Moosese 7: 17. õppetund

Moosese 7:22–47

Eenoki nägemus

Millal olete tundnud oma elus Jumala halastust? Issand näitas Eenokile nägemust maailma ajaloost alates tema enda ajast kuni tuhandeaastase rahuriigini. Eenok sai põhjaliku õppetunni Taevase Isa isiklikust armastusest Tema laste vastu. See õppetund aitab õpilastel tunda Jumala halastust ja armastust kõigi Tema laste vastu.

Õpilaste ettevalmistus: paluge õpilastel mõelda kogemustele ja pühakirjadele, mis aitavad neil mõista, milline on Taevane Isa. Samuti võivad nad paluda vanematelt usaldusväärsetelt juhtidelt või sõpradelt, et nad jagaksid oma kogemusi või pühakirjakohti. Paluge õpilastel olla valmis jagama.

Võimalikud õpitegevused

Raskused Jumala halastuse ja armastuse tundmisel

Et valmistada õpilasi ette Jumala ja Tema iseloomu kohta õppima, lugege või kuvage järgmisi näitlikke olukordi.

Kalev mõtleb, kas Jumal hoolib ainult nendest inimestest, kes käituvad õigesti.

Sandra muretseb, et Jumal võib olla pahane nende valikute pärast, mida mõned temale lähedased inimesed on teinud. Ta muretseb, et Jumal võib tahta neid karistada.

Olivia ei usu, et ta üldse kunagi on Jumala armastust tundnud.

• Mis põhjustel võivad need inimesed selliseid tundeid tunda?

Õppetunni jätkamiseks valige antud näidetest üks, mille üle pikemalt mõtiskleda.

Et aidata õpilastel olla tunni kestel vastuvõtlik Püha Vaimu mõjule, julgustage neid mõtisklema järgmiste küsimuste üle:

• Mida te teate Taevase Isa kohta sellist, mis teid sarnaste murede korral aitaks?

• Milliseid küsimusi on teil Taevase Isa kohta?

Otsige Issandalt abi, et teada ja tunda Tema armastust teie ja kõigi Tema laste vastu.

Eenoki nägemus nendest, keda taevasse ei võetud

Võiksite järgneva oma sõnadega kokku võtta.

Tuletage meelde, et Issanda abiga ja Tema juhtimisel rajas Eenok Siioni linna. Siioni inimesed olid Issandas ühtsed, nad elasid õigemeelsuses ja hoolisid üksteisest (vt Moosese 7:16–19). Nägemuses näitas Issand Eenokile, et Ta võtab Siioni inimesed taevasse tänu nende usule ja õigemeelsusele (vt Moosese 7:20–21). Eenok „nägi ka ülejäänud inimesi” (Moosese 7:22), kes olid need, kes jäeti maa peale, kuna nad ei järginud Päästjat.

Lugege läbi salmid Moosese 7:23–26 ja leidke, mida Eenok nägi.

• Mida õpite Saatana kohta?

• Miks on teie arvates tähtis Saatana kohta neid asju teada?

Eenok näeb, kuidas Jumal reageerib pahelisusele

Seejärel koges Eenok tundeküllast hetke, nähes, kuidas Jumal vaatas inimeste peale, kes olid otsustanud Teda mitte järgida.

Võiksite selgitada, et Eenok nägi Jehoovat või Jeesust Kristust. Alates Aadama langemisest on Jehoova see, kes end ilmutab ja prohvetitega kõneleb. Sellistel puhkudel kõneleb Ta sageli nii, nagu Tema oleks Isa. Isa ja Poja ühtsus on selline, et Päästja tunded esindavad ka Isa tundeid. Seega aitab Eenoki ja Jehoova nägemustest õpitu õpilastel rohkem teada saada ka Taevase Isa kohta.

Kui õpilased hakkavad järgnevaid salme lugema, julgustage neid lugema aeglaselt, loetu üle mõtisklema ja võib-olla mõnda salmi ka mitu korda lugema. Sel viisil lugemine võib aidata õpilastel kutsuda Vaimu õpetama neile rohkem Taevase Isa kohta.

Lugege salme Moosese 7:28–33 ja märkige ära sõnad või fraasid, mis aitavad teil Taevase Isa kohta rohkem teada ja Teda paremini mõista.

• Mida te nendest salmidest Jumala kohta õpite?

Võiksite tahvlile kirjutada „Jumal ‥” ja paluda õpilastel lause lõpetada millegagi, mida nad õppisid. Innustage õpilasi andma erinevaid vastuseid. Mõned vastused võivad olla järgmised:

• armastab meid väga (28.–33. salm).

• lõi universumi, ent on siiski meie jaoks olemas (30. salm).

• on õiglane, halastav ja lahke (30. salm).

• andis meile valikuvabaduse (32. salm).

• soovib, et me üksteist armastaksime (33. salm).

• soovib, et me valiksime Tema (33. salm).

Võiksite õpilastele esitada täpsustavaid küsimusi, nagu näiteks järgmised:

• Milline Taevase Isa kohta käiv tõde on teie jaoks tähendusrikas?

• Kuidas saab selle tõe teadmine aidata inimest teie valitud olukorras? Kuidas saab see aidata teid ennast?

Eenoki kogemuse põhjal õpetas juhataja Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist, et Päästja näitab meile, milline Taevane Isa on ja kui palju Ta meid armastab. Ta jagas Taevase Isa kohta järgmist mõtet:

„Keset seda hunnitut nägemust inimkonnast, mida taevas talle nägemiseks avas, pöörab Eenok nii surelikkuse õnnistusi kui ka raskusi täheldades oma pilgu Isa poole ja on vapustatud, kui näeb Teda nutmas. Ta ütleb imestunult ja hämmastunult sellele maailmakõiksuse vägevaimale Isikule: „Kuidas on see nõnda, et sina saad nutta?” ‥

See ainukordne lummav sündmus õpetab Jumala tõelise olemuse kohta enam, kui ükski teoloogiline uurimus võiks kunagi edasi anda. ‥

Milline kustumatu pilt Jumala osalusest meie elus! Milline lapsevanema ahastus, kui Ta lapsed ei vali ei Teda ega ka Tema saadetud „Jumala evangeeliumi” (Roomlastele 1:1). Kui kerge on armastada kedagi, kes meid nii erakordselt armastab! ‥

Annan sel päeval tunnistust isiklikust elavast Jumalast, kes teab meie nimesid, kuuleb palveid ja vastab neile ning väärtustab meid igavesti oma vaimulastena.” (The Grandeur of God. – Liahoona, nov 2003, lk 72)

Paluge õpilastel rääkida, mis neile juhataja Hollandi avaldustest silma jäi.

Kirjutage soovi korral tahvlile järgnevad küsimused. Paluge õpilastel arutada järgnevaid küsimusi väikestes rühmades. Samuti paluge neil arutada, kuidas saaks neid mõtteid rakendada tunni alguses valitud näidete puhul. Kõndige klassis ringi ja kuulake, kuidas õpilased vastavad.

• Miks teie arvates Taevane Isa meie pärast nutab, kui me üksteist ei armasta?

• Miks võib Ta meie pärast nutta, kui me otsustame Teda mitte järgida ega armastada?

• Milliseid valesid Jumala tunnete kohta meie vastu tahaks Saatan, et me usuksime?

Kui õpilased on nende küsimuste arutamise lõpetanud, võiksite neilt küsida, mida sellist kuulsid nad kaasõpilastelt, mida võiks kogu klassiga jagada. See aitab õpilastel vastuseid üle korrata, andes samas ka võimaluse üksteise vastuseid kiita. Võite ka ise häid vastuseid tunnustada.

Eenok näeb Päästja elu ja missiooni

Seejärel näitas Issand Eenokile, et maale jäetud inimesed, kes meelt ei paranda, hukkuvad üleujutuses (vt Moosese 7:34–44). Selle peale puhkes Eenok nutma. Issand lohutas Eenokit, öeldes: „Ülenda oma süda ja ole rõõmus, ja vaata” (Moosese 7:44).

Lugege salme Moosese 7:44–47 ja leidke, mida Issand Eenokile näitas, et teda trööstida. Abiks võib olla teadmine, et „Õigemeelne” (45. ja 47. salm) on üks Jeesuse Kristuse tiitleid.

• Miks võiks nende asjade nägemine teie meelest panna Eenoki hinge rõõmustama (47. salm)?

• Kuidas näitab Jeesuse Kristuse saatmine Isa halastust ja armastust?

Kui sellest on kasu, võite arutada, kuidas Päästja aitab kõiki Jumala lapsi, isegi inimesi, kes olid pahelised ja surid üleujutuses. Aidake õpilastel mõista, et kuigi pahelised hukkusid üleujutuses ja nad peavad oma pattude eest kannatama vaimumaailmas, saavad nad siiski Päästja kaudu meelt parandada (vt Moosese 7:38–39; 1. Peetruse 3:18–20).

Jumala armastuse tundmine

Kokkuvõtteks paluge õpilastel sooritada järgnev tegevus ja otsida seda tehes Püha Vaimu abi. Teise võimalusena võiksid õpilased kirjutada inimesele oma elus, kellel on vaja tunda Taevase Isa halastust ja armastust.

Kirjutage kiri, et aidata inimest tunni alguses valitud näitlikus olukorras. Lisage oma kirjale järgnevad mõtted

• Mida õppisite kirjakohast Moosese 7 Taevase Isa halastuse ja armastuse kohta. Leidke konkreetsed fraasid või salmid, mis teie meelest võiksid olla eriti tähendusrikkad.

• Muud pühakirjakohad või kogemused, mis on aidanud teil tunda Jumala halastust ja armastust.

• Muud mõtted, mis võiksid teie arvates aidata sellel inimesel Jumala armastust tunda.

Lõpetuseks paluge õpilastel jagada oma tundeid, kogemusi ja mõtteid. Võiksite lisada oma isikliku tunnistuse Isa armastusest.

Lisamaterjalid

Keda Eenok nägi?

Eenok nägi Jehoovat ehk Jeesust Kristust Isa nimel tegutsemas. Üks langemise tagajärgi oli see, et inimesed heideti Isa juurest välja (vt Moosese 4:29, 31; 5:1, 4). Isa ilmutas end inimesele ainult Poja kaudu, välja arvatud juhul, kui Ta Poega tutvustas (vt Joseph Fielding Smith, Doctrines of Salvation, 1:27). Ainult Poja Jeesuse Kristuse töö kaudu pääseb inimkond Isa juurde tagasi (vt Alma 11:44; Heelamani 14:15–17; Joseph Smithi tõlge, Johannese 1:19).

Juhataja Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist selgitas:

„Isa (Elohimi) juhendamisel ja Tema volitusel võib Poeg (Jehoova/Jeesus) tegutseda Isana. ‥ Kristus võib igal ajal ja igal pool kõneleda ja tegutseda Isa nimel „jumalikult saadud volitusega”, mille Isa on Talle andnud.” (Christ and the New Covenant: The Messianic Message of the Book of Mormon (1997), lk 183–184)

Moosese 7:28. Miks Jumal nutab?

Juhataja M. Russell Ballard (1928–2023) Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on öelnud:

„Me oleme Jumala lapsed. Igaüks meist on nii hinnaline, et toome kõikvõimsale Issandale Jumalale täieliku rõõmu, kui oleme ustavad, ja pisarad, kui ei ole.” (M. Russell Ballard. The Atonement and the Value of One Soul. – Liahoona, mai 2004, lk 87)

Kui palju Jumal meid armastab?

President Dieter F. Uchtdorf õpetas Esimeses Presidentkonnas teenimise ajal järgmist:

„Mõtelge kõige puhtamast kõikehõlmavast armastusest, mida te suudate ette kujutada. Nüüd korrutage seda lõpmatusega ja te saate teada Jumala armastuse suuruse teie vastu [vt Jesaja 54:10; Jeremija 31:3]. ‥

Kuigi meil on puudusi, armastab Jumal meid täielikult. Kuigi me oleme ebatäiuslikud, armastab Tema meid täiuslikult. Kuigi me võime end tunda eksinuna ja kompassita, näitab Jumala armastus meile kindlat suunda.

Ta armastab meid, sest Temas on lõpmatult püha, siirast ja kirjeldamatut armastust. Me oleme Jumalale tähtsad mitte oma saavutuste pärast, vaid sellepärast, et oleme Tema lapsed. Ta armastab igaühte meist, isegi neid, kes on puudustega, tõrjutud, kummalised, kurvad või haiget saanud. Jumala armastus on nii suur, et Ta armastab isegi neid, kes on uhked, isekad, ülbed ja pahelised.

See tähendab, et hoolimata praegusest olukorrast on meil lootust. Ahastusest, kurbusest ja vigadest hoolimata soovib meie lõpmata kaastundlik Taevane Isa, et me tuleksime Tema ligi, et Tema saaks tulla meie ligi. [vt Õpetus ja Lepingud 88:63].” (Jumala armastus. – 2009. a sügisene üldkonverents)

Moosese 7:30. Mida tähendab fraas „ja ometi oled sa seal”?

Vanem Neal A. Maxwell (1926–2004) Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on selgitanud:

„Eenok, kellele Issand nii paljut ilmutas, kiitis Jumalat keset Tema suurt loometööd, kuulutades kinnitavalt: „Ja ometi oled sa seal” (Moosese 7:30; vt ka Jeremija 10:12).

Seesama kinnitus võib toetada meid kõiki meie elu kõikides faasides ja olukordades. Kõiksuse Jumal sekkub tõepoolest meie pisikestesse individuaalsetesse kogemusmaailmadesse! Keset oma ääretuid valdusi peab Ta ometi meie üle arvet, teab meid ja armastab meid täiuslikult (vt Moosese 1:35; Johannese 10:14). (Yet Thou Art There. – Ensign, nov 1987, lk 30)

Täiendavad õpitegevused

Saatanat ja Jumalat võrdlev tabel

Kui õpilastele tuleks kasuks Saatana ja Jumala võrdlemine, võiksite teha järgneva tabeli. Õppetunni jooksul võiksid õpilased tabelisse kirjutada, mida nad Saatana ja Jumala kohta õpivad.

Saatan	Jumal

Võite paluda õpilastel täidetud tulpasid võrrelda ja jagada, kuidas nende Saatana ja Taevase Isa kohta käivate asjade mõistmine nende elu mõjutab.

Päästja tiitlid

Paluge õpilastel leida Päästja tiitlid salmides Moosese 7:39, 45 ja 47 ning uurida või mõtiskleda selle üle, mida need tähendavad. Küsige õpilastelt, mida nad Päästja kohta õppisid ja miks on see neile tähendusrikas.

Eenoki areng

Paluge õpilastel jagada, miks nad tahavad olla rohkem Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse moodi. Selgitage, et mida rohkem Eenok nägi Jeesust Kristust või Jehoovat, kes kõneles Taevase Isa nimel ja esindas Teda, ning Temaga rääkis, seda enam muutus Eenok nende sarnaseks. Lugege kirjakohta Moosese 7:28–52 ja leidke, kuidas hakkas Eenok end Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse moodi tundma ja nende kombel käituma. Mõned mõtted võivad olla, et nagu Jumal, nii hakkas ka Eenok pattu teinud inimeste pärast nutma (vt Moosese 7:41, 44) ja Jeesuse Kristuse lepituse üle rõõmu tundma (vt Moosese 7:45–47). Samuti anus ta inimestele halastust ja palus Jumalal pärast Noad rohkem veeuputusi mitte saata. Jumal oli nõus (vt Moosese 7:50–51).