2017
Ngāue ʻa e Kau Palōfitá mo e Kau ʻAposetoló ke Tokoni ʻi he Funga ʻo e Māmaní
November 2017


Ngāue ʻa e Kau Palōfitá mo e Kau ʻAposetoló ke Tokoni ʻi he Funga ʻo e Māmaní

ʻOku ui e kau palōfitá mo e kau ʻaposetoló ko ha “kau fakamoʻoni makehe ki he huafa ʻo Kalaisí ʻi he māmaní kotoa” (T&F 107:23). Ko ha konga ʻeni ʻo ʻenau ngaahi ngāue talu mei he konifelenisi lahi ʻi ʻEpelelí.

Naʻe fakamanatua fakalongolongo pē ʻe Palesiteni Thomas S. Monson hono taʻu 90 ʻi ʻIutā, USA, ʻi he ʻaho 21 ʻo ʻAokosí. Naʻá ne toe fakamanatu mai ha meʻaʻofa kuó ne fakahaaʻi kimuʻa, ko e meʻaʻofa lelei taha te ne ala maʻú, ko e hanga ʻe he kakaí ʻo “kumi ha taha ʻoku faingataʻaʻia pe ʻoku puke pe tuēnoa, ʻo fai ha meʻa maʻanautolu.”

Naʻe fakatapui ʻe Palesiteni Henry B. Eying e ngaahi fale ʻi he Temple View ʻi Hēmilitoni Nuʻu Silá, ʻa ia naʻe tuʻu ai e ʻapiako ʻo e Siasí ʻi Nuʻu Silá. Hili e Afā ko ʻEmá, naʻá ne ʻaʻahi ki Puerto Rico, Saint Thomas, mo e kau ngāue tokoni ʻa e Siasí ne nau tokoni ʻi hono fakamaʻa ʻa Florida, USA.

Naʻe ʻaʻahi ʻa Palesiteni Dieter F. Uchtdorf ki Texas, USA, ʻo mamata ki ha ngāue fakataha ʻa ha Kāingalotu ʻi Hiusitoni mo honau ngaahi kaungāʻapí hili e matangi ko Haví, ʻo pehē ʻoku angamaheni ʻaki ʻe he Kāingalotu ʻi he māmaní kotoa ʻa e ʻulungaanga “tokoni-ʻi ha-meʻa-pē-te u-lavá.”

Naʻe foaki ʻe Palesiteni Russell M. Nelson ki he kōvana ʻo Nepulasikā, USA, ha vōliume hisitōlia fakafāmili ʻi Niu ʻIoke USA, mo talaange ki he kau ako ʻinisititiuti ʻi ʻIutaá ko e Tohi Tapú ʻoku “fonu ʻi he ngaahi kikite fekauʻaki mo e … Toe Fakafoki Mai ʻo e Ongoongoleleí.”

Hili ha ʻaʻahi ʻa ʻEletā Dallin H. Oaks ki he kāingalotu ʻi Siapani mo Kōleá, naʻá ne pehē, “ʻOku tokaimaʻananga e ʻEikí ki Heʻene fānaú. ʻOkú Ne ʻafioʻi honau ngaahi tūkungá mo e ngaahi hohaʻá pea ʻoku mohu ʻaloʻofa.” Naʻá ne tali ha ngaahi fehuʻi mei he toʻu tupú ʻi ha polokalama Face to Face ʻi Kōlea. Naʻá ne fakataha mo e minisitā ʻokú ne tokangaʻi e ʻOlimipiki ʻo e taʻu 2020 ʻi Tokioó. Pea ʻi he fakaafe ʻa e Palesiteni ʻo Peluú, naʻá na fakataha mo ʻEletā ʻOakesi ke tali hono fakahoungaʻi ʻe he palesitení e tokoni ʻa e Siasí ʻi he ngaahi tāfeá.

Naʻe poupouʻi ʻe ʻEletā Pālati e kau tautaha kei talavou ʻi ʻIutaá ke nau tauhi e ʻaho Sāpaté “ko ha taimi fakaʻofoʻofa mo lelei” pea ke nau ako e ngaahi tefitoʻi moʻoni mo e ngaahi tokāteline mahuʻinga ʻo e ongoongoleleí. Naʻá ne fakahā ki he kau ngāue temipalé ʻe fakaʻaongaʻi foki e ngaahi temipale ʻoku lolotonga langá ʻi he Nofotuʻí. Naʻe ʻaʻahi ʻa ʻEletā Ronald A. Rasband ki Texas ke poupouʻi e kau ngāue tokoní ʻi hono fakamaʻa e ngaahi maumau ʻi he afaá mo e tāfeá.

Naʻe maʻu ʻe ʻEletā Robert D. Hales e Pale Fakalangilangi ʻa e Palesitení ki he Kau Paionia Tuʻukimuʻa ʻi he taʻu 2017, mei ha kautaha fakakolo ʻi ʻIutā. Naʻá ne pehē, “ʻOku ou fakakaukau heʻeku hoko ko ha paioniá, ke tau fetokoniʻaki ke felangahakeʻaki pea fefakamālohiaʻaki.”

Naʻe akonaki ʻa ʻEletā Jeffrey R. Holland ʻi Lūsia mo ʻIukuleini, ʻo pehē, kuo pau ke ʻi ai ha ngaahi ʻahiʻahi ʻi he moʻuí, ka ʻoku ʻomi ʻe he ongoongolelei ha fakakaukau, ʻamanaki lelei mo ha fakalotolahi. ʻI he Second Windsor Conference, ʻIngilaní, naʻá ne pehē ʻoku tokoni e tuí ki ha tokolahi ke nau mavahe mei he tuʻunga kumi hūfangá ʻo tokoni ki he sosaietí. Hili e konifelenisí, naʻá ne fai ha faleʻi ki he kau mēmipa ʻo e Siasí, kau palesiteni fakamisioná, mo e kau faifekau ʻi Potukali mo Sipeiní.

Naʻe ʻaʻahi ʻa ʻEletā David A. Bednar ki ha ngaahi fonua ʻe tolu ʻi ʻAfilika Hihifo kuo fuoloa hono taʻe-ʻahia ʻe ha ʻAposetoló: Senegal, naʻá ne fakahoko ai ha lotu fakatapui; Guinea; pea mo Mali. Naʻá ne fakataha foki mo e kāingalotu ʻi Nigeria mo Ghana. Lolotonga ha fakataha lotu fakaemāmani lahi naʻe fai mei Kalolaina Tokelau, USA, naʻá ne poupouʻi e kakai lalahi kei talavoú ke nau hoko “ko ha fehokotakiʻanga mālohi” ʻi honau seini fakafāmili taʻengatá.

Naʻe fakataha ʻa ʻEletā Quentin L. Cook mo e kāingalotú pea mo e kau faifekau ʻi Taiuani, Hongo Kongo, ʻInitia, mo Tailení, ʻo ne pehē “ʻoku vekeveke e kāingalotú ki he Siasí, ʻo nau tokanga ʻaupito ki he ngāue fakatemipalé mo e ngāue fakafaifekaú.” Naʻá ne lea ʻi New Jersey, USA, ʻi he Seymour Instititue Seminar, ʻo fekauʻaki mo e Tauʻatāina Fakalotú. Naʻá ne pehē, “ʻOku totonu ke hokohoko atu ʻetau feinga taʻetūkua ke fakatupulaki e ʻulungaanga maʻá mo maluʻi e ngaahi fāmilí.” ʻI California, USA, naʻá ne poupouʻi e kau mēmipa ʻo e sosaieti laó ke nau pukepuke e tuí pea ke napangapangamālie ʻenau moʻuí mo maluʻi ʻenau tauʻatāina fakalotú.

ʻI ʻEkuatoa mo Kolomupia, naʻe akoʻi ai ʻe ʻEletā D. Todd Christofferson ʻe akoʻi mo poupouʻi kitautolu ʻe heʻetau tui ki he Toetuʻu ʻa Kalaisí. ʻI ʻInitiá, naʻá ne maʻu ha pale maʻá e Siasí ʻi he World Peace Prize peá ne foaki ha ngaahi tatau ʻo e Tohi ʻa Molomoná ʻi Neipolo ki he palesiteni mo e tokoni palesiteni ʻo Neipoló pea ki he Kolo Kathmandu.

ʻI ha ngaahi māhina lahi kimuʻa pea hoko e ngaahi afaá mo e tāfeá, naʻe ʻaʻahi ʻa ʻEletā Neil L. Andersen ki Pueto Liko, Haiti, pea mo e Lepāpulika Tominikení, ʻo lea fekauʻaki mo e moʻui fakafalala pē kiate kitá, akó, mo e teuteu ke maʻu e ngaahi tāpuaki ʻo e temipalé. ʻI he Efiafi Ako Fakafāmili ʻa e Siasí ʻi he ʻUnivēsiti ʻo e Siteiti ʻAlisoná ʻi ʻAlisona, USA, naʻá ne poupouʻi e Kāingalotú ke nau “fakaava [honau] ngaahi matapaá, fakahoungaʻi e ngaahi tui ʻa e niʻihi kehé, [mo] ʻilo lahi ange fekauʻaki mo kinautolu.” Naʻe fokotuʻu ʻe ʻEletā ʻEnitasoni e siteiki hono 100 ʻi Filipainí mo fakatapui e senitā akoʻanga fakafaifekau naʻe toe fakalahi ʻi Manilá.

ʻI Saute ʻAfilika mo e Lepāpulika Fakatemokalati ʻo Kongikoó, naʻe lea ʻa ʻEletā Ronald. A. Rasband ʻo fekauʻaki mo e temipale ʻe tolu ʻoku lolotonga ngāueʻaki ʻi ʻAfiliká pea mo e nima ʻoku kei langa pe ʻosi fanongonongó, “ʻoku teuteuʻi ʻe he ʻEikí e kakai ʻi ʻAfiliká ke nau maʻu kotoa ʻEne ngaahi tāpuakí.”

Naʻe ʻaʻahi ʻa Gary E. Stevenson ki Vanuatu, ʻAositelēlia, Nuʻu Sila, Tahiti mo e ʻUnivēsiti Pilikihami ʻIongi-Hauaiʻi ʻi Hauaiʻi, USA. peá ne pehē, “ʻI heʻetau … vakai atu ki hotau ngaahi faingataʻaʻiá mei he tafaʻaki ʻo e ongoongoleleí, te tau maʻu ai e ngaahi tali te ne ʻomi kiate kitautolu ʻa e fiefiá.” Naʻá ne fetaulaki mo e palesiteni mo e palēmia ʻo Vanuatú pea mo e ʻEpikopō ʻo Papeʻete, Tahití.

Naʻe ʻaʻahi ʻa ʻEletā Dale G. Renlund ki ha ngaahi fonua ʻe nima ʻi Sune: Guatemala, Costa Rica, El Salvador, Nicaragua, mo Honduras, ʻo fokotuʻutuʻu e fuofua siteiki lea faka-Kekisi ʻi Kuatemalá mo kau atu ki ha konifelenisi ki he tauʻatāina fakalotú mo ha konifelenisi ʻa e toʻu tupú. Naʻá ne kau atu mo hono uaifi ko Sisitā Ruth L. Renlund ki he fuofua polokalama Face to Face naʻe kamata mei ʻAkala, Kana, pea ʻi Sepitema, naʻá ne poupouʻi e kau ako ʻi he ʻUnivēsiti Pilikihami ʻIongi–ʻAitahō ʻAitahō, USA, ke nau falala ki he Tokateline ʻo Kalaisí.