„Kas sa armastad mind rohkem kui need?”
Mida te saate teha, et näidata oma elus, et te esmajärjekorras Issandat armastate?
Külastasin 2019. aasta novembris koos oma sõbraga püha maad. Uurisime ja õppisime seal pühakirjadest Jeesuse Kristuse elu kohta. Ühel hommikul seisime Galilea järve loodekaldal paigas, mis võis olla just see koht, kus Jeesus oma jüngritega pärast ülestõusmist kokku sai.
Me loeme Johannese 21. peatükist, et pärast Jeesuse ülestõusmist läksid Peetrus ja teised apostlid kalale, kuid ei saanud terve öö jooksul midagi.1 Hommikul nägid nad rannal seismas meest, kes ütles, et nad heidaksid võrgu teisele poole paati. Nende hämmastuseks sai võrk imetabaselt täis.2
Nad tundsid kohe ära, et see mees on Issand, ja tormasid Teda tervitama.
Kui nad kalu täis võrgu kaldale vedasid, ütles Jeesus: „Tulge einestama!”3 Johannes teatab, et „kui nad olid einestanud, ütleb Jeesus Siimon Peetrusele: „Siimon, Joona poeg, kas sa armastad mind rohkem kui need?””4
Mõistsin sealsamas kaldal seistes, et see küsimus on üks tähtsamaid küsimusi, mille Päästja võib ühel päeval mulle esitada. Ma peaaegu kuulsin Ta häält küsimas: „Russell, kas sa armastad mind rohkem kui need?”
Kas ka teid huvitab, millele võis Jeesus viidata, kui Ta küsis Peetruselt: „Kas sa armastad mind rohkem kui need?”
Kohandades seda küsimust nüüdisajal iseendale, võiks Issand meilt küsida, kui hõivatud me oleme ning mis on kõik need paljud positiivsed ja negatiivsed mõjud, mis meie tähelepanu ja aja nimel võistlevad. Ta võib küsida meilt igaühelt, kas armastame Teda rohkem kui selle maailma asju. See küsimus võib puudutada seda, mida me elus tõeliselt väärtustame, keda järgime ning mida arvame oma suhetest pereliikmete ja ligimestega. Ta võib küsida ka seda, mis teeb meid tõeliselt rõõmsaks ja õnnelikuks.
Kas selle maailma asjad pakuvad meile rõõmu, õnne ja rahu, mida Päästja pakkus oma jüngritele ja mida Ta pakub meile? Ainult Tema saab tuua meile tõelist rõõmu, õnne ja rahu, kui armastame Teda ja järgime Ta õpetusi.
Kuidas me vastaksime küsimusele: „Kas sa armastad mind rohkem kui need?”
Kui me avastame selle küsimuse täielikuma tähenduse, saavad meist paremad pereliikmed, naabrid, kodanikud, Kiriku liikmed ning Jumala pojad ja tütred.
Minu vanuses ollakse käinud paljudel matustel. Kindlasti on paljud teist märganud seda, mida minagi. Surnud pereliikme või sõbra elu meenutades räägib kõneleja harva lahkunu kodu suurusest, autode arvust või pangakonto saldost. Tavaliselt ei räägita ka sotsiaalmeediapostitustest. Enamikul matustel, kus mina olen käinud, pööratakse tähelepanu armastatud inimese suhetele, sellele, kuidas ta teisi teenis, mida elu jooksul õppis ja koges ning kuidas ta Jeesust armastas.
Ärge saage minust valesti aru. Ma ei ütle, et kena kodu või kena auto on valed või et sotsiaalmeedia kasutamine on halb. Ma ütlen seda, et lõppude lõpuks on kõik see Päästja armastamisega võrreldes tühine.
Kui me armastame ja järgime Teda, on meil Temasse usku. Me parandame meelt. Me järgime Ta eeskuju, saame ristitud ja võtame vastu Püha Vaimu. Me peame vastu lõpuni ja jääme lepingurajale. Me andestame pereliikmetele ja ligimestele ega pea enam vimma. Me püüame tõsimeeli Jumala käske pidada. Me püüame olla kuulekad. Me sõlmime ja peame lepinguid. Me austame oma isa ja ema. Me ei hooli negatiivsetest maistest mõjutustest. Me valmistume Tema teiseks tulemiseks.
Läkitusest „Elav Kristus: apostlite tunnistus” loeme: „[Jeesus] tuleb ühel päeval maa peale tagasi. ‥ Tema valitseb kui kuningate Kuningas ja isandate Isand ning iga põlv nõtkub ja iga keel tunnistab austuses Tema ees. Igaüks meist seisab Tema ees, et Ta mõistaks meie üle kohut vastavalt meie tegudele ja südame soovidele.”5
Saan öelda ühena neist apostlitest, kes läkitusele „Elav Kristus” oma allkirja lisasid, et teadmine, et Jeesus „on maailma valgus, elu ja lootus”6, tekitab minus suuremat soovi Teda iga päev üha enam armastada.
Ma tunnistan, et Taevane Isa ja Jeesus Kristus elavad. Tunnistan, et nad armastavad meid. Pühakirjades õpetatakse meile, et „nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu”7. Pühakirjades õpetatakse ka seda, et Jeesus „armastas maailma nõnda, et ta andis oma elu, et nii paljud, kes usuvad, võiksid saada Jumala poegadeks [ja tütardeks]”8.
Taevane Isa armastas meid nõnda, et valmistas oma päästmisplaani, mille keskne isik on Päästja. Ja Jeesus armastas meid nõnda, et kui Isa suures Taevanõukogus küsis „Kelle ma saadan?”, vastas Jeesus, kes oli kõigi Isa vaimulaste seas esmasündinu: „Siin ma olen, saada mind!”9 Ta ütles Isale: „Isa, sinu tahe sündigu ja hiilgus olgu igavesti sinu.”10 Jeesus pakkus end vabatahtlikult meie Päästjaks ja Lunastajaks, et me võiksime saada nendesarnaseks ja nende juurde naasta.
Neis kahes pühakirjasalmis õpetatakse ka seda, et selleks, et nende juurde naasta, on meil vaja uskuda. Meil on vaja uskuda Jeesusesse ja Jumala õnneplaani. Uskumine tähendab armastada ja järgida oma Päästjat ning pidada käske ka keset katsumusi ja vastuolusid.
Nüüdisaja maailm on rahutu. Tuleb ette pettumusi, lahkhelisid, ahastust ja meeltesegadust.
President Dallin H. Oaks märkis 2017. aastal oma kõnes järgmist: „Käes on rasked ajad, mis on täis suuri muresid: sõdu ja kuulujutte sõdadest, võimalikke haiguspuhanguid, põuda, üleujutusi ja globaalset soojenemist.”11
Me ei saa kaotada armastust Jeesuse vastu ja lootust Temale ka siis, kui seisame silmitsi näiliselt üle jõu käivate väljakutsetega. Taevane Isa ja Jeesus ei unusta meid kunagi. Nad armastavad meid.
Möödunud aasta oktoobris õpetas president Russell M. Nelson meile seda, kui tähtis on panna Taevane Isa ja Jeesus Kristus oma elus esikohale. President Nelson on õpetanud meile, et üks sõna Iisrael tähendusi on „Jumal valitseb”12.
Ta esitas meile kõigile need küsimused: „Kas teie olete valmis laskma Jumalal oma elus valitseda? Kas teie olete valmis laskma Jumalal olla oma elus kõige olulisem mõju? Kas lasete Tema sõnadel, Tema käskudel ja Tema lepingutel mõjutada oma igapäevaseid tegevusi? Kas kuulate Tema häält üle kõigi teiste? Kas olete valmis asetama kõik, mida Tema soovib, et te teeksite, kõrgemale kõigist teistest ambitsioonidest? Kas olete valmis laskma oma tahtel neelduda Tema tahtesse?”13
Me peame alati meeles pidama, et meie tõeline õnn sõltub meie suhtest Jumala, Jeesuse Kristuse ja üksteisega.
Üks võimalus armastust väljendada on teha koos pere, sõprade ja ligimestega midagi väikest, et üksteist paremini teenida. Tehke midagi, mis muudab seda maailma paremaks.
Mida te saate teha, et näidata oma elus, et te esmajärjekorras Issandat armastate?
Kui meie fookuses on armastada oma ligimesi, nagu Tema neid armastab, hakkame ümberolijaid tõeliselt armastama.14
Küsin veel kord, kuidas vastaksite Päästja küsimusele: „Kas sa armastad mind rohkem kui need?”
Palvetan, et kui te juurdlete selle küsimuse üle, nagu mina seda teinud olen, et te võiksite siis vastata sellele nagu Peetrus palju aega tagasi: „Jah, Issand, sina tead, et sa oled mulle armas”15 ning näidata seda seejärel Jumala ja kõigi teie ümberolijate armastamise ja teenimise kaudu.
Tunnistan, et meid on õnnistatud Jeesuse Kristuse evangeeliumiga, mis suunab meid selles, kuidas elada ja üksteist kohelda. Temas avastame, et iga Jumala tütar ja poeg on Talle väga kallid.
Ma tunnistan, et Jeesus Kristus on meie kallis Päästja. Ta on Jumala Ainusündinud Poeg. Ja ma jagan seda tunnistust alandlikult Jeesuse Kristuse nimel, aamen.