Päikesevalgus minu tormides
Kui mu vanaema suri, mõtlesin ma endalt elu võtmisele. Kuid Taevase Isa õnneplaani usaldamine aitas mul edasi minna.
Niel Kabilingi fotod
Tere! Mina olen Honey Grace. Ma olen 17-aastane. Ma elan Filipiinidel Iloilos!
Vanaema kaotamine
Hiljuti kogesin midagi tõeliselt ränka. Mu isa ja ema on lahutatud ning mu ema töötab välismaal. Ma kasvasin üles vanaemaga – tema tutvustas mulle evangeeliumi ja Kirikut. Kuid sel aastal ta ootamatult suri.
Ma ei olnud iial mõelnud, et ka tema võiks surra. Vahel arvasin ma, et suren enne teda, sest ta oli nii terve! Ta ei näidanud kunagi nõrkust välja ja oli minu ees alati tugev. Ma ei osanud oma elu ilma temata ettegi kujutada.
Plaani mõistmine
Pärast tema surma soovisin ka mina vahel ära surra. Ma mõtlesin endalt elu võtmisele. Kuid ma läksin peagi vaia noorteüritusele, kus meile esitati õppetund päästmisplaanist.
Ma teadsin päästmisplaanist, kuid mu arusaamine sellest oli vist vanaemaga juhtunu tõttu veidi hägune. Mul tekkis kuulates mõte: „Ma olen Jeesuse Kristuse ohverduse õnnistused ära unustanud.”
Ma mõistsin, et Jeesus Kristus suri, et mind päästa. Ma ei tohiks oma probleemide pärast endalt elu võtta. Õnneplaan annab mulle lootust taas ühel päeval oma vanaema näha, sest elu ei lõpe meie surmaga. Ma pean jätkama Päästja järgimist, et jälle vanaema näha.
Jõu leidmine templist
Pärast vanaema surma kolis mu nõbu minu juurde ja temast sai mu eestkostja. Mu nõbud on mu parimad sõbrad, kuid muutus oli ikkagi väga raske. Pidin õppima tegema kõiki majapidamistöid, mida vanaema oli teinud. Pidin ise kooliminekuks üles ärkama ja maja eest hoolitsema.
Mu piiskop oli rääkinud alati enesega toimetulekust, seega uurisin selle kohta Evangeeliumi Raamatukogust. See aitas mul õppida ise oma jalgadel seisma.
Ma suhtlen ikka veel oma isaga. Ühel päeval tekkis meil vaidlus. Mul oli sellepärast väga raske, kuid äkitselt tekkis mul võimalus noortega templireisile minna. Ma tundsin templis olles rahu. Ma ei mõelnud kodustele probleemidele. Ma ei mõelnud sellele, et olin isa peale vihane. Ma mõtlesin sellele, millega ma saan talle abiks olla. Mõtlesin heaks eeskujuks olemisele. Mõtlesin igavestele asjadele, et mind ühel päeval mu vanematega templis kokku pitseeritakse. Otsustasin isalt tülitsemise pärast vabandust paluda.
Michael Malm. Päästja koos lastega
Oma Päästjale lootmine
Olen õppinud keskenduma alati Jeesusele Kristusele ja Taevasele Isale. Ma saan neilt jõudu ja pean meeles, et nad hoolitsevad minu eest.
Päästmisplaani ja eriti Päästja lepituse mõistmine aitas mul enesetapumõtetest võitu saada. See aitab mul elus rahu tunda. See annab mulle lootust, et saan ühel päeval taas oma vanaemaga teisel pool eesriiet kokku saada.
Jeesus Kristus on see lootus, miks ma jätkan oma elu paljudele katsumustele vaatamata. Ta armastab mind lõputult. Ta on mu elus päikesevalgus. Ta on kohal ka tormi ja vihma käes. Ta on mu Päästja. Ta on mu kodu. Ta on mu elu. Ta aitab mul edasi minna. Ta on üks põhjus, miks ma elu armastan.
Artikli autor elab Filipiinidel Iloilos.