Ta pani mind uuesti kokku
Mu sõber kuulis, et olen haige, ja saatis mulle spetsiaalselt minu jaoks omavalmistatud pusle.
Illustreerinud Joshua Dennis
Olin pidanud end alati tervislikuks ning olin seega šokeeritud, kui ärkasin ühel hommikul ja tundsin rinnus nii tugevat survet, nagu see plahvataks. Mind viidi kiiresti haiglasse, kuid pärast tunde kestnud testimist ei suutnud arstid probleemi tuvastada. Kuigi tundsin ikka veel piinavat valu, saadeti mind koju. Sellega algas minu seitsme kuu pikkune arsti juures käimise, haiglas olemise ja kõige hullema valuga seotud katsumus, mida ma elus iial tundnud olen.
Hakkasin tundma masendust. Pidin jätma pooleli ülikooli ja kolima uuesti vanemate juurde. Ma ei saanud sõpradega väljas käia. Mul oli liiga valus, et tegeleda oma hobidega. Tundsin, et kõik, millest hoolisin – minu pürgimused, mu suhted, mu anded – olid kildudeks purunenud ja mu endise mina tükke näis olevat võimatu kokku panna. Ja ma hakkasin mõtisklema: kuidas Taevane Isa laseb sel minuga juhtuda? Kas Ta siis ei armasta mind?
Pärast järjekordset pettumust valmistavat ja vaevalist arstivisiiti tahtsin vaid kerra tõmmata ja nutta. Kuid koju saabudes nägin ma välisukse ees midagi imelikku: seal oli vana ja kulunud kingakarp, mis oli kleeplindiga kinni tõmmatud ja mulle adresseeritud.
Karbil olnud kirjast ilmnes, et pakk on ühelt mu sõbralt. Ta oli kuulnud, et olen haige, ja tahtis mu tuju tõsta. Kui ma kingakarbi avasin, avastasin, et see on täidetud vahtpolüstürooli tükikestega. See oli spetsiaalselt minu jaoks valmistatud pusle.
Hakkasin puslet kokku pannes nutma. Tükid moodustasid mu nime ja selle ümber olid armsad armastus- ja julgustussõnumid. Ma tundsin sõbra kingitust kokku pannes, kuidas mind ennast kildhaaval kokku pannakse.
Veidi aega hiljem hakkasin ma võtma ravimit, mis sümptomeid leevendas ja aitas arstidel diagnoosi panna. Minu seisund oli harvaesinev, kuid ravitav, ja võisin naasta õige ravimi abil normaalse elu juurde.
Ma teadsin, isegi kui mu keha alles tervenes, et ma ei unusta kunagi, mida olin õppinud. Teadsin tänu oma sõbra armsale kingile, et mind armastatakse ja et Taevane Isa pole mind unustanud. Pärast kuid kestnud kildudekspurunemise tunnet sain ma tänu sõbra headusele ja oma Taevaisa armastusele taas terveks.