2010–2019
Pwelucng luhn luhlahlfongi
Eprel 2017


Pwelucng luhn Luhlahlfongi

Siyuck luhk pa kuht in oruh kihsac ac sang mongfihsracsr enenweyuck in ahkkweye pwelucng luhn luhlahlfongi lasr ke Leum Jisus Kraist uh.

Sie toeni luhlahp na yohk kalmac pa inge. Kuht arulacna lutiyuck wo. Fin ac oasr sie finsrak sramsramkihnyuck ke toeni luhlahp uh, pa in muhsaheack luhlahlfongi ke God Pahpah ac Mwet Lahngo lasr, Leum Jisus Kraist.

Sramsram luhk uh ac sramsramkihn pwelucng luhn luhlahlfongi sacn.

Pwelucng luhn kais sie, oacna suk wowo pucspucs, wacna kahkahsrihk muhsaheack—sie fihl, sie oruh, sie mwe kwacfe, sie fohlohki, ac sie wo ohiyac ke pacl se. Sie oruh luhn mahno luhngkihnyuck emet pa muhtwacwacyacn fahsr luhn sie ahwowo. Arulacna wo in liye. Ngwetngwet sacohk ke muhtahl pa—sie kuhpahsr luhn sie nuhnak fokoko, engan, lut, ac oraclah—pa sie mukwikwi na yohk srihpac.

Ke sucu lasr uh, oasr mukwikwi se ke ohiyac se pacna inge ma arulacna kahlwem. Ke tuhlihk mukul fuhsr se emet nahtuhsr tuh yac ahkosr matwac ah el utyak nuh lohm ah ac ke engan el fahk nuh sin sucu uh ke sie engan yohk: “Inge nga kuh in oruh ma nuh kwewa. Nga kuh in kapri, nga kuh in kahsruhsr, ac nga kuh in sipuhr.” Kuht kahlwem kac lah el fahk nuh sesr lah el kuh in kapri fahluhk lal, el kuh in us pacskuhl okoacl, ac el kuh in sipuhriyac kot lal. Kuht nohfohn isracsr tuhsruhk akihlen lah nuh sel pa oraclah yohk lal. El nuhnkuh muh yohkwelihk etuh lal ac el kapwack

Kapwack luhn mahno, nuhnak, ac nguhn uh yohk oacna sie kac. Kapwack luhn mahno uh fihsrwacsr in liyeyuck. Kuht muhtwacwacack ke fahsr luhn ahwowo ac kihluck ke kais sie lwen, kais sie yac, kap ac kapkapwack in eis luhpah sahflah nuh ke mahnosr uh. Kapkapwack uh tiac oacna sie nuh sin kais sie mwet.

Pacl kuht liye sie sritacl yohk kuh fohngfohng luhn u in on uh, kuht wacna fahk lah mwet sacn yohk suhmaht la, suc kwacna pwacye. Tuhsruhk oruh sacn ma ke pracktis ac ahkolah ke lusen yac. Sie mwet sihm etweyuck, Malcolm Gladwell, pahngon ma se inge pa masap ke ao 10,000 se. Mwet suk etwacack uh otwelah lah lusen pracktis se inge enenweyuck ke sritacl, fohngfohng ke on, mukwikwi ke siai, mwet suhmaht ke orekma, ono kuh etuh wo luhn mwet suhmaht, ac kuhtuh pac sahyac. Sie sin mwet suk etwacack suhmaht inge insese “muh ao tausin singucul in pracktis uh enenuh in eis lacfuhl luhn suhmaht na pwacye in wi mwet suhmaht facluh uh—ke oacna sie ma.”1

Inkaiyacn mwet uh akihlen lah in eis fohngfohng fokoko in mahno ac nuhnak ke kuhiyacltahl, kain ahkolah ac pracktis inge enenweyuck.

Koluk ohiyac, ke sie facluh yohkwelihk pihlesreyacn alu, srihklac taptap nuh ke luhpan kapwack luhn nguhn enenweyuck in eklac oacna Kraist uh ac akiyac pwelucng ma kol nuh ke kampare luhn luhlahlfongi uh. Kuht wacna pahtok pacl nuh ke ahkwoyeyacn kahlwem ke nguhn uh. Pa inge pacl sacohk ke kuht etuh lah Nguhn Muhtahl El use mwe loh ke kahlwem luhn nguhn nuh ke insiyacsr ac nuhnak lasr uh. Kuht engan ke ma sikyak inge; tiac enenuh in ahksrihkyeyuck ke kuhtwena inkacnek. Tuhsruhk ke insacnweacng luhn luhlahlfongi ac eis wi luhn Nguhn Muhtahl pacl nuh kwewa, wacngihn aholyacn lohacng nuh ke alu luhn kais sie ma kuhpahsr nuh ke kapkapwack luhn mahno ac nuhnak uh. Kuht enenuh in muhsahiyuckyak ke oruh inge, suc kuhtuh pacl uh oacna muhtwacwacyacn fahsr luhn ahwowo se. Kuht oruh ma inge ke sulaclah muhtahl nuh ke tuhkweni muhtahl luhn kuhfa luhn Leum, lutlut ke ma suhmuhslah, pruhe, ac kuhlwacnsap oacna ke pahng uh. Ke sie molo in karihngihn tuhfahna ahkkahlwemyeyuck luhn sie pahpah tuhmwacn tuhlihk 13, tuh sruhmuhnyuck “oaru lal nuh ke pruhe lwen nuh kwewa ac lutlut ke ma suhmuhslah sang pihrihkyuck loal nuh sin tuhlihk nahtuhl, sang nuh selos pwelucng na fokoko se ke luhlahlfongi ke Leum Jisus Kraist.”2

Sie oruh luhk ke nga tuh yac 15 matwac ah pwelucng se nuh sihk. Ninac oaru kiyuck ke puhlaik srihke in kahsrweyuc oakiyac pwelucng luhn luhlahlfongi ke moul luhk uh. Nga wi toeni ke sackracmacn, Primary, na Mwet Fuhsr ac seminacri. Nga tuh riti Puk luhn Mormon ac wacna sifacna pruhe. Ke pacl sacn sie ohiyac na yohk sikyak in sucu lasr ah pacl se tamuhlwel mahtuh sacohk wiyuck el motkweyuck in pahng nuh ke misin. Pahpah wolacna tuhmuhk, sie mempucr suhkwac alu ke Alu uh, tuh ke elan tahfwelah lutlut lal ac in tiac som misin. Ma se inge eklac sie tiac ma inseselac ke akuhkuhin.

Ke sie sramsram na yohk srihpac nuh sin tamuhlwel wiyuck, suc yac limekohsr mahtuh likiyuc ac ahkfahsrye sramsram sac, kuht ahksahfye muh sulaclah lal in som misin uh oasr ke ohiyac tolu: (1) Yac Jisus Kraist El ma sin God? (2) Yac Puk luhn Mormon pwacye? (3) Yac Joseph Smith pa mwet pahluh ke Fohlohkihnyuckyak se?

Ke nga pruhe ke pwacye ke fong sac, Nguhn ahkkweyelah nuh sihk ma pwacye ke siyuck tolu ac kwewa. Nga oacyacpac eis etuh se lah apkuhran in sulaclah nuh kwewa nga ac oruh ke lusen moul luhk luhlah uh ac fah fal nuh ke top nuh ke kihsen siyuck tolu ac. Nga sifacna akihlen lah luhlahlfongi ke Leum Jisus Kraist uh enenweyuck. Ke nga esam moul luhk met ah, nga akihlen lah, ke muhtwacwacackiyac ah ke srihpen ninac kiyuck, pwelucng uh oasr ke acn la an nuh sihk in eis ahkkweye luhn nguhn ke ekuh sacn. Tamuhlwel luhk, suc oasr tari luhlahlfongi se lal, oraclah sulaclah lal in som misin ac sahflahiyac ah eis kahsruh luhn pahpah tuhmwacsr.

Kolyuck luhn Nguhn uh eisyuck pacl enenweyuck uh, ke Leum El sulaclah muh fal ac in fal nuh ke luhngse Lal uh.3 Puk luhn Mormon: Siepac Wuhlweacng ke Jisus Kraist sie srihkasrak na wowo. Nga tuhfahna liye sie ma sihmlac emet ke Puk luhn Mormon. Joseph Smith el ahksahfye lweng lal pacl se el yac 23 matwac ah. Kuht etuh ma ke oruh sac ac kuhfa el orekmakihn ke lweng sac. Ke printing se emet ke yac 1830 ac, Joseph el sang ahkuhtweyac na fototo se ac fihsrwacsr ac kahlwem fahk muh lwenglah “ke mwe sang ac kuh luhn God.”4Meac kahsruh ke lweng ah—Urim ac Thummim, yot luhn mwet liyactwen? Yac elos enenweyuck, kuh elos oacna wil in ahkpah ke soko pwacskuhl nekena Joseph el kuh in orekmakihn luhlahlfongi enenweyuck in eis kuhtuh pac fwackyuck in kol uh?5

Petsac
Kolon puk ke Puk luhn Mormon ke 1830
Petsac
Ahkuhtweyac luhn Puk luhn Mormon ke 1830

Ke ohiyac se pacna ma srihke in kalweni ac in ma sefanna uh enenweyuck in eis ma fal nuh ke kuh in mahno kuh nuhnak uh, ma sacn pacna pwacye ke ma luhn nguhn uh. Esam lah Mwet Pahluh Joseph eis mwet muhtwacta sac pacna, Moroni, us pweng sac pacna pacl ahkosr in ahkolah in eis plwet ah. Nga luhlahlfongi lah in wi tuhkweni ke sackracmacn muhtahl wik nuh kwewa uh oasr ohiyac se nuh kac ma kuht tiacna lihksreni kahlwem kac. Motko ke ma suhmuhslah pacl nuh kwewa—likina in riti kais kuhtuh pacl—kuh in use nuh sesr sie moul eklac in ahkwoyelah luhlahlfongi lasr ac in tiac sie kahlwem na soloal.

Luhlahlfongi el sie ip yohk ke kuh uh. Lwelah ngan fahk sie srihkasrak an: Ke nga tuh sie misineri fuhsr ah, sie prestuhn luhn misin6 sramsram nuh sihk ke sie ohiyac na loal ke sramsram se ke ma suhmuhslah konweyuckyak ke Luke 8 ke muhtwacn se maskihn mihsen srah ke yac 12 ac sang ma nuh kwewa lal nuh sin taktuh uh suc koflahna unwacllah. Nuh ke lwen se inge pa sie sin ma suhmuhslah nga luhngse uh.

Kom ac esam lah oasr luhlahlfongi lal muh fin el kahlyac muhkwena puhluhn nuknuk lal Mwet Lahngo ah, el ac kwelac. Ke el kahlyac ah, el ingacn na kwelac. Mwet Lahngo, suc tuh wi mwet tuhma lutlut Lal fahsr, fahk, “Su kahlyuwi uh?”

Top lal Peter pa elos nuh kwewa, tuhkweni fahsr, Ekohsohlwack na.

“A Jesus El fahk, Mwet se kahlyuwi mweyen nga pula mu oasr ku luk som likiyu.”

Muhtwacwacackiyacn kahs se virtue uh fihsrwacsr in luhngasyuck muh pa “kuh.” Ke kahs Spanish ac Portuguese, kahs luhngaslah nuh ke “kuh.” Tuhsruhk finne ohinge, Mwet Lahngo el tuh tiacna liye muhtwacn sac; El tuh tiacna loh nuh ke enenuh lal ah. Tuhsruhk luhlahlfongi lal pa ma se ma kahlyac puhluhn nuknuk sac orekmakihn kuh in ahkkweyelah luhn Wen nuhtin God uh.

Ke Mwet Lahngo el fahk nuh sel, “Acn nutik, lulalfongi lom akkeyekomla; Som in misla.”7

Nga motko ke sramsram se inge ke moul mahtuh luhk nohfohn. Nga akihlen lah pruhe ac nguhsr lasr sifacna nuh sin sie Pahpah Inkuhsrao ke inen Jisus Kraist kuh in use mwe insewowo nuh ke moul lasr ahluhkwelah kuh lasr in akihlen. Pwelucng luhn luhlahlfongi, kain luhlahlfongi se ma muhtwacn se inge oruh ah, enenuh in pa kena yohk se luhn insiyacsr uh.

Ohinge, ke muhtwacwacyacn pwelucng luhn luhlahlfongi, finne ahkkweyeyuck ke nguhn, tiac kalmac pa kuht ac tiac puhlakihn ma upac. Eklac nuh ke wosasuc uh tiac kalmac pa elyah lasr nuh kwewa ac wolac.

Sramsram mahtuh met ke Alu uh ac fwackyuck sihmlac ke Doctrine and Covenants nwacnwack srihkasrak na wowo ke akiyac pwelucng luhn luhlahlfongi ac oruh ke ohiyac ma eklac ac ma upac ma kais sie nuh kwewa puhlakihn.

Sahflah luhn Kirtland tempuhl el pwelucng luhn Alu uh nohfohn. Tuh oasr kahklah luhn nguhn, fwackyuck ke mwe luti, ac fohlohkihnyuckyak ki enenweyuck in tahfwelah akwucki luhn Alu uh. Oacna Mwet Sap met ah ke lwen luhn Pentecost, mempucr pucspucs puhlakihn oruh usrnguck luhn nguhn ma kuhpahsr nuh ke kihsaclah luhn tempuhl Kirtland.8 Tuhsruhk, ke ohiyac se pacna ma sikyak ke moul lasr sifacna uh, tiac kalmac pa elos ac tiac puhlakihn ma upac kuh elyah pacl tok an. Srihklac ma mempucr met inge etuh elos ac puhlakihn upac ke sie elyah luhn acn Macrke ke mani—sahngweng ke 1837—ma ac srihkaclos ke nguhnalos.9

Sie srihkasrak ke ma upac kuhpahsr nuh ke elyah se ke mani inge puhlakihnyuck sel Elder Parley P. Pratt, sie mwet kol wowo ke fohlohkyak sac. El sie mwet ke U luhn Mwet Sap Singucul Luo ke muhtwacwacack ah. Tahfuhn pacl met ke 1837 ah, muhtwacn sacohk kiyacl, Thankful, misac tukun el oswelah tuhlihk se emet nahtuhltahl. Parley ac Thankful tuh macruhtlac apkuhran yac 10, ac misac lal oruh el muhkwenalac.

Mahlwem ekahsr tohkoh, Elder Pratt el falyang nuh ke sie sin pacl na upac ma Alu uh puhlakihn ac. Ke elyah luhn muhtuhnfacl, elyah luhn economic—weacng mwet uh moli acn ke luhpah srihsrihk ac kuhkwackihn sukok kap ac srihke yohk in akiyac masap ke orekmakihnyacn mani tulokyak sel Joseph Smith ac kuhtuh sin mempucr ke Alu uh—oraclah tiac insese ac akuhkuhin fin acn Kirtland. Mwet kol ke Alu suhkwac oraclah sulwaclah lahlmwetmwet luhn ikoac ke moul lalos sifacna uh. Parley el kweokkihn elyah ke mani lal ac ke pacl sacn el toasrlah sel Mwet Pahluh Joseph.10 El suhmuhslah mwe ahkkoluk isrlacl se nuh sel Joseph ac sramsram laenuhl ke pulpit uh. Pacl sac pacna, Parley el fahk lah el srack luhlahlfongi Puk luhn Mormon ac Doctrine and Covenants.11

Wacngihnlac muhtwacn kiyacl Elder Pratt, acn lal, ac lohm sel. Parley, sahyacn fahk nuh sel Joseph, el som nuh Missouri. Ke el fahsr we, el tiacna pahngon el ac ohsun nuh sin Mwet Sap wiyacl Thomas B. Marsh ac David Patten fohlohk nuh Kirtland. Elos puhla enenuh yohk in oasr inseselac fohlohkohlac nuh ke U uh ac kwacfel Parley in weluhltahl fohlohk. El akihlwacnwack lah wacngihn sie mwet tuhlac ma la yohk luhkwel Joseph Smith ac sucu lal.

Parley el sokollah Mwet Pahluh, tuhng, ac fahkwack lah ma el oruh ah tahfonglac. Ke mahlwem tukun muhtwacn kiyacl, Thankful, misac, Parley el tiacna puhla wo ac el kuhtangyucklac ke sahngweng ac kasrkuhsrak.12 Joseph, etuh lah fuhkah srihke lasr in lain ma siena ac mwe sruhf uh, el nuhnak muhnahs nuh sel Parley, pruhe kacl ac ahkinsewowoyacl.13 Parley ac kuhtuh pac suc srukyacna luhlahlfongi uh eis wo ke ma upac Kirtland uh. Yohkwelihk etuh lalos ac eklac mwet fuhlwact ac kuh. Puhlakihnyuck ingacn eklac ip ke pwelucng luhn luhlahlfongi lalos.

Ma upac uh tiac enenuh in nuhnkweyuck muh in pa ma sruhngwacyuck sin Leum kuh eslah luhn mwe insewowo Lal. Kihsrucngyacn ma nuh kwewa pa sie ip ke ahknwacsnwacs ke e in ahkoekuhtlac nuh tok ke celestial.14Ke Mwet Pahluh Joseph el oasr ke Liberty Jail, kahs luhn Leum nuh sel ahkuhtweyac ohiyac nuh kwewa ke ma upac uh—wi mwe ongaiyac ac ahkkoluk kikiacp—ac sahflah:

Fin oaclin hell enenuh in ikackwelihk in sralacp nuh sel, el enenuh in etuh lah el wen nuhtin Leum, ac lah ma inge kwewa ac sang nuh sel puhla, na ma ac fah wo nuh sel.

Wen nuhtin mwet El puhtati nuh yaclos kwewa. Yac el (Joseph Smith) yohk srihpac Luhkwel na?15

Leum, ke ahkuhtweyac se nuh sel Joseph Smith inge, oacyacpac oraclah kahlwem lah lwen lal uh etweyuck na ac fah tiac fototo liki enenweyuck uh. Leum El ahksahfye lah Joseph el tiac enenuh in sahngweng ke ma mwet uh kuh in oruh uh, tuh God El fah weluhl netok.16

Na meac mwe insewowo ke luhlahlfongi uh? Meac luhlahlfongi uh oraclah uh? Tahk sac apkuhran in wacngihn sahflahiyac:

Ma koluk lasr uh kuh in taltallah ke srihpen luhlahlfongi ke Kraist.17

Elos ma oasr luhlahlfongi la fah fototo nuh sin Nguhn Muhtahl.18

Molwelah tuhkuh ke luhlahlfongi ke inen Kraist.19

Kuht eis kuh fal nuh ke luhlahlfongi lasr ke Kraist.20

Wacngihn kuhtwena ma ac ilyak in monglac Yohrohl sahyacn na elos suc ohllah nuknuk lalos ke srah Luhk ke srihpen luhlahlfongi lalos.21

Pruhe uh top fal nuh ke luhlahlfongi uh.22

Fin wacngihn luhlahlfongi yurin mwet uh, God El tiac kuh in oruh kuhtwena mwenmwen inmahsrlolos.23

Ke sahflahiyac uh, luhlahlfongi lasr ke Jisus Kraist pa pwelucng enenweyuck nuh ke molwelah ma pahtpaht ac moul yurin God lasr uh. Oacna ke Helaman el luti tuhlihk nahtuhl, “Esam lah ke fin yot luhn Mwet in Molwelah lasr, suc pa Kraist, Wen nuhtin God, pa kowos enenuh in muhsahelah pwelucng lowos … , suc pa sie pwelucng pwacye, sie pwelucng ma fin mwet uh muhsah fac elos tiacna kuh in puhtatlac.”24

Nga tarilacna ke loangweyuck ke pwelucng luhn luhlahlfongi ma tuhkuh ke toeni luhlahp se inge. Siyuck luhk pa kuht in oruh kihsac ac sang mongfihsracsr enenweyuck in ahkkweye pwelucng luhn luhlahlfongi ke Leum Jisus Kraist lasr uh. Ke El nga fahkwack lohoh pwacye luhk, ke inen Jisus Kraist, amen.

Mwe kahsruh

  1. Liye Malcolm Gladwell, Outliers: The Story of Success (2008), 40. El orekmakihn kahs lal neurologist Daniel Levitin

  2. Fahkyacn misac lal Bryant Hinckley Wadsworth, Deseret News, Jacnweri 15, 2017, legacy.com/obituaries/deseretnews.

  3. Liye 2 Nephi 28:30. Kuht tiac eis ma na fohn se ke etwacack ke ma uh kuh mwe luti nuh kwewa kuhpahsr nuh kac uh. Tuhkuh pacl eltahl enenweyuck uh: ip nuh ke ip ac luti nuh ke luti.

  4. Ke edition se emet ke Puk luhn Mormon, printiyucki ke 1830, Mwet Pahluh Joseph Smith el sihmihs, “Ngwac ahkuhtweyac nuh suwos muh nga tuh luhngaslah, ke mwe sang ac kuh luhn God” (liye preface nuh ke Puk luhn Mormon [1830]). Edition tohkoh ke Puk luhn Mormon uh weacng sie fahk ma oacna: “Plwet inge tuh ituckyang nuh sel Joseph Smith, suc luhngaslah ma inge ke mwe sang ac kuh luhn God” (liye ikucslah nuh ke Puk luhn Mormon [2013]).

  5. Orson Pratt el esamwack lah el tuh oasr ke pacl puhs ke Joseph Smith el tuh luhngas Wuhlweacng Sasuc ah ac akihlen lah el tena orekmakihn kuhfa ke oruh sac. Elder Pratt el fahk: “Joseph, oacna elan riti nuhnak lal, ngwetwack ac ahkuhtweyac lah Leum El sang nuh sel Urim ac Thummin ke el srack suhpah ke pihrihkyuck luhn Nguhn ah, tuhsruhk inge el kihluckyak ingena muh el kahlwem ke oruh luhn Nguhn uh, ac tiac enenuh kahsruh luhn kuhfa inge” (“Two Days’ Meeting at Brigham City, June 27 ac 28, 1874,” Millennial Star 36, no. 32 [Ohkohs. 11, 1874], 498–99; oacyacpac liye Richard E. Turley Jr., Robin S. Jensen, and Mark Ashurst-McGee, “Joseph the Seer,” Liahona, Ohktohpa 2015, 10–17).

  6. Misin prestuhn pa Elder Marion D. Hands, suc el oacyacpac sie General Authority.

  7. Liye Luke 8:43–48.

  8. Liye Orekma 2.

  9. Liye Mosiah 2:36–37; oacyacpac liye Henry B. Eyring, “Spiritual Preparedness: Start Early andBe Steady,” Liahona, Nohfuhmpuh 2005, 38: “Na, srihke yohk luhn moul pa in liye lah oacna kuht ac lohng ac ahkos masap luhn God pacl mwe srihke uh sikyak ke moul lasr uh. Tiac pa in muhtweng mwe srihke uh, tuhsruhk in sulwaclah ma pwacye ke kuht srihkeyuck uh. Ac suhpwacr ke sahflah luhn moul pa tiacna oraclah srihke sac ac tiacna fal in fohlohk ke wolacna nuh lohm sesr inkuhsrao.”

  10. Liye Terryl L. Givens ac Matthew J. Grow, Parley P. Pratt: The Apostle Paul of Mormonism (2011), 91–98; kahs in ikacslah volume uh ac kahs in ikacslah nuh ke “Ip ahk 5,” The Joseph SmithPapers, Documents, Volume 5: Ohktohpa 1835–Jacnweri 1838, ed. Brent M. Rogers ac kuhtuh pac (2017), xxviii-xxxi, 285–93.

  11. Liye Parley P. Pratt nuh sel Joseph Smith, Mei 23, 1837, ke The Joseph Smith Papers, Documents, Volume 5: Ohktohpa 1835–Jacnweri 1838, 389–91.

  12. Liye “History of John Taylor by Himself,” 15, ke Histories of the Twelve, 1856–1858, 1861, Church History Library; Ituckyang ac Kapwack, Parley P. Pratt, 101–2.

  13. Liye The Autobiography of Parley P. Pratt, ed. Parley P. Pratt Jr. (1874), 183–84.

  14. Liye 2 Nephi 2:11.

  15. Liye Doctrine and Covenants 122:7–8.

  16. Liye Doctrine and Covenants 122:9.

  17. Liye Enos 1:5–8.

  18. Liye Jarom 1:4.

  19. Liye Moroni 7:26, 38.

  20. Liye Alma 14:26.

  21. Liye 3 Nephi 27:19.

  22. Liye Moroni 7:26.

  23. Liye Ether 12:12.

  24. Helaman 5:12.