2017
Ngaahi Uasí
August 2017


Ngaahi Fakakaukaú

Ngaahi Uasí

ʻOku nofo ʻa e tokotaha naʻá ne faʻú ʻi ʻIutā, USA.

ʻOku hangē ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní ko e ngaahi uasi naʻa nau toʻoa e tokanga ʻa hoku fohá.

ʻĪmisi
boy with a clock

ʻI he taʻu ua hoku foha ko Sosiuá, naʻá ne tokanga makehe ki he ngaahi uasí. Kapau naʻa mau fakalaka ʻi ha fale uasi, naʻá ne loto ke tuʻu ʻo sio ki ai. Naʻá ne saiʻia ʻaupito ke fakafanongo ofi ki he uasí mo fanongo ki he ongo ʻi he ngaʻunu e hui ʻo e uasí. Naʻe ʻi ai ha taimi ne ʻikai ke mau lava ʻo fakalaka ʻi ha uasi taʻe te ne tuʻu ke fanongo ki ai.

Naʻá ku fakatokangaʻi ha ngaahi meʻa mahuʻinga mei he kiʻi ngāue faingofua ko ʻení. ʻUluakí, naʻe ngāue ʻa e uasí ʻi he taimi kotoa pē, kae ʻikai ko e taimi pē ʻoku tau tokanga ai ki aí. Uá, neongo naʻa mau ʻilo ʻoku ʻi ai ha ongo ʻoku haʻu mei he uasí, naʻe pau ke mau ʻunu ke ofi ki ai pea fakalongolongo ʻaupito mo tuʻu maʻu kae lava ke mau fanongo ki he ngaʻunu ʻa e huí.

ʻOku hangē ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní ko e ngaahi uasi naʻa nau toʻoa e tokanga ʻa hoku fohá. Ko kitautolu ko ia kuo papitaiso mo maʻu e meʻafoaki ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní, ʻe lava ke tau maʻu ʻene takauá kapau te tau moʻui taau mo ia. ʻOku ʻiate kitautolu maʻu ai pē ‘a e Laumālie Māʻoniʻoní, ka ko e taimi ʻe niʻihi ʻoku tau tuku ʻa e ngaahi longoaʻa ʻo e māmaní ke ne toʻo atu e ngaahi ueʻi ongongofua ʻokú Ne ʻomi kiate kitautolú. Hangē pē ko e fakalongolongo ʻa hoku fohá mo tuʻu maʻu ke fakafanongo ki he ʻalu ʻa e taimí, ʻoku fie maʻu ke tau takitaha tuʻu maʻu kae lava ke tau fanongoa, pe ongoʻi, ʻa e ngaahi ueʻi leʻo siʻi ʻoku ʻomi ʻe he Laumālié.

Naʻe pehē ʻe Palesiteni Poiti K. Peeka (1924–2015), ko e Palesiteni ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá: “ʻOku fakamatalaʻi ʻa e leʻo ʻo e Laumālié ʻi he folofolá ʻo pehē ʻoku ʻikai ʻleʻo-lahi’ pe ‘mālohi.’ ʻOku ʻʻikai ko ha leʻo ia ʻo e mana, pe … [ha] leʻo ʻo e fuʻu longoaʻa lahi.’ Ka ko ha ʻkihiʻi leʻo siʻi, ʻa ia ʻoku fanafana,’ pea ʻe lava ke ʻmahuhuhuhu ʻo ongo ki he laumālié tonu,’ pea ʻfakamāfanaʻi [hotau] lotó’ (3 Nīfai 11:3; Hilamani 5:30; T&F 85:6–7). …

Naʻe pehē ʻe ʻEletā Peeka, “ʻOku ʻikai ke tohoakiʻi ʻe he Laumālié ʻetau tokangá ʻaki ha kaikaila pe luluʻi kitautolu ʻaki ha ivi mālohi. Ka ʻokú ne fanafana mai. ʻOku ongo vaivai moʻoni pea kapau ʻoku tau taʻetokanga, he ʻikai ke tau ongoʻi ia. …

“Te ne ueʻi feʻunga kitautolu he taimi ʻe niʻihi ke tau tokanga. Ka ʻi he taimi lahi, kapau he ʻikai ke tau tokanga ki he ongo vaivaí ni, ʻe mahuʻi ʻa e Laumālié ʻo tatali kae ʻoua ke tau toe fekumi ange mo fakafanongo” (“The Candle of the Lord,” Ensign, Jan. 1983, 53).

ʻI he taimí ni, ko ʻeku fanongo pē ki ha ongo leʻo siʻi mei ha uasi, ʻoku fakafokifā ʻeku manatuʻi ʻa e lēsoni faingofua ne akoʻi ʻaki au ʻe hoku fohá kau ki he tuʻu maʻu kae lava ke u fanongo ki he ngaahi ueʻi leʻo-siʻi ʻa e Laumālié.