Jumal on alati sinuga
Jumal armastas mind ja valvas mu üle ka siis, kui ma Temasse ei uskunud.
Illustreerinud Uran Duo
Jumal tundis mind enne, kui ma tundsin Teda
Kui ma olin kaheksa-aastane, kohtasid misjonärid tänaval mu vanaema ja tädi. Kui me olime evangeeliumi kohta õppinud, saime kõik ristitud. Kuid 2020. aastal pidime me COVID-i pärast kirikus käimise lõpetama. Lõpuks lakkasime uskumast.
Kaks aastat tagasi ei uskunud ma isegi Jumalasse ega teadnud, kas Ta on päriselt olemas. Ühel päeval tahtsin ma minna pärast kooli üle tänava suupisteid ostma. Kuid üks hääl ütles mulle, et ma tänavat ei ületaks. Ma peatusin ja kaks autot tegid otse minu ees avarii. Kui ma oleksin üle tänava läinud, oleksid autod mulle otsa sõitnud ja ma oleksin võib-olla surma saanud. Teadsin tol hetkel, et Jumal tunneb ja armastab mind. Kuigi ma Temasse ei uskunud ja tol ajal kirikus ei käinud, armastas Tema mind ikka ja kaitses mind.
Ma hakkasin uuesti Mormoni Raamatut lugema ja sain teada, et see on Jumala sõna. Ma hakkasin ka uuesti kirikus käima. Ma tunnen kirikus käies rahu, Jumala armastust ja Tema abi. Ma tunnen, et Ta on alati minuga, ja see teeb mind õnnelikuks.
Mu lemmikkirikulaul on „Olen Jumala laps”, sest see tuletab mulle meelde, et Taevane Isa armastab ja aitab meid. Mulle meeldib ka pühakirjasalm 2. Nefi 2:27, kus räägitakse, kuidas me oleme vabad, et valida õige ja vale vahel.
Jumal on mu väljakutsetes minuga
Mitu kuud tagasi hakkas ka mu vend koos minuga kirikus käima, kuid mõne aja pärast ta enam ei tulnud. Ta muretseb, mida ta sõbrad ja teised temast arvavad. Ta peab meie kirikus käimist piinlikuks, kuid ma ütlen talle, et pole vahet, mida sõbrad arvavad. Oluline on see, mida arvab Jumal.
Minu pere ei käi kirikus. Ma käin kirikus üksinda. Kuna bussid minu tänavalt kirikuhoonesse ei sõida, lähen ma sinna pool tundi jalgsi. Mu pere muretseb, mida teised neist arvavad, aga mina ütlen, et sel pole vahet, kuna ma tean, et see on õige.
Kui ma oma sõpradega kokku saan, joovad nad vahel kohvi. Ja kui ma seda näen, tahan ka mina vahel kohvi juua. Kuid mul on meeles, et Jumal on minuga. Ta hoiab mul käest kinni ja aitab mind. Ma kuulen häält, mis ütleb mulle, et ma seda ei teeks, ja ma tean, et Jumal aitab mul neist väljakutsetest jagu saada.
Naral on raske ilma pereta kirikus käia, kuid ta teab, et Jumal armastab ja õnnistab teda. Kord kaitses Ta teda isegi autoavarii eest.
Minu nõuanded neile, kes on minusarnased
Kui ma peaksin kellelegi sarnases olukorras nõu andma, ütleksin neile, et te olete nii õnnistatud ja teil on suur usk. Te pole üksi, sest Kiriku liikmed ja misjonärid saavad teile head nõu anda. Jumal armastab teid. Te olete Ta pojad või tütred ja Ta tahab teid aidata.
Autor elab Armeenia pealinnas Jerevanis.