teenimispõhimõtted
Kas see oluline osa on jäänud teenimisel tähelepanuta?
Teenimine tähendab nii olla „rõõmsad rõõmsatega” kui „nut[ta] nutjatega” (Rm 12:15).
Augusto Zambonato illustratsioonid
Teenimisest mõeldes on lihtne mõelda abivajajate aitamisele. Räägime lese abistamisest aiatöödes, haigetele õhtusöögi viimisest või raskustes olijatele annetamisest. Meil on meeles Pauluse nõuanne „nut[ta] nutjatega”, kuid kas pöörame piisavalt tähelepanu salmi algusosale „ol[la] rõõmsad rõõmsatega”? (Rm 12:15) Ükskõik kas me tähistame nende kordamisekuid või aitame neil leida rahu rasketel aegadel – Päästja-sarnase teenimise juures on oluline rõõmustada koos nendega, keda me teenime.
Järgnevalt toome ära kolm ideed, millest on abi (ja ühe, mida vältida), kui soovime pöörata tähelepanu heale, mille Jumal meie ellu paneb.
1. Olge teadlikud
Noorte Naiste üldjuhataja Bonnie H. Cordon aitab meil mõista, et me peame nägema neid, keda teenime, nägema mitte üksnes nende koormaid ja raskusi, aga ka nende tugevaid külgi, andeid ja kordaminekuid. Tema sõnul peame olema „eestseisja ja usaldusalune – keegi, kes on nende oludest teadlik ja toetab neid nende lootustes ja püüdlustes”1.
Tähendamissõnas lammastest ja sikkudest ütles Päästja, et need, keda leitakse Tema paremalt käelt, küsivad: „Issand, millal me nägime sind näljasena ja söötsime sind, või millal janusena ja jootsime sind?
Millal me nägime sind võõrana ja võtsime sind vastu?” (Mt 25:37–38)
„Vennad ja õed, võtmesõna on nägime,” ütles õde Cordon. „Õigemeelsed nägid neid, kes olid hädas, kuna nad vaatasid ja panid tähele. Ka meil võivad olla valvsad silmad, et aidata ja trööstida, tähistada ja isegi unistada.”2
2. Leidke põhjust tähistada
Tähistage nii suuri kui väikeseid kordaminekuid. Selleks võib olla vähktõve seljatamine või lahkumineku üleelamine, uue töökoha või kadunud kinga leidmine, kuu aega vastupidamine pärast armsa inimese kaotamist või nädal aega vastupidamine ilma suhkruta.
Helistage, et õnnitleda, viige kaart või minge välja lõunale. Kui tunneme üheskoos oma õnnistustest rõõmu, elame tänutundega ning tähistame teiste õnnistusi ja kordaminekuid, „tun[neme] rõõmu oma vendade rõõmust” (Al 30:34).
3. Märgake Issanda kätt
Mõnikord tähendab koos teistega rõõmustamine seda, et aitame neil näha, miks neil on põhjust rõõmustada, ükskõik mis raskused või rõõmud meie ellu tulevad. See lihtne tõde, et Taevane Isa on meist teadlik ja valmis meil meelt ülendama, võib olla uskumatu rõõmuallikas.
Te saate aidata teistel märgata elus Issanda kätt, kui räägite neile, kuidas olete näinud seda oma elus. Olge avameelsed ja jagage nendega, kuidas Taevane Isa on aidanud teil tulla katsumustega toime. See tunnistus aitab teistel mõista ja märgata, kuidas Ta on neid aidanud (vt Mo 24:14).
4. Ärge seadke oma rõõmustamisele piire
Kahjuks ei oska me vahel koos teistega rõõmustada, eriti kui me pole kindlad, kas meil on midagi pakkuda või kus me oma eluga parasjagu oleme. Selle asemel et tunda teiste õnne üle rõõmu, langeme võrdlemise küüsi. Vanem Quentin L. Cook Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud: „Õnnistuste võrdlemine võtab üpris kindlasti igasuguse rõõmu. Me ei saa olla üheaegselt nii tänulikud kui ka kadedad.”3
„Kuidas saada jagu kalduvusest, mis on pea kõigi puhul nii tavaline?” küsis vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist. „Saame loetleda oma õnnistusi ja aplodeerida teiste saavutustele. Kõige parem on teisi teenida. See on parim harjutus, mida on kunagi südamele määratud.”4 Võrdlemise asemel saame kiita neid, keda teenime. Rääkige julgelt, mida te neis või nende pereliikmetes hindate.
Paulus tuletab meile meelde, et oleme kõik Kristuse ihu liikmed ja kui „üht liiget austatakse, siis teisedki liikmed rõõmutsevad ühes temaga” (1Kr 12:26). Taevase Isa abil võime olla teiste kogemustest teadlikud, tähistada nii suuri kui väikeseid kordaminekuid, aidata neil märgata Issanda kätt ja saada jagu kadedusest, et saaksime üheskoos tõeliselt rõõmustada teiste õnnistuste, annete ja õnne üle.