1829. aasta mai lõpu poole lõpetasid Joseph Smith ja Oliver Cowdery Mormoni Raamatu tõlkimist rahvajõukude ähvarduste saatel. Selleks, et neid tagakiusamisest päästa, aitas David Whitmer neil kolida Pennsylvania osariigist Harmonyst Whitmerite kodusse New Yorgi osariigis Fayette’is. Whitmerite pere oli taastamise käigus aset leidnud sündmustest väga huvitatud. Joseph Smithi kirjelduse järgi olid David, John ja Peter Whitmer noorem „kirglikud sõbrad ja abilised töö tegemisel ning ‥ innukad teadma oma konkreetset ülesannet” (History of the Church, 1. kd, lk 49). Prohvet palvetas ja sai Issanda sõna kõigile kolmele vennale eraldi.
Issand kutsub Davit Whitmerit viimse aja töös kaasa aitama
Järgnevas loos kirjeldatakse imepäraseid sündmusi, mis võimaldasid David Whitmeril aidata Oliver Cowderyl ja Joseph Smithil tagakiusajate käest põgeneda:
David Whitmer oli parasjagu perekonna talus New Yorgi osariigis Waterloos Fayette’i lähedal nisu külvamas, kui tal paluti Pennsylvania osariiki Harmonysse Joseph Smithile ja Oliver Cowderyle appi minna. Ta otsustas seda teha, kui oli oma põllutööga lõpule jõudnud. Ta töötas hommikust õhtuni ja tal õnnestus kogu põld ühe päevaga üles äestada. Järgmisel päeval oli tal plaanis põldu väetada ja tema õde rääkis talle kolmest mehest, keda oli näinud päev varem ennelõunat kipsi laotamas. Järgnevalt on toodud Lucy Mack Smithi jutustus sellest imepärasest sündmusest:
Kujutis
Lucy Mack Smith
„David läks põllule ja vaatas, et tal tuleb kaks päeva kõvasti tööd rabada. ‥ Seejärel kinnitas ta äkke hobuste taha ja selle asemel, et jaotada põld talumehele omaselt siiludeks, hakkas ta põldu ringiratast käies äestama, jätkates nii kuni keskpäevani, mil ta lõunapausiks peatus. Ta vaatas ringi ja avastas oma üllatuseks, et oli pool viljast mulda äestanud. Pärast lõunasööki jätkas ta samamoodi töötamist ja õhtuks oli tal kogu kahe päeva töö tehtud.
Tema isa, kes tuli tol õhtul põllule, nägi tehtud tööd ja hüüatas: „Siin peab mängus olema kõikvõimas käsi! Ma arvan, et sul on parem kohe pärast põllu lupjamist Pennsylvaniasse minna.”
Järgmisel hommikul võttis David puidust mõõdunõu ja läks välja, et hakata põllule lupja kandma, mille ta oli kaks päeva tagasi oma õe maja juurde hunnikutesse jätnud, kuid kohale jõudes märkas ta, et lupja polnud! Ta jooksis õe juurde ja uuris, kas tema teab, mis lubjast on saanud. Õde vastas üllatunult: „Miks sa minu käest küsid? Kas eile ei viidud kõike põllule?”
„Minu teada mitte,” vastas David.
„See tuleb mulle üllatusena,” ütles õde, „sest lapsed tulid hommikupoolikul minu juurde ja lunisid, et kas ma tuleksin välja vaatama, kuidas mehed põldu lupjavad, sest nad polevat oma elus näinud kedagi nii kiiresti põldu lupjavat. Läksin niisiis välja ja nägin kolme meest põllul töötamas, nagu lapsed olid öelnud, kuid oletades, et sa palkasid abi, kuna sul on kiire, läksin ma kohe majja ega pööranud sellele enam tähelepanu.”
David uuris selle kohta laiemalt nii oma sugulastelt kui ka naabritelt, kuid tal ei õnnestunud saada teada, kes seda tegi.” (History of Joseph Smith by His Mother, toim Preston Nibley, 1958, lk 148–149)
Kujuta ette, et sa oled David Whitmeri asemel. Millist mõju need imed sulle avaldaksid?
Kui David Whitmer oli toonud prohveti ja Oliver Cowdery New Yorgi osariiki Fayette’i, teavitas Issand oma töö esiletulekust viimsel ajal ja lubas õnnistusi kõigile neile, kes selles osalevad (vt ÕL 14:1–5). Loe salme Õpetus ja Lepingud 14:6–7 ja leia, mida Issand Davidit tegema juhatas ja millise anni ta selle tulemusel saama pidi. Millist andi Issand talle lubas? Mida pidi David selle õnnistuste saamiseks tegema?
Kirjuta pühakirjapäevikusse oma mõtted järgmiste küsimustega seoses:
Igavene elu tähendab igikestvat elu Jumala juures koos peredega ja Tema-sarnaseks saamist. Kuidas aitab see definitsioon sul mõista, miks igavene elu on „suurim kõikidest Jumala andidest”?
Kuidas saab igavese elu lubadus inspireerida sind pidama kinni Jumala käskudest ja pidama vastu lõpuni?
Salmis Õpetus ja lepingud 14:7 õpetas Issand tähtsat põhimõtet, mis käib meie kõigi kohta: kui me peame kinni Jumala käskudest ja peame vastu lõpuni, saame me igavese elu. Soovi korral kirjuta see põhimõte oma pühakirja või pühakirjapäevikusse.
Mõistmaks seda põhimõtet paremini, mõtiskle selle üle, mida võiks tähendada lõpuni vastupidamine järgmistes olukordades:
Hiljuti Kirikuga liitunud noorel mehel on tunne, et tal pole oma koguduses sõpru.
Noor naine haigestub haigusesse, mis vajab pidevat arstlikku sekkumist ja teiste abi tema eest hoolitsemisel.
Noore mehe või noore naise vanemad läksid hiljuti lahku ja üks vanematest pole Kirikus aktiivne.
Noor mees või noor naine on pidevates raskustes kiusatusega, millest võib kujuneda sõltuvus.
Loe salmi Õpetus ja Lepingud 14:8, et saada teada veel ühest õnnistusest, mille David Whitmer Issanda sõnul tänu kuulekusele saama pidi.
Peagi pärast selle ilmutuse saamist sai David Whitmerist üks Mormoni Raamatu kolmest tunnistajast. Ta nägi ingel Moronit ja kuldplaate ning kuulis Jumala häält selle ülestähenduse õigsusest tunnistamas.
Loe salmi Õpetus ja Lepingud 14:11, kus Issand andis David Whitmerile veel ühe lubaduse, mis põhineb tema ustavusel. Kirjuta pühakirjapäevikusse oma sõnadega „kui – siis” põhimõte, mille sellest salmist leiad. (Üks moodus selle kirjutamiseks on kirjas selle õppetunni lõpus.)
Jeesus Kristus õpetab John ja Peter Whitmerile, mis on nende jaoks kõige väärtuslikum
Selleks, et uurida John ja Peter Whitmerile antud ilmutusi, palu võimaluse korral, et üks pereliige või sõber loeks mõned salmid koos sinuga. Loe salm Õpetus ja Lepingud 15:1 ise ette ja seejärel palu, et pereliige või sõber loeks ette salmi Õpetus ja Lepingud 16:1. Lugege mõlemast osast samamoodi vaheldumisi ette salmid 2–6. Otsustage, mis on neis kahes ilmutuses ebatavalist.
Milline on ainus erinevus nende kahe ilmutuse sõnastuses?
Kuna salmid 2–6 nendes ilmutustes on identsed, võinuks Issand anda ühe ilmutuse ja adresseerida selle mõlemale mehele. Mida saame õppida tõsiasjast, et Ta võttis aega, et rääkida nii Johni kui ka Peteriga individuaalselt?
Issand võib ilmutada aeg-ajalt sama sõnumit eri inimestele, kuna nende vajadused, olukorrad või soovid võivad olla sarnased. Selleks, et leida John ja Peter Whitmeri ühist soovi, loe uuesti salme Õpetus ja Lepingud 15:3–4 ning Õpetus ja Lepingud 16:3–4. Mida nii John kui ka Peter Whitmer soovisid?
Issand õpetas nendes ilmutustes, et meie pingutused selle nimel, et tuua teisi Jeesuse Kristuse juurde, on meie jaoks suure väärtusega. Kui sa aitad tuua inimesi Jeesuse Kristuse juurde, mõistavad ka nemad, et Jumal neid teab ja armastab.
Need ilmutused õpetavad ka seda, et Jumal tunneb meid isiklikult. Ta teab, mis on meile parim.
Kujutis
noor naine, kellele on käed pea peale pandud
Kirjuta oma pühakirjapäevikusse mõtteid sellest, kuidas saab preesterluse õnnistus või misjonikutse näidata, et Jumal tunneb meid isiklikult.
Vanem David A. Bednar Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist tõi näite tõe kohta, et Jumal meid isiklikult tunneb:
Kujutis
Vanem David A. Bednar
„Mõni aeg tagasi rääkisin ma ühe preesterluse juhiga, kes tundis õhutust jätta meelde kõigi tema vaikonna 13–21-aastaste noorte nimed. Ta valmistas endale nende fotodest meeldejätmist hõlbustavad kaardikesed, mida ta ärisõitudel ja muudel hetkedel üle vaatas. See preesterluse juht sai peagi kõigi noorte nimed selgeks.
Ühel ööl nägi see preesterluse juht unes üht noort meest, keda ta tundis vaid foto järgi. Ta nägi seda noort meest unes valges särgis ja misjonäri nimesildiga. Istudes kaaslase kõrval, õpetas see noor mees ühte perekonda. Noor mees hoidis käes Mormoni Raamatut ja näis, nagu ta tunnistaks selle raamatu õigsusest. Seejärel preesterluse juht ärkas.
Järgmise preesterluse ürituse ajal pöördus see juht unenäos nähtud noore mehe poole ja küsis, kas ta saaks temaga mõni minut rääkida. Pärast lühikest sissejuhatust kutsus juht noort meest nimepidi ja ütles: „Ma ei ole unenägude nägija. Ma ei ole näinud kunagi unes ühtegi selle vaia liiget peale sinu. Ma jutustan sulle nüüd oma unenäo ja seejärel ma tahaksin, et sa aitaksid mul seda mõista.”
Preesterluse juht jutustas oma unenäo ja küsis noorelt mehelt selle tähendust. Tunnetest tulvil, vastas noor mees lihtsalt: „See tähendab, et Jumal tunneb mind.” Ülejäänud vestlus, mis selle noore mehe ja tema preesterluse juhi vahel aset leidis, oli ülimalt paljutähenduslik ja nad leppisid kokku, et kohtuvad aeg-ajalt järgnevate kuude jooksul ja peavad teineteisega nõu” (Issanda õrn halastus. – 2005. a kevadine üldkonverents).
Mõtiskle (või aruta koos sinuga lugenud inimesega), miks meil võib olla kasulik mõista, et Jumal tunneb meid isiklikult.
Kirjuta pühakirjapäevikusse olukorrast, mil mõistmine, et Jumal tunneb sind isiklikult, sulle mingil moel abiks oli, või kirjuta, kuidas mõistmine, et Jumal tunneb sind isiklikult, saab mõjutada sinu igapäevaseid otsuseid.
Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:
Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada:
Kõrvalmärkus ülesandele nr 2: üks moodus salmis Õpetus ja Lepingud 14:11 kirjas oleva põhimõtte väljatoomiseks on järgmine: kui me Issandale Tema töö juures ustavalt abiks oleme, õnnistab Ta meid vaimselt ja ajalikult.