Muud vahendid
Meeleparandus


Meeleparandus

Meeleparandus on üks esimesi evangeeliumi põhimõtteid (vt 4. usuartikkel). See on oluline selleks, et sa oleksid õnnelik selles elus ja kogu igavikus. Meeleparandus on midagi palju enamat, kui üksnes eksimuste tunnistamine. See on meeles ja südames toimuv muutus, mis annab sulle värske pildi Jumalast, iseendast ja maailmast. Selle juurde kuulub patust eemale pööramine ja andekssaamiseks Jumala poole pöördumine. See on ajendatud armastusest Jumala vastu ja siirast soovist Tema käskudele kuuletuda.

Vajadus meeleparanduse järele

Issand on kuulutanud, et “miski ebapuhas ei saa pärida taevariiki” (Alma 11:37). Sinu patud teevad sind määrdunuks — väärituks, et pöörduda tagasi ja elada oma Taevase Isa juures. Lisaks toovad need sulle selles elus hingepiinu.

Taevane Isa on andnud sulle Jeesuse Kristuse lepituse kaudu ainsa mooduse, kuidas oma patud andeks saada (vt “Andestus”, lk 13). Jeesus Kristus kandis karistust sinu pattude eest, et sa võiksid andeks saada, kui sa siiralt meelt parandad. Kui sa parandad meelt ja loodad Tema päästvale armule, puhastatakse sind patust. Ta kuulutas:

“Seepärast käsin ma sul meelt parandada — paranda meelt, et ma ei peaks sind lööma oma suu vitsaga, ja oma raevuga ja oma vihaga, ja et sinu kannatused ei oleks kibedad — sa ei tea, kui kibedad, sa ei tea, kui teravad, jah, sa ei tea, kui rasked kanda.

Sest vaata, mina, Jumal, olen neid asju kannatanud kõikide eest, et nemad, kui nad meelt parandavad, ei peaks kannatama;

aga kui nad meelt ei paranda, peavad nad kannatama just nagu mina,

milline kannatus pani mind, Jumalat ennast, suuremat kõigist, valust värisema, ja veritsema igast poorist, ja kannatama nii kehas kui vaimus, ja soovima, et ma ei peaks jooma kibedast karikast ja tagasi kohkuma —

ometi, au olgu Isale, ja ma jõin ja lõpetasin oma ettevalmistused inimlaste heaks” (vt ÕL 19:15–19).

Oht, mis kaasneb meeleparandusega viivitamisega

Ära otsi oma pattudele õigustust ega lükka edasi meeleparandust. Amulek hoiatas: “See elu on aeg inimestele valmistuda kohtama Jumalat; jah, vaata, selle elu päev on päev inimestele nende töö tegemiseks… Ma anun teid, et te ei lükkaks edasi oma meeleparanduse päeva kuni lõpuni, sest pärast seda elu päeva, mis on meile antud, et ette valmistuda igavikuks, vaata, kui me ei kasuta oma aega hästi, kuni me oleme selles elus, siis tuleb pimeduse öö, milles ei saa teha ühtegi tööd” (Alma 34:32–33).

Meeleparanduse osad

Meeleparandus on valulik protsess, kuid see viib andestuse ja kestva rahuni. Issand ütles prohvet Jesaja kaudu: “Kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks; kuigi need on purpurpunased, saavad need villa sarnaseks!” (Jesaja 1:18) Käesoleval ajajärgul on Issand tõotanud: “See, kes on parandanud meelt oma pattudest, sellele on andeks antud, ja mina, Issand, ei pea neid enam meeles” (vt ÕL 58:42). Meeleparandus koosneb järgnevatest osadest:

Usk Taevasesse Isasse ja Jeesusesse Kristusesse. Patu vägi on suur. Selleks, et sellest vabaneda, pead sa pöörduma oma Taevase Isa poole ja usus palvetama. Saatan võib püüda sind veenda, et sa ei ole palvetamiseks vääriline — et Taevane Isa on sinu peale nii pahane, et Ta ei kuule kunagi su palveid. See on vale. Sinu Taevane Isa on alati valmis sind aitama, kui sa tuled Tema juurde kahetseva südamega. Tema võimuses on sind terveks teha ja aidata sul patust võitu saada.

Meeleparandus on tegu, mis näitab usku Jeesusesse Kristusesse — selle kaudu tunnustatakse Tema lepituse väge. Pea meeles, et sa võid saada andeks üksnes Tema tingimustel. Tunnustades tänulikult Tema lepitust ja Tema väge sind patust puhastada, võid sa “hakata rakendama oma usku meeleparanduseks” (Alma 34:17).

Kurvastamine patu pärast. Selleks, et andeks saada, pead sa esmalt iseendale tunnistama, et oled pattu teinud. Kui sa püüad elada evangeeliumi järgi, paneb selline süü omaksvõtmine “kurvast[ama] Jumala meele järgi”, mis “saavutab meeleparanduse, mis toob pääste” (2 korintlastele 7:10). Jumalale meele järele olev kurvastus ei tule patu loomulike tagajärgede tõttu või hirmust karistada saada. Pigem tuleb see teadmisest, et sa oled valmistanud meelehärmi oma Taevasele Isale ja oma Päästjale. Kui sa tunned kurvastust, mis on Jumalale meele järele, soovid sa siiralt muutuda ja oled nõus alistuma igale andestuse nõudele.

Ülestunnistus. “Kes oma üleastumisi varjab, ei jõua sihile, aga kes neid tunnistab ja need hülgab, leiab armu!” (Õpetussõnad 28:13) Andekssaamise puhul on oluline valmidus paljastada oma Taevasele Isale kõik, mis sa teinud oled. Põlvita Tema ees alandlikus palves ja tunnista üles oma patud. Tunnista oma häbi ja süüd ning palu seejärel abi.

Sellised tõsised üleastumised nagu näiteks kõlbelise puhtuse seaduse rikkumine, võivad seada ohtu sinu liikmestaatuse Kirikus. Seetõttu pead sa tunnistama neid patte nii Issandale kui ka neile, kes Teda Kirikus esindavad. Seda tehakse sinu piiskopi või koguduse juhataja ja võib-olla sinu vaikonna või misjoni juhataja hoole all, kes teenivad Kirikus vahimeeste ja kohtumõistjatena. Kuigi patte võib andestada üksnes Issand, on nendel preesterluse juhtidel meeleparanduse protsessis otsustav roll. Nad hoiavad sinu ülestunnistust konfidentsiaalsena ja aitavad sind meeleparanduse protsessi vältel. Ole nendega täiesti aus. Kui sa tunnistad osaliselt, mainides vaid väiksemaid eksimusi, ei suuda sa leida lahendust tõsisematele, avalikuks tegemata pattudele. Mida varem sa selle protsessiga alustad, seda varem sa leiad rahu ja rõõmu, mis andestuse imega kaasnevad.

Patu hülgamine. Kuigi ülestunnistus on oluline osa meeleparandusest, sellest siiski ei piisa. Issand on öelnud: “Sellest te võite teada, kas inimene parandab meelt oma pattudest — vaata, ta tunnistab need üles ja hülgab need” (vt ÕL 58:43).

Otsusta vankumatult ja lõplikult, et sa ei korda enam kunagi seda üleastumist. Kui sa pead sellest kohustusest kinni, ei koge sa enam kunagi valu, mis kaasneb selle patuga.

Põgene otsekohe igast ohtlikust olukorrast. Kui teatud olukord paneb või võib panna sind patustama, siis lahku. Sa ei saa kiusatuse juurde peatuma jääda ja loota patust jagu saada.

Heastamine. Sa pead heastama, nii ulatuslikult kui võimalik, kõik, mis on sinu tegude tõttu kahju saanud, olgu see siis kellegi omand või kellegi hea maine. Heastamisvalmidus näitab Issandale, et sa teed meeleparanduseks kõik, mis suudad.

Õiglane elu. Pelk püüe kurjust vältida või oma elu patust tühjendada ei ole piisav. Sa pead täitma oma elu õigsusega ja osalema tegevustes, millega kaasneb vaimne vägi. Süvene pühakirjadesse. Palveta iga päev, et Issand annaks sulle jõudu, mida sul endal ei jätku. Paastu aeg-ajalt eriliste õnnistuste nimel.

Täielik kuulekus toob sinu ellu kogu evangeeliumi väe, mille juurde kuulub täiendav jõud oma nõrkustest jagusaamiseks. Sellise kuulekuse juurde kuuluvad sellised teod, mida sa ei pruugi esialgu meeleparanduse osaks pidadagi, nagu näiteks koosolekutel käimine, kümnise maksmine, teenimine ja teistele andestamine. Issand tõotas: “Sellele, kes parandab meelt ja täidab Issanda käske, andestatakse” (vt ÕL 1:32).

Täiendavad viited: Luuka 15:11–32; 2 Nefi 9:19–24; Moosia 4:1–3, 10–13; 26:30–31; ÕL 18:10–16

Vt ka Andestus; Jeesuse Kristuse lepitus; Kiriku distsiplinaarnõukogud; Kiusatus; Patt; Päästmisplaan; Ristimine; Usk