EnglishConnect mo Faifeautalai
Lesona 20: Malosi ma le Ma’i


“Lesona 20: Malosi ma le Ma’i,” EnglishConnect 2 mo Tagata A’oa’o (2022)

“Lesona 20,” EnglishConnect 2 mo Tagata A’oa’o

talavou o loo ataata i tafatafa o le vaitafe

Lesson 20

Health and Sickness

Faamoemoega: O le a ou a’oa’o e faamatala le soifua maloloina o se tasi ma fesili atu ma tuuina atu fautuaga.

Personal Study

Saunia mo lau talanoaga faalevaega e ala i le faamae’aina o gaoioiga A e oo i le E.

aikona a
Study the Principle of Learning: Love and Teach One Another

Alofa ma A’oa’o e le Tasi le Isi.

I can learn by the Spirit as I love, teach, and learn with others.

E mafai ona ou a’oa’o mai le Agaga ao ou alofa, a’oa’o atu, ma a’oa’o faatasi ma isi.

O oe o se atalii/afafine o le Atua. E finagalo o Ia e fesoasoani ia te oe e tuputupu a’e ma alualu i luma. E finagalo o Ia e fesoasoani ia te oe e atiina a’e ni tomai fou ma a’oa’o le tele o mea lelei. O se tasi o auala taua e a’oa’o ai o le a’oa’o atu lea o se isi. A e a’oa’oina se isi tagata, e mafai ona tuputupu a’e lou lava malamalama. Ua tuuina mai e le Atua ia te oe se folafolaga matagofie:

“Ma ou te tuu atu ia te outou se poloaiga ia outou a’oa’o i le tasi mataupu faavae o le malo.

“Ia outou a’oa’o atu ma le filiga ma o le a i ai lo’u alofa tunoa ia te outou, ina ia mafai ona a’oa’oina atoatoa atili outou, …

“Ina ia mafai ona outou saunia i mea uma” (Mataupu Faavae ma Feagaiga 88:77–78, 80).

Pe a tatou a’oa’o atu ma auauna atu le tasi i le isi, ua tatou valaaulia le Agaga e faatasi ma i tatou. E mafai ona fesoasoani le Agaga ia i tatou ia malamalama lelei ma a’oa’o vave. O le a’oa’oina o isi o se tasi lea o auala e faateleina ai e le Atua lo tatou gafatia e a’oa’o. O nisi taimi tatou te fefefe ai e a’oa’o atu isi. O nisi taimi tatou te manatu ai e leai se mea tatou te ofoina atu. Ae ua silafia e le Atua ua ia te oe le tele o mea lelei e faasoa atu i isi. Pe a tatou faasoa atu mea ua tatou aoaoina, o loo tatou a’oa’oina e le tasi le isi. A o e aoao atu isi ma faasoa atu ou aafiaga, o le a fesoasoani le Agaga ia te oe e a’oa’o atili ai.

e toatolu tagata o loo ataata i le vasega Igilisi

Ponder

  • E mafai faapefea e le a’oa’oina o se isi tagata ona fesoasoani ia te oe e faateleina ai lou a’oa’oina?

  • O a nisi o auala e mafai ona e fesoasoani ai e a’oa’o ma lagolago i latou o i lau vaega o le EnglishConnect?

aikona e
Memorize Vocabulary

A’oa’o le uiga ma le faaleoina o upu taitasi a o lei faia lau talanoaga faalevaega. Taumafai e faaaoga upu mai le vaega “Memorize Vocabulary” i lau faataitaiga i aso taitasi.

feel/feeling

lagona/faalogona

You should …

E tatau ona e …

You shouldn’t …

E le tatau ona e …

Adjectives

anxious

popole

dizzy

niniva

sick

ma’i

tired

lelavā

Nouns

cold

maalii

cough

tale

fever

fiva

flu

fulū

headache

tiga le ulu

sore throat

tiga le fa’aī

stomachache

tiga le manava

Verbs

drink water

inu vai

exercise

faamalositino

go home

alu i le fale

go to the doctor

alu i le fomai

put ice on it

tuu i ai le aisa

rest

malōlō

take some medicine

inu ni fualaau

aikona i
Practice Pattern 1

Faataitai le faaaogaina o mamanu seia oo ina mafai ona e fai atu ma le mautinoa ma tali fesili. E mafai ona e suia upu ua vaseina i upu o loo i le vaega “Memorize Vocabulary”.

Q: How are you feeling?A: I feel (adjective). I have a (noun).

Questions

fesili o le mamanu 1 o a mai lau faalogo

Answers

tali o le mamanu 1 ou te lagona le upu faamatala/soanauna

Examples

tamaitai ma’i i luga o le moega

Q: How are you feeling?A: I feel sick.

tamaitai o loo lagona le niniva

Q: How is she feeling?A: She feels dizzy.

tamaitai o loo fiva

Q: How are you feeling?A: I have a fever.

Q: How is he feeling?A: He has the flu.

aikona o
Practice Pattern 2

Faataitai le faaaogaina o mamanu seia oo ina mafai ona e fai atu ma le mautinoa ma tali fesili. Taumafai e fai gaoioiga a le talanoaga faalevaega 1 ma le 2 a o lei feiloai lau vaega.

Q: What should I do?A: You should (verb).

Questions

fesili o le mamanu 2 o le a se mea e tatau ona ou fai

Answers

tali o le mamanu 2 e tatau ona e veape

Examples

fomai o loo talanoa i se maʼi

Q: What should I do?A: You should go to the doctor.

Q: What shouldn’t she do?A: She shouldn’t exercise.

alii o loo moe i le moega

Q: What should he do?A: He should go home and rest.

aikona u
Use the Patterns

Tusi ni fesili se fa e mafai ona e fai atu i se tasi. Tusi se tali i fesili taitasi. Faitau leotele.

Additional Activities

Faauma gaoioiga o lesona ma iloiloga i luga o le initoneti i le englishconnect.org/learner/resources po o le EnglishConnect 2 Workbook.

Act in Faith to Practice English Daily

Faaauau pea ona faataitai le Igilisi i aso taitasi. Faaaoga lau “Faamaumauga e Siaki ai Suesuega Faaletagata Lava Ia.” Toe faamanatu lau sini mo suesuega ma iloilo au taumafaiga.

Conversation Group

Discuss the Principle of Learning: Love and Teach One Another

(20–30 minutes)

e toatolu tagata o loo ataata i le vasega Igilisi

aikona 1
Activity 1: Practice the Patterns

(10–15 minutes)

Iloilo faatasi ma se paga le lisi o vaogagana.

Faataitai le mamanu 1 ma se paga:

  • Faataitai le faia o fesili.

  • Faataitai le taliina o fesili.

  • Faataitai se talanoaga e faaaoga ai mamanu.

Toe fai mo le mamanu 2.

aikona 2
Activity 2: Create Your Own Sentences

(10–15 minutes)

Vaai i ata. Fai atu ma tali fesili e uiga i tagata taitoatasi. Feauauai. Fesuiai paga ma toe faataitai.

New Vocabulary

exhausted

lelavā

go to work

alu e faigaluega

stuffy nose

mamafa le isu

Example: Andrea

“I have a fever.”

tamaitai o loo fiva
  • A: How is she feeling?

  • B: She has a fever.

  • A: What should Andrea do?

  • B: She should take some medicine.

  • A: What shouldn’t Andrea do?

  • B: She shouldn’t go to work.

Image 1: Tasha

“I feel sick. I have a stuffy nose.”

tamaitai ma’i i le moega

Image 2: Becca

“I feel exhausted.”

tamaitai o loo malōlō i luga o le kesi

Image 3: Ramesh

“I have a headache.”

tagata o loo uuina le ulu ua manu’a

Image 4: Jean

“I have a stomachache.”

tagata o loo uuina le manava manu’a

Image 5: Lupe

“I feel tired. I don’t want to eat.”

tamaitai o loo sioa atu i meaai i luga o le ipu

Image 6: Marcus

“I feel anxious. I’m worried about work.”

tagata o loo lagonaina le tiga i le fatafata

aikona 3
Activity 3: Create Your Own Conversations

(15–20 minutes)

Faatino. O paga B e i ai se faafitauli tau i le soifua maloloina. Fai atu e le paga A ni fesili ma tuuina atu fautuaga. Tuu atu fautuaga lelei ma fautuaga leaga. Fesuiai matafaioi.

New Vocabulary

Do you have a fever?

Ua e fiva?

I think I ate some bad food.

Ou te manatu sa ou aia ni meaai le lelei.

Example

  • A: How are you feeling?

  • B: I feel very sick.

  • A: Do you have a fever?

  • B: Yes, and I also have a headache.

  • A: Do you have a stomachache?

  • B: Yes, I have a stomachache. I think I ate some bad food. What should I do?

  • A: OK. You shouldn’t go to work today. You should go to bed and rest. You shouldn’t eat a lot. You should drink a lot of water.

Evaluate

(5–10 minutes)

Iloilo lou alualu i luma i faamoemoega ma au taumafaiga e faataitai le Igilisi i aso taitasi.

Evaluate Your Progress

I can:

  • Ask how others are feeling.

    Fesili atu po o a lagona o isi.

    foliga e le faaituau, foliga faamalieina, foliga fiafia
  • Talk about how I and others are feeling.

    Talanoa e uiga i o’u lagona ma isi.

    foliga e le faaituau, foliga faamalieina, foliga fiafia
  • Ask for health advice.

    Fesili atu mo se fautuaga faalesoifua maloloina.

    foliga e le faaituau, foliga faamalieina, foliga fiafia
  • Give health advice.

    Tuu atu fautuaga faalesoifua maloloina.

    foliga e le faaituau, foliga faamalieina, foliga fiafia

Evaluate Your Efforts

Iloilo au taumafaiga e:

  1. Suesue le mataupu faavae o le aoaoina.

  2. Tauloto le Vaogagana.

  3. Ia faataitai mamanu.

  4. Faataitai i aso uma.

Faatu se sini. Mafaufau i fautuaga mo suesuega i le “Faamaumauga e Siaki ai Suesuega Faaletagata Lava Ia.”

Faasoa atu lau sini i se paga.

Act in Faith to Practice English Daily

“Afai tatou te a’oa’o atu ma a’oa’o mai i le ala ua faatonuina ai e le Alii, o le a ia auina mai lona Agaga e faagaeetia ma faamalamalamaina i tatou a o tatou faia lena mea” (Dallin H. Oaks, “Teaching and Learning by the Spirit,” Ensign, Mar. 1997, 6).