usuportreed
Wilson Di Paula
San José, Uruguay
Wilson jäi mootorratta-avarii tõttu halvatuks. Aasta hiljem suri tema naine. Kahe pisitütre isa ja lesena ei teadnud Wilson, mida teha. Ta ei teadnud, et elul on eesmärk. Wilson oleks võinud kibestuda. Selle asemel hakkas ta otsima tõde.
Fotograaf Cody Bell
Pärast mootorrattaavariid ja naise surma jäid mu kaks pisitütart minu kasvatada. Ma tõesti ei teadnud, kuidas oma tütarde eest ratastoolis olles hoolitseda. See avarii muutis mu elu täielikult.
Mul oli palju küsimusi. Miks halvad asjad juhtuvad? Püüdsin elada oma elu õigesti, kuid kaotasin naise, jäin ratastooli ning arstid pidid tegema mu tütrele kasvaja eemaldamiseks peaoperatsiooni. Mulle hakkas tunduma, et elul puudub igasugune eesmärk.
Mõistsin, et mul on vaja leida tõde. Tegin tutvust eri usunditega ja leidsin Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku. Tundsin, et see ongi tõde.
Sain teada, et sellele elule järgneb uus elu, ja kui me sureme, on meil võimalik nendega, keda armastame, kokku jääda. See tegi mind rõõmsaks, kuna olin veetnud oma naisega kümme kaunist aastat.
Evangeeliumi leidmine muutis mu elu igas mõttes. Hakkasin tundma meele- ja südamerahu. Meie perre saabus õnn, kui läksime igal pühapäeval kirikusse. Saabusime koju tugevamatena. Meid ristiti ja pitseeriti lõpuks kogu igavikuks Argentina templis.
Minu areng Kirikus jätkub. Olen teeninud piiskopkonnas nõuandjana ja püüan kõigist oma kogemustest, kõigist elukatsumustest õppust võtta. See annab mulle jõudu. Istunud rohkem kui 20 aastat ratastoolis, olen ma saanud teada, et õnn tuleb seestpoolt. Inimene saab iga päevaga targemaks. Olen selle eest tänulik.
Nüüd ma tean, et maapeal olemisel on eesmärk. Meie siinolek on osa Taevase Isa igavesest plaanist. Meil on Päästja, kes võitis surma ja tõusis üles. See teadmine annab mulle jõudu. Nüüd püüan ma vastu pidada ja edasi minna. Mul on eesmärk ja tean, et kui ma püüan elada vääriliselt, võib mu pere olla igavene.
Vaatamata kohatud raskustele toob evangeelium Wilsonile ja tema tütrele Sofiale rahu, õnne ja jõudu. Sofia on elanud pärast operatsiooni isa juures. Kirikus teenimine teeb Wilsonile rõõmu.
Ratastooliga köögis manööverdades toiduvalmistamine on üks paljudest oskustest, mille Wilson on pärast avariid jalgadest halvatuks jäänuna omandanud.
Wilson leiab lootust ja jõudu Päästjalt, kui uurib pühakirju.
Misjonärid Di Paula perega õhtustamas. Wilsoni armastus evangeeliumi vastu tugevdab ta perekonda ja Kirikut.
Pärast tõsist avariid ja naise surma kahtles Wilson elu eesmärgis. Ta avastas enda jaoks eesmärgi, kui leidis Jeesuse Kristuse evangeeliumi.
Evangeelium annab Wilsonile ja Sofiale lootust. Rohkem kui 20 ratastoolis veedetud aastat pole takistanud Wilsonil tähendusrikkalt teenida.
Wilsoni naeratus on tõenduseks, et vaimsusest tema elus puudust ei ole. „Õnn tuleb seestpool,” sõnab Wilson. „Inimene saab iga päevaga targemaks.”
Koos süües jagab Di Paula pere misjonäridega midagi enamat kui vaid toitu. Nad jagavad ka armastust evangeeliumi vastu ja tänulikkust selle eest.