Preesterlus

Preesterlus on Jumala igavene vägi ja volitus. Preesterluse kaudu lõi Jumal taevad ja maa ning valitseb nende üle. Selle väe kaudu lunastab ja ülendab Ta oma lapsi, tuues “inimesele surematuse ja igavese elu” (vt Mooses 1:39).

Meestele maa peal antud preesterluse volitus

Jumal annab preesterluse volituse Kiriku väärilistele meessoost liikmetele, et nad saaksid tegutseda Tema nimel Tema laste päästmise hüvanguks. Preesterluse hoidjaid võib volitada evangeeliumi jutlustama, päästvaid talitusi läbi viima ja juhtima Jumala kuningriiki maa peal.

Kiriku meessoost liikmed võivad alustada oma preesterluse teenistust, kui nad saavad kaheteistkümneaastaseks. Nad alustavad Aaroni Preesterluse hoidmisest ja võivad olla hiljem väärilised Melkisedeki Preesterluse saamiseks. Valmistudes erinevates elustaadiumites erinevate kohustuste vastuvõtmiseks, hoiavad nad preesterluses selliseid erinevaid ameteid nagu diakoni, õpetaja või preestri amet Aaroni Preesterluses ja vanema või ülempreestri amet Melkisedeki Preesterluses. (Selleks, et saada Aaroni ja Melkisedeki Preesterluse kohta täpsemat teavet, vaata lk 4 ja 98.)

Selleks, et Kiriku meessoost liige võiks hoida preesterlust, peab volitatud preesterluse hoidja selle talle andma ja pühitsema ta selles preesterluses ametisse (vt Heebrealastele 5:4; ÕL 42:11; 5. usuartikkel).

Kuigi preesterluse volitus antakse ainult Kiriku väärilistele meessoost liikmetele, on preesterluse õnnistused kättesaadavad kõikidele — meestele, naistele ja lastele. Õiglased preesterluse juhid avaldavad meile kõigile head mõju ning meil kõigil on eriline võimalus saada osa preesterluse päästvatest talitustest.

Preesterlus ja perekond

Kõige tähtsam koht preesterluse kasutamiseks on perekond. Kirikus peaks iga abikaasa ja isa püüdma olla Melkisedeki Preesterluse vääriline. Teenides oma perekonna vaimse juhina, juhib ta õiglaselt ja armastusega oma naise kaasabil, kes on tema võrdne partner. Ta juhatab perekonda regulaarsete palvete, pühakirjauurimise ja pereõhtute läbiviimisel. Üheskoos naisega õpetavad nad lapsi ja aitavad neil valmistuda päästvate talituste saamiseks (vt ÕL 68:25–28). Ta annab juhatuseks, tervenemiseks ja trööstiks preesterluse õnnistusi.

Paljudel liikmetel ei ole kodus ustavaid Melkisedeki Preesterluse hoidjaid. Kui see ka nii on, võivad kõik Kiriku liikmed preesterluse väest oma elus rõõmu tunda teenivate koduõpetajate ja preesterluse juhtide kaudu.

Preesterluse kvoorumid

Preesterluse kvoorumi moodustab rühm vendi, kes hoiavad preesterluses sama ametit. Kvoorumite põhieesmärkideks on teiste teenimine, ühtsuse ja vendluse suurendamine ning üksteise juhendamine õpetuste, põhimõtete ja kohustuste osas.

Igal Kiriku organisatsiooni tasandil on omad kvoorumid. Kiriku president ja tema nõuandjad moodustavad Esimese Presidentkonna Kvoorumi. Ka kaksteist apostlit moodustavad kvoorumi. Seitsmekümned, nii üldjuhid kui piirkonna juhid, on paigutatud kvoorumitesse. Iga vaikonna juhataja juhatab ülempreestrite kvoorumit, mis koosneb kõikidest vaikonna ülempreestritest. Igas koguduses on tavaliselt vanemate, preestrite, õpetajate ja diakonite kvoorumid. Ülempreestrid on ka kogudustes rühmitatud, teenides ülempreestrite rühmades.

Koduõpetus

Sellest ajast peale, kui preesterluse hoidjad asetatakse õpetaja ametisse, on neil võimalus ja kohustus teenida koduõpetajatena. Sel viisil püüavad nad täita oma kohust “alati vaadata kiriku järele ja olla koos liikmetega ning neid tugevdada” (vt ÕL 20:53).

Koduõpetajate pühaks kohuseks on olla üksikliikmetele ja peredele Kiriku esmaseks abiallikaks. Nad külastavad neile määratud liikmeid vähemalt üks kord kuus. Neile määratud liikmeid külastades on nad lastevanematele toeks nende kohustustes, õpetavad igale pereliikmele evangeeliumi, saavad suuremateks sõpradeks ning aitavad liikmetel valmistuda templitalituste saamiseks ja elada evangeeliumi õnnistuste vääriliselt.

Koguduste juhid tagavad, et igale perele või üksikliikmele oleks määratud koduõpetajad. Nad uurivad koduõpetajatelt, kuidas neile määratud liikmetel läheb, aitamaks rahuldada iga liikme vaimseid ja ilmalikke vajadusi.

Preesterluse võtmed

Preesterluse volitust kasutatakse Kirikus nende juhatusel, kes hoiavad preesterluse võtmeid (vt ÕL 65:2; 124:123). Neil, kes hoiavad preesterluse võtmeid, on õigus juhtida ja juhatada Kirikut teatud mõjupiirkonna ulatuses. Piiskop hoiab näiteks preesterluse võtmeid, mis võimaldavad tal juhatada oma kogudust. Järelikult, kui selles koguduses on mõni laps ristimiseks valmis, peab last ristiv isik saama selleks volituse piiskopilt.

Jeesus Kristus hoiab kõiki preesterluse võtmeid. Ta on andnud oma apostlitele võtmed, mis on vajalikud Tema Kiriku juhtimiseks. Üksnes vanem apostel, Kiriku president, võib kasutada (või volitada teist isikut kasutama) neid võtmeid kogu Kiriku juhtimiseks (vt ÕL 43:1–4; 81:2; 132:7).

Kiriku president delegeerib preesterluse võtmeid teistele preesterluse hoidjatele, et nad võiksid juhatada oma vastutusalal. Preesterluse võtmed antakse templite presidentidele, misjonite, vaikondade ja ringkondade juhatajatele, piiskoppidele, koguduste juhatajatele ning kvoorumite juhatajatele. Neis ameteis teeniv liige hoiab võtmeid üksnes kuni tema vabastamiseni. Nõuandjad võtmeid ei saa, kuid neile antakse kutse ja ametissemääramise kaudu volitus ja vastutus.

Preesterluse õiglane kasutamine

Kui sina oled preesterluse hoidja, pea meeles, et preesterlus peaks olema sinuga alati ja igas olukorras. See ei ole nagu kuub, mille sa võid millal tahes selga panna ja seljast võtta. Igasugune preesterluse ametisse määramine on eluaegne teenimiskutse, millega kaasneb tõotus, et Issand valmistab sind ette Tema töö tegemiseks vastavalt sinu ustavusele.

Selleks, et preesterluse väge saada ja kasutada, pead sa olema vääriline. Sinu teenimisvõimet mõjutavad su sõnad ja igapäevane käitumine. Sinu käitumine avalikkuse ees peab olema laitmatu. Ja veelgi tähtsam on see, kuidas sa käitud eraelus. Issand kuulutas prohvet Joseph Smithi kaudu, et “preesterluse õigused on lahutamatult ühenduses taeva vägedega, ja et taeva vägesid ei saa juhtida ega kasutada muidu, kui üksnes õigsuse põhimõtete alusel” (vt ÕL 121:36). Ta hoiatas preesterluse hoidjaid:

“Kui me hakkame varjama oma patte või rahuldama oma uhkust, oma tühist auahnust, või rakendame vähegi ebaõiglaselt valitsemist või võimu või sundust inimlaste hingede üle, siis vaata, taevad eemalduvad; Issanda Vaim saab kurvastatud; ja kui see on eemaldunud, siis on aamen selle mehe preesterlusele või volitusele. Vaata, enne kui ta arugi saab, on ta jäetud omaette” (vt ÕL 121:37–38).

Igasugune preesterluse võim ja mõju võib jääda sinuga vaid “veenmise, pikameelsuse, lahkuse ja tasaduse ning teesklematu armastuse; helduse ja puhta teadmise [kaudu], mis avardavad suuresti hinge ilma silmakirjalikkuse ja pettuseta.” Kui sul tuleb kedagi noomida, kuna “Püha Vaim selleks märku annab”, näita seejärel üles “veelgi suuremat armastust selle vastu, keda sa oled noominud, et ta ei peaks sind oma vaenlaseks, et ta võiks teada, et sinu ustavus on tugevam kui surma köidikud” (vt ÕL 121:41–44).

Kasutades preesterlust õigluse ja armastusega, valmistab töövahendina Issanda kätes teenimine sulle rõõmu. Ta ütles:

“Olgu ka su sisemus täis ligimesearmastust kõigi inimeste ja usukodakonna vastu ning kaunistagu voorus lakkamatult sinu mõtteid; siis kasvab sinu enesekindlus tugevaks Jumala ees; ja preesterluse õpetus langeb sinu hinge peale otsekui taeva kaste.

Pühast Vaimust saab sinu pidev kaaslane ja su valitsuskepist õigsuse ja tõe muutumatu valitsuskepp; ja sinu valitsus saab olema igavesti kestev valitsus ning ilma sunduslike vahenditeta voogab see sinule ikka ja igavesti” (vt ÕL 121:45–46).

Täiendavad viited: Johannese 15:16; Apostlite teod 8:14–20; Jakoobuse 5:14–15; ÕL 13; 20; 84; 107; Joseph Smith — Ajalugu 1:68–73

Vt ka Aaroni Preesterlus; Evangeeliumi taastamine; Kiriku juhtimine; Melkisedeki Preesterlus; Talitused