2017
Sõda jätkub
April 2017


Sõda jätkub

Taevas alguse saanud sõda jätkub veel tänapäevalgi. Tegelikult muutub see lahing nüüd, mil pühad valmistuvad naasma Päästja juurde, üha tulisemaks.

Kujutis
clouds

Foto: Katarina Stefanovic © iStock/Getty Images; Moment/Getty Images

Igaüks, kes jälgib rahvusvahelisi uudiseid, on nõus, et elame ajal, kui peetakse sõdu ja levivad kuuldused sõdadest (vt ÕL 45:26). Õnneks on kõik maa peal sõjaveteranid. Me oleme võidelnud kurjusevägedega lakkamatus sõjas, mis sai alguse surelikkusele eelnenud sfääris veel enne meie sündi.

Kuna me ei olnud veel saanud füüsilist keha, võitlesime taevases sõjas ilma mõõkade, püsside ja pommideta. Kuid võitlus oli sama pingeline nagu ükskõik millises tänapäeva sõjas ja ohvreid oli miljardeid.

Surelikkusele eelnenud sõjas võideldi sõnade ja mõtetega, väideldes ja veendes (vt Ilm 12:7–9, 11). Saatana strateegia oli inimeste hirmutamine. Ta teadis, et hirm on parim viis usku hävitada. Ta võis koguni kasutada selliseid väiteid nagu: „See on liiga raske.” „Puhtana tagasi jõuda on võimatu.” „See on liiga riskantne.” „Kust te teate, et Jeesust Kristust saab usaldada?” Ta oli Päästja peale väga kade.

Õnneks sai Jumala plaan Saatana valedest võitu. Jumala plaaniga kaasnes inimkonna valikuvabadus ja suur ohverdus. Jehoova, keda me tunneme kui Jeesust Kristust, pakkus end vabatahtlikult selleks ohvriks – kannatama kõikide meie pattude eest. Ta oli nõus andma elu oma vendade ja õdede eest, et need, kes parandavad meelt, saaksid puhtana tagasi tulla ja lõpuks oma Taevase Isa sarnaseks saada. (Vt Ms 4:1–4; Aabr 3:27.)

Teine eelis, mis aitas Jehooval Jumala laste südamed enda poole võita, oli vägev tunnistus, mida jagasid Tema toetajad, kelle eesotsas oli peaingel Miikael (vt Ilm 12:7, 11; ÕL 107:54). Aadamat kutsuti surelikkusele eelnevas elus Miikaeliks ja Saatanat Lutsiferiks, mille tähenduseks on „valgusekandja”1. See võib tunduda pimedusevürsti (vt Ms 7:26) puhul imeliku nimena, kuid pühakirjades õpetatakse, et Saatan oli „Jumala ingel, kes oli võimul Jumala juures”, enne kui ta langes (vt ÕL 76:25–28).

Kuidas sai üks nii suurte teadmiste ja kogemustega vaim nii sügavale langeda? See juhtus, kuna ta oli uhke. Lutsifer hakkas meie Taevaisale vastu, kuna tahtis Jumala kuningriiki endale.

Oma klassikalises kõnes „Hoiduge uhkusest” õpetas president Ezra Taft Benson (1899–1994), et Lutsifer „soovis saada suuremat au kui teised” ja et „tema uhkusest ajendatud soov [oli] Jumal troonilt tõugata”2. Te olete kuulnud, et Saatan tahtis hävitada inimese valikuvabadust, kuid see polnud ainus põhjus, miks ta soosingu kaotas. Ta heideti taevast välja, kuna hakkas vastu Isale ja Pojale (vt ÕL 76:25; Ms 4:3).

Miks võitlesime meie teiega kuradi vastu? Me tegime seda lojaalsusest. Me armastasime ja toetasime Taevaisa. Me tahtsime saada Tema-sarnaseks. Lutsiferil oli teine eesmärk. Ta tahtis tulla Isa asemele (vt Js 14:12–14; 2Ne 24:12–14). Kujutage ette, kuidas Saatana reeturlikkus Taevastele Vanematele haiget tegi. Me loeme pühakirjadest, et „taevad nutsid tema pärast” (ÕL 76:26).

Tulise heitluse järel jäid Miikael ja tema väed peale. Kaks kolmandikku taevastest vägedest otsustas järgneda Isale (vt ÕL 29:36). Saatan ja tema järgijad heideti taevast välja, kuid kõige äärmisemasse pimedusse neid otsekohe ei saadetud. Esmalt saadeti nad siia maa peale (vt Ilm 12:7–9), kuhu pidi sündima Jeesus Kristus ja kus Ta pidi tooma oma lepitusohvri.

Miks lubati Saatana vägedel tulla maa peale? Nad tulid pakkuma vastuseisu neile, keda siin proovile pannakse (vt 2Ne 2:11). Kas nad aetakse lõpuks kõige äärmisemasse pimedusse? Jah. Pärast tuhandeaastast rahuriiki heidetakse Saatan ja tema väed igaveseks välja.

Saatan teab, et tema päevad on loetud. Jeesuse Kristuse teisel tulemisel seotakse Saatan ja tema inglid tuhandeks aastaks ahelaisse (vt Ilm 20:1–3; 1Ne 22:26; ÕL 101:28). Selle tähtaja lähenedes võitlevad kurjuseväed meeleheitlikult, et võimalikult palju hingi vangistada.

Ilmutaja Johannesele näidati sõda taevas osana suurest nägemusest. Talle näidati, kuidas Saatan heideti alla maa peale inimkonda kiusama. Johannes reageeris sellele nii: „Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud maha teie juurde ja tal on suur viha, sest ta teab, et tal on pisut aega!” (Ilm 12:12)

Mida siis Saatan oma päevadega ette võtab, teades, et tal pole aega kaotada? Apostel Peetrus kirjutas, et „kurat, käib ümber nagu möirgaja lõukoer otsides, keda neelata” (1Pt 5:8).

Kujutis
family kneeling in prayer

Mis Saatanat motiveerib? Ta ei saa endale kunagi keha, ta ei saa kunagi naist ega perekonda ega tunne kunagi täit rõõmu ning tahab seega teha kõik mehed ja naised „sama õnnetuks, nagu ta ise on” (2Ne 2:27).

Kuradi märklauaks on kõik inimesed, kuid eriti need, kelle jaoks igavene õnn on kõige kättesaadavam. Ta on ilmselgelt kade igaühe peale, kes sammub ülenduserajal. Pühakirjades õpetatakse, et Saatan „sõdib Jumala pühadega ja piirab neid igast küljest” (ÕL 76:29).

Taevas alguse saanud sõda jätkub veel tänapäevalgi. Tegelikult muutub see lahing nüüd, mil pühad valmistuvad naasma Päästja juurde, üha tulisemaks.

President Brigham Young (1801–1877) kuulutas prohvetlikult, „et Kirik levib, edeneb, kasvab ja laieneb, ning et proportsionaalselt evangeeliumi levimisega maa rahvaste seas kasvab ka Saatana vägi”3.

Arvan, et igaüks meist on nõus, et see prohvetlik kuulutus on täitumas, kui vaatame, kuidas kurjus maailma ühiskondasesse imbub. President Young õpetas, et me peame uurima vaenlase taktikat, et teda lüüa. Toon välja neli Saatana hästi toimivat taktikat ja mõned mõtted, kuidas neile vastu panna.

Saatana strateegiad

1. Kiusatus. Kuradil pole mingit häbi teie peas pahelisi mõtteid tekitada. Mormoni Raamatus õpetatakse, et Saatan sosistab siivutuid ja ebasõbralikke mõtteid ning külvab kahtlusi. Ta näägutab, et annaksime järele sõltuvusttekitavatele tungidele ning oleksime isekad ja saamahimulised. Ta ei taha, et me mõistaksime, kust need mõtted pärinevad, ja sosistab seega: „Ma ei ole mingi kurat, sest teda ei ole olemas” (2Ne 28:22).

Kuidas sellele vahetule kiusatusele vastu panna? Üks kõige tõhusamaid vahendeid on Saatan lihtsalt minema saata. See on see, mida teeks Jeesus.

Uues Testamendis on õpetlik lugu Päästjast kiusatuste mäel. Iga kord, kui kurat oli Talle mõnda kiusatust esitlenud, kasutas Jeesus kaheosalist kaitsetehnikat: esiteks käskis Ta Saatanal ära minna ja seejärel tsiteeris Ta pühakirjakohta.

Lubage mul tuua üks näide: „Tagane minust, Saatan,” käskis Jeesus, „sest on kirjutatud: sina pead Issandat, oma Jumalat kummardama ja ükspäinis teda teenima” (Mt 4:10). Järgmises salmis on kirjas: „Siis kurat jättis ta rahule. Ja vaata, ingleid tuli tema juurde, ja need teenisid teda.” (Mt 4:11) Päästja kaitse oli väga tõhus!

President Heber J. Granti (1856–1945) elulugu annab aimu, kuidas president Grant poisikesena kuradile vastu pani. Kui president Grant märkas, et Saatan talle sosistab, proovides tema südamesse kahtlusi külvata, ütles ta lihtsalt valju häälega: „Jää vait, härra kurat!”4

Teil on õigus käskida Saatanal ära minna, kui kiusatust kohtate. Pühakirjades õpetatakse: „Seiske vastu kuradile, siis ta põgeneb teie juurest.” (Jk 4:7)

Teise osana kaitsest tsiteeris Päästja pühakirjasalmi. Jeesuse kombel pühakirjasalmi päheõppimises peitub suur vägi. Pühakirjasalmidest võib saada laskemoonarelvistu.

Kiusatuse korral võite tsiteerida selliseid käske nagu „pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema”, „armast[a] oma vaenlasi” või „kaunistagu vooruslikkus lakkamatult sinu mõtteid” (2Ms 20:8; Lk 6:27; ÕL 121:45). Pühakirjade vägi mitte ainult ei heiduta Saatanat, vaid toob ka Vaimu teie südamesse, annab teile kindlust ja tugevdab teid kiusatuste vastu.

2. Valed ja pettused. Pühakirjadest saab ilmsiks, et Saatan on „valede isa” (2Ne 9:9). Ärge uskuge teda, kui ta sosistab selliseid sõnumeid nagu „sa ei tee kunagi midagi õigesti”, „sa oled liiga patune, et andeks saada”, „sa ei muutu kunagi”, „keegi ei hooli sinust” ja „sa oled täiesti andetu”.

Veel üks tema sageli kasutatud valesid on see: „Kõik tuleb lihtsalt kogemuse mõttes vähemalt üks kord järele proovida. Üks kord ei tee sulle mingit kahju.” Ta ei taha, et sa teaksid väikest räpast saladust, et patt tekitab sõltuvust.

Üks tõhus vale, mida Saatan teie peal järele proovib, on see: „Kõik teised teevad seda. Sel pole häda midagi.” On küll! Öelge seega kuradile, et te ei taha minna telestilisse kuningriiki, isegi kui kõik teised sinna lähevad.

Kujutis
father teaching his family

Kuigi Saatan teile valetab, võite olla kindlad, et Vaim räägib teile tõtt. Sellepärast ongi Püha Vaimu and nii oluline.

Kuradit on kutsutud suureks petiseks.5 Ta üritab võltsida kõiki Issanda õigeid põhimõtteid.

Pidage meeles, et võltsingud pole samad, mis vastandid. Valge vastand on must, kuid valge võltsing võib olla valkjas või hall. Võltsingud sarnanevad ehtsa asjaga, et pahaaimamatuid inimesi petta. Need on millegi hea moonutised ja on väärtusetud, just nagu valeraha. Lubage mul tuua näiteid.

Üks Saatana usuvõltsinguid on ebausk. Armastuse võltsing on iha. Ta võltsib preesterlust, esitledes preestripettust, ja matkib nõiduse abil Jumala imesid.

Mehe ja naise vahel sõlmitud abielu on Jumala seatud, kuid samasooliste abielu on vaid võltsing. Sellega ei kaasne ei järelkasvu ega ülendust. Kuigi tema jäljendused petavad paljusid, pole need ehtsad. Need ei too endaga kestvat õnne.

Jumal hoiatas meid võltsingute eest Õpetuses ja Lepingutes. Ta ütles: „See, mis ei avarda arusaamist, ei ole Jumalast ja on pimedus.” (ÕL 50:23)

3. Tüli. Saatan on tülide isa. Päästja õpetab: „Tema ärgitab inimeste südameid vihas üksteisega tülitsema.” (3Ne 11:29)

Kuradil on sajanditepikkuseid kogemusi, et kus on tüli, sealt Issanda Vaim lahkub. Sellest ajast peale, kui ta veenis Kaini Aabelit tapma, on Saatan mõjutanud õdesid-vendi üksteisega tülitsema. Samuti tekitab ta probleeme abielus, koguduse liikmete seas ja misjonikaaslaste vahel. Talle meeldib näha häid inimesi vaidlemas. Ta püüab alustada peres vaidlusi pühapäeval vahetult enne kirikusse minemist, esmaspäeva õhtul vahetult enne pereõhtut ja mil iganes abikaasad planeerivad minna templiistungile. Tema ajastus on etteaimatav.

Kui teie kodus või töökohas tekib tüli, lõpetage kohe oma tegemised ja püüdke rahu sobitada. Pole vahet, kes alustas.

Tüli saab sageli alguse vigade otsimisest. Joseph Smith õpetas, et „kurat meelitab meid, öeldes, et me oleme väga õigemeelsed, kui keskendume teiste inimeste vigadele”6. Kui selle üle järele mõelda, on iseteadlikkus tõelise õigemeelsuse võltsing.

Saatanale meeldib Kirikus tülisid levitada. Eriti hästi oskab ta ära märkida vigu Kiriku juhtides. Joseph Smith hoiatas pühasid, et esimene samm usust taganemisel on usalduse kaotamine Kiriku juhtide vastu.7

Peaaegu kogu mormoonidevastane kirjandus põhineb Joseph Smithiga seotud valedel. Vaenlane näeb Josephi halvustamisega ränka vaeva, kuna taastamise sõnum sõltub prohveti aruandest selle kohta, mis toimus pühas metsasalus. Kurat teeb täna kõvemini tööd kui eales varem, et panna liikmeid nende tunnistuses taastamisest kahtlema.

Meie evangeeliumiajajärgu alguspäevil ei jäänud osa esialgsest kaheteistkümnest apostlist prohvetile lojaalseks, kuid hiljem nad kahetsesid seda. Üks neist oli Lyman E. Johnson, kes õigemeelsusetu käitumise pärast Kirikust välja heideti. Ta kurtis hiljem, kuna oli Kirikust lahkunud: „Ma laseksin oma parema käe otsast lõigata, kui saaksin seda jälle uskuda. Olin siis rõõmus ja õnnelik. Mu unenäod olid meeldivad. Hommikul ärgates oli mu vaim rõõmus. Olin päevad ja ööd õnnelik, pakatades rahust, rõõmust ja tänutundest. Kuid nüüd on järel vaid äärmuslik pimedus, valu, mure ja kurbus. Ma pole sellest ajast peale näinud ühtegi õnnelikku hetke.”8

Mõelge nende sõnade üle. Need on hoiatuseks kõigile Kiriku liikmetele.

Mina olen Kirikus usulepöördunu. Mind ristiti, kui olin 23-aastane noor vallaline täiskasvanu ja õppisin Ameerika Ühendriikides Arizona osariigis meditsiinikoolis. Tean omast kogemusest, kuidas Saatan töötab Kirikuga tutvujate kallal, et neid segadusse ajada ja heidutada, kui nad tõde otsivad.

Olin jälginud kogu nooruspõlve ajal viimse aja pühadest sõprade eeskuju. Mulle avaldas muljet, kuidas nad oma elu elasid. Otsustasin Kiriku kohta rohkem teada saada, kuid ei tahtnud kellelegi öelda, et uurin mormooniusku. Sõprade surve vältimiseks otsustasin oma uuringud enda teada jätta.

See oli palju aastaid enne internetti, mistõttu läksin raamatukokku. Leidsin sealt Mormoni Raamatu ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanem LeGrand Richardsi (1886–1983) raamatu „A Marvelous Work and a Wonder”. Hakkasin neid raamatud suure himuga lugema ja sain neist inspiratsiooni.

Samal ajal kui mu vaim igatses rohkem teada saada, hakkas Saatan mulle kõrva sosistama. Ta ütles mulle, et selleks, et olla täiesti erapooletu, pean lugema ka seda, mida on kirjutanud Kiriku kritiseerijad. Läksin uuesti raamatukokku ja asusin ringi vaatama. Otse loomulikult leidsin ma raamatu, kus prohvet Josephit maha tehti.

Selle mormoonide-vastase raamatu lugemine tekitas minus segadust. Jäin ilma meeldivast vaimust ja mõjust, mis oli mind uurimise ajal juhatanud. Pettusin ja olin peaaegu tõeotsingutest loobumas. Ma palvetasin ja palusin vastust, lugedes samal ajal mormoonide-vastast kirjandust!

Minu üllatuseks helistas mulle keskkooliaegne sõber, kes õppis nüüd Brigham Youngi Ülikoolis. Ta kutsus mind endale Utah’ osariiki külla, lubades, et see maaliline teekond saab olema meeldiv. Tal polnud aimugi, et ma salaja tema Kiriku kohta uurin.

Võtsin ta kutse vastu. Mu sõber tegi ettepaneku minna Salt Lake Citysse, et külastada templiväljakut. Minu innukus üllatas teda. Tal polnud aimugi, kui huvitatud ma olin, et Joseph Smithi ja taastamise kohta tõde teada.

Misjonäriõed olid templiväljakul väga abivalmid. Nad vastasid paljudele mu küsimustele, ilma et oleksid seda teadnud. Nende tunnistused mõjutasid mind „kah[tlema] oma kahtlustes”9 ja mu usk hakkas kasvama. Südamest tuleva tunnistuse väge ei saa ülehinnata.

Ka mu sõber jagas minuga oma tunnistust ning palus mul palvetada ja küsida Jumalalt, kas Kirik on õige. Pikal tagasiteel Arizona osariiki hakkasin ma palvetama usuga – esmakordselt „siira südamega, tõsise kavatsusega” (Mn 10:4). Mingil hetkel reisi jooksul tundus kogu mu auto valgusest särama löövat. Õppisin omast käest, et valgus võib hajutada pimeduse.

Kui olin otsustanud saada ristitud, üritas Saatan veel viimast korda selle vastu võidelda. Ta mõjutas mu perekonda, kes tegid kõik, mis oli nende võimuses, et mind heidutada, ja keeldusid tulemast minu ristimisele.

Sain sellest hoolimata ristitud ja nende süda aegamisi pehmenes. Nad hakkasid aitama mul uurida pereajalugu. Mõned aastad hiljem ristisin ma oma noorema venna. Sõber, kes mind endale Utah’ osariiki külla kutsus, on nüüd mu naine.

4. Heidutamine. Saatan kasutab seda vahendit tõhusalt enamiku ustavate pühade puhul siis, kui miski muu ei õnnestu. Kui hakkan end heidutatuna tundma, aitab see mul üksnes mõista, kes mind masendada püüab. See ajab mind piisavalt vihale, et nukrutsemine lõpetada – lihtsalt selleks, et kuradit ärritada.

Aastaid tagasi pidas president Benson kõne pealkirjaga „Ärge heitke meelt!” Ta hoiatas selles läbinägelikus kõnes: „Saatan püüab üha enam meeleheite, heitumuse, lootusetuse ja masenduse abil pühadest võitu saada.”10 President Benson õhutas Kiriku liikmeid olema valvel ja andis 12 reaalset soovitust heitumusega võitlemiseks.

Kujutis
family walking on Boston Massachusetts Temple grounds

Tema soovituste seas on teiste teenimine; töökus ja laiskusest hoidumine; head tervislikud harjumused, nagu liikumine ja töötlemata toitude söömine; preesterluse õnnistus; inspireeriv muusika; õnnistuste loetlemine ja eesmärkide seadmine. Ja eeskätt tuleb meil pühakirjaõpetuse kohaselt alati palvetada, et võiksime vallutada Saatana (vt ÕL 10:5).11

Lööb Saatan värisema üha,

kui põlvili on nõrgim püha.12

Tähtis on teada, et kurjuse väel on piirid. Need piirid seab paika Jumalus ja Saatanal pole lubatud neist üle astuda. Näiteks kinnitatakse pühakirjas, et „Saatanale ei ole antud võimu ahvatleda väikesi lapsi” (ÕL 29:47).

Veel üks tähelepanuväärne piirang on see, et Saatan ei tea meie mõtteid, kui me neid talle ei ütle. Issand on selgitanud: „Pole kedagi peale Jumala, kes teaks sinu mõtteid ja sinu südame kavatsusi” (ÕL 6:16).

Ehk just sellepärast on Issand andnud meile sellised käsud, nagu „ära nurise” (ÕL 9:6) ja „sa ei tohi oma ligimesest rääkida kurja” (ÕL 42:27). Kui õpite keelt talitsema (vt Jk 1:26), ei anna te selle tulemusel kuradile liialt informatsiooni. Kuuldes nurisemist, kurtmist ja kritiseerimist, teeb ta hoolikaid märkmeid. Teie negatiivsed sõnad paljastavad vaenlasele teie nõrkused.

Mul on teile häid uudiseid. Jumala väed on Lutsiferi vägedest suuremad. Ehk vaatate te ringi ja mõtisklete omaette: „Maailm muutub üha pahelisemaks. Saatan on ilmselt sõda võitmas.” Ärge laske end haneks tõmmata. Tõde on see, et meid on arvukamalt kui vaenlasi. Pidage meeles, et kaks kolmandikku Jumala lastest valis Isa plaani.

Vennad ja õed, veenduge, et võitlete Issanda poolel. Veenduge, et kannate Vaimu mõõka.

Ma palvetan, et võiksite öelda elu lõpus koos apostel Paulusega: „Ma olen head võitlemist võidelnud, ma olen oma jooksmise lõpetanud, ma olen usu säilitanud!” (2Tm 4:7)

Viited

  1. Pühakirjajuht. Lutsifer. – www.scriptures.lds.org.

  2. Ezra Taft Benson. Beware of Pride. – Ensign, mai 1989, lk 5.

  3. Discourses of Brigham Young. Valinud John A. Widtsoe, 1954, lk 72.

  4. Vt Francis M. Gibbons. Heber J. Grant: Man of Steel, Prophet of God, 1979, lk 35–36.

  5. Vt nt Dieter F. Uchtdorf. Te olete Talle olulised. – 2011. a sügisene üldkonverents. Gordon B. Hinckley. The Times in Which We Live. – Liahona, jaan 2002, lk 86.

  6. Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 454.

  7. Vt Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 318.

  8. Brigham Young. Lyman E. Johnsoni tsitaat. Deseret News, 15. aug 1877, lk 484.

  9. Dieter F. Uchtdorf. Tulge meiega! − 2013. a sügisene üldkonverents.

  10. Ezra Taft Benson. Do not Despair. – Ensign, nov 1974, lk 65.

  11. Vt Ezra Taft Benson. Do Not Despair. – Ensign, nov 1974, lk 65–67.

  12. Koost William Cowper. The Concise Columbia Dictionary of Quotations, 1987, lk 78.