Raamatukogu
Paastumine

„Paastumine”, Teemad ja küsimused, 2023

pere palvetamas

Evangeeliumi uurimise juhend

Paastumine

Jumalaga lähedasemaks saamine ja abivajajate aitamine

Ilma söömata olemine võib tunduda nälgimisena ja see võib olla tõsi. Kuid kui me ei söö ega joo, kuna me kuuletume paastuseadusele, ei jäta me lihtsalt toidukordi vahele. Me peame Jumala käsku, mis aitab meil Temaga vaimselt lähedasemaks saada.

Paastudes ja palvetades lükkame kõrvale midagi, millest me füüsiliselt sõltume, ja otsustame loota hoopis Jumalale. Me kummardame Teda ja soovime, et Ta õnnistaks meid tröösti, juhatuse ja jõuga. Me paastume ja palvetame ka teiste eest, kui nad on haiged või vajavad erilisi õnnistusi. Kui me Issanda palvet kuulda võtame ja paastume, muutume kaastundlikumaks, armastavamaks ja alandlikumaks ning oleme rohkem valmis teenima – rohkem Jeesuse Kristuse sarnased.

Mis on paastumine?

Paastumine hõlmab tavaliselt „palvetamist, 24 tundi söömata ja joomata olemist (kui paastuja seda füüsiliselt suudab) ning helde paastuannetuse tegemist”. Viimse aja pühasid kutsutakse paastuma vähemalt kord kuus ning annetama vabatahtlikult abivajajate aitamiseks nii suure rahasumma, kui palju nad oleksid paastu ajal toidule kulutanud. Paastuda võivad nii üksikisikud kui ka rühmad. Paastumine on midagi enamat kui „lihtsalt näljas olemine” – see on viis, kuidas „ülendada oma südant, meelt ja häält üksmeeles oma Taevase Isaga” ning otsida Tema tahet ja Ta õnnistusi.

Teema ülevaade: Paastumine

Teemaga seotud evangeeliumi uurimise juhendid: „Palve”, „Ilmutus”, „Abivajajate eest hoolitsemine”

1. osa

Jumal kehtestas paastuseaduse ja paastuannetused oma laste õnnistamiseks

noored mehed paastuannetusi kogumas

Jumala rahvas elas vanal ajal paastuseaduse järgi (vt 2Ms 34:28; Est 4:16; Mt 6:16–18; Al 45:1). Issand tutvustas seda seadust uuesti meie ajal (vt ÕL 88:76). Viimse aja pühad, kes on selleks füüsiliselt võimelised, paastuvad ilma söömata ja joomata 24 tundi. Need, kes ei ole võimelised 24 tundi toidust ja joogist paastuma, võivad otsustada, milline on sobilik paast, mis aitab neil Jeesust Kristust meeles pidada.

Kiriku liikmed paastuvad regulaarselt koos ja teevad seda tavaliselt iga kuu esimesel hingamispäeval. Lisaks teevad nad vabatahtlikult rahalise annetuse, mida kutsutakse paastuannetuseks, mis on vähemalt võrdväärne toidu väärtusega, mida nad paastudes ei söönud. Nende annetused aitavad hoolt kanda, et abivajajatel oleks toit, eluase, riided ja muu eluks vajalik. Paastumine toob ka vaimseid õnnistusi. President Dallin H. Oaks on õpetanud: „Meie paastumine selleks, et aidata näljaseid, on ligimest armastav tegu, ja kui seda tehakse heade kavatsustega, saab sellest vaimne pidusöök.”

Asjad, millele mõelda

  • Paastuseadus on olnud Jumala lastele õnnistuseks juba vanast ajast peale. Lugege osast neist õnnistustest kirjakohas Jesaja 58:6–11. Seejärel lugege Matteuse 25:35–40. Mida nendes salmides õpetatakse paastumise ja abivajajate eest hoolitsemise olulisuse kohta? Te võiksite nende salmide üle palvemeelselt mõtiskleda, kui te järgmine kord paastute või paastuannetust teete. Kuidas Jeesusele Kristusele keskendumine muudab paastuseadusele kuuletumise teie jaoks tähendusrikkamaks?

  • Kirikus peetakse iga kuu paastu ja tunnistuse koosolekut. Lugege Alma 5:45–48, et teada saada, kuidas paastumine saab tugevdada teie tunnistust Jeesusest Kristusest. Te võiksite need salmid enne oma järgmist paastu ja tunnistuse koosolekut üle vaadata. Kuidas võiks Jeesuse Kristusega seotud teadmistest, usust ja tunnetest tunnistamine anda teie paastule suurema eesmärgi? Kuidas võiks sellest olla abi teistele paastujatele? Võiksite kirja panna ka teiste tunnistusi kuulates saadud vaimsed õhutused ja siis neid järgida.

Tegevused teistega koos õppimiseks

  • Paastumine on püha eelis, millega kaasnevad imed. Vaadake videot „Fast Offerings: Are We Not All Beggars” (paastuannetused: kas me pole mitte kõik kerjused; 2:31) ning rääkige seejärel, kuidas paastuseadus aitab meil hoolitseda teiste eest ja armastada neid Jeesuse kombel. Lisaks võiksite lugeda või laulda koos kirikulaulu „On Issand mulle andnud kõik”. Rääkige, kuidas Issand on olnud teie vastu helde, kui olete elanud paastuseaduse järgi. Koostage loetelu või joonistage pilte teile osaks saanud imedest ja arutage, kuidas need teie elu õnnistavad.

  • President Henry B. Eyring on õpetanud: „Teie paastuannetus teeb enamat, kui aitab toita ja katta kehasid. See ravib ja muudab südameid.” Vaadake koos üle president Eyringi sõnum „Eks ole ju mulle meeldiv paast niisugune?” Seejärel võiksite rääkida, kuidas paastuannetuste tegemine või saamine on ravinud ja muutnud teie südant. Kuidas on need kogemused tugevdanud teie armastust Jumala laste vastu? Kuidas on need aidanud teil tunda, et Issand teid armastab?

Lisainfo

2. osa

Paastumine ja palve aitavad meil valmistuda Jumala õnnistusteks

noor naine palvetamas

Viimse aja pühad paastuvad mitmel põhjusel. Paastumine annab võimaluse teisi aidata, Jumalat teenida ja näidata, et me oleme Tema eest tänulikud (vt Al 45:1). Me võime paastuda ka selleks, et paluda Jumalalt isiklikku ilmutust või paluda Tal õnnistada haigeid ja vaevatuid (vt Ps 35:13; Al 5:46). Paastumise kaudu võime leida jõudu kiusatustele vastu pidada ja saada katsumustes tröösti (vt Mt 4:2–4; Al 30:1–2). Paastumine aitab meil ka olla alandlikum, kuna tuletab meile meelde, et me sõltume täielikult Jumalast (vt Ps 35:13).

Paast ja palve käivad käsikäes. Paastumine võib lisada meie palvetele siirust ja pühendumust ning tänu palvele pole meie paast pelgalt söömata olemine, vaid tõeline osadus Jumalaga. Paastul ja palvel on vägev koosmõju meie alandlikkusele ja usule Kristusesse (vt Hl 3:35).

Asjad, millele mõelda

  • Paastumine võib olla vahel olla raske, kuid sellega võib kaasneda palju vaimseid õnnistusi. Lugege Matteuse 4:1–4 ning Joseph Smithi 1. ja 2. salmi tõlget, et leida näidet Jeesuse Kristuse paastumise kohta. Miks oli Jeesuse jaoks oluline olla sel ajal koos Jumalaga? Mõtisklege, kuidas paastumine ja palvetamine aitavad teil Jumalaga lähedasemaks saada. Kuidas võiks palvel olla paastumisel sihilikum osa? Järgige saadud muljeid.

  • Paast ja palve saavad aidata teil olla Issanda käes tööriistaks. Lugege Alma 17:1–3, 9. Milliseid vaimseid õnnistusi said Moosia pojad paastudes ja palvetades, mis neil Issanda tööd teha aitasid? Mida saate nende eeskujust õppida, kui teenite Jumala lapsi, täidate oma kutset ja jagate evangeeliumi?

Tegevused teistega koos õppimiseks

  • President Russell M. Nelson rääkis oma kõnes „Kristus on üles tõusnud; usk Temasse liigutab mägesid” loo Samoa, Fidži, Tahiti ja Tonga pühadest, kes paastusid ja palvetasid ime nimel. Lugege seda lugu ja rääkige seejärel oma elu mägedest või väljakutsetest (vt Mt 17:14–21). Mida te õpite president Nelsoni sõnadest selle kohta, kuidas paast ja palve võiksid tuua Issanda väge teie ellu? Te võiksite vaadata enne mõttevahetust mägede pilte või minna koos matkama. Lisaks võiksite rääkida ka teile avanenud õnnistustest ja võimalustest, kui olete usuga paastunud ja palvetanud.

  • Paastumine tähendab tavaliselt söömata ja joomata olemist, kuid me võime osaleda ka erisugustes paastudes. 2018. aasta sügisese üldkonverentsi naisteistungil andis president Nelson nõu: „Kutsun teid osalema 10-päevases sotsiaalmeediapaastus ja hoiduma muust meediast, mis toob teie mõttesse negatiivseid ja ebapuhtaid mõtteid. Palvetage, et teada, millistest mõjudest oma paastu ajal hoiduda. Teie 10-päevase paastu mõju võib teid üllatada. Kui olete maailma vaatenurgast vaatamisse pausi teinud, siis mida sellist märkate, mis on teie vaimu haavanud? Kas on toimunud muutus selles, millele te soovite nüüdsest oma aega ja energiat kulutada? Kas teie prioriteedid on muutunud – kas või natukene? Ma innustan teid iga õhutuse üles kirjutama ja selle ajel tegutsema.” Rääkige rühmaga asjadest, millest võiksite paastuda, mis ei pruugi lasta teil Jumala lähedal olla. Seejärel võtke vastu president Nelsoni väljakutse. Arutage pärast paastumist, kuidas te juhindusite palvest ja kuidas teid sellise paastu eest õnnistati.

Lisainfo