Noor Joseph Smith kinnitas jätkuvalt, et oli näinud nägemust, ja tema tagakiusamine selle eest jätkus. Kui Joseph oli 17-aastane ja oli ühel õhtul parasjagu palvetamas, ilmus ingel nimega Moroni ja kuulutas, et Jumalal oli Josephile töö, mille hulka kuulus ka kuldplaatidele kirjutatud muistse ülestähenduse tõlkimine. Selgitades Josephi rolli evangeeliumi taastamisel, tsiteeris Moroni Piiblist prohvetlikke kuulutusi, teiste seas Malakia prohvetlikku kuulutust Eelija naasmise kohta. Järgmisel päeval läks Joseph Smith künkale, kuhu Moroni sõnul olid maetud kuldplaadid. Seal sai ta Moronilt lisajuhiseid.
Tänases õppetunnis saad sa noorest Joseph Smithist veel enam teada. Loe salme Joseph Smith – ajalugu 1:27–29 ja samasta end nendega.
Mõtiskle olukordade üle, kuhu Joseph Smith noorena sattus, ja tunnete üle, mis temas tekkisid. Kuidas need sarnanevad sinu olukordade ja tunnetega?
Salmis Joseph Smith – ajalugu 1:28 kirjutas Joseph, et kuigi ta polnud süüdi üheski suures patus, ei käitunud ta alati nii, nagu on Jumalalt kutse saanule kohane. See, mida Joseph Smith oma valede tegude peale tegi, annab meile tähtsaid õppetunde.
Vaata üle salmi Joseph Smith – ajalugu 1:28 lõpp ja kirjuta seejärel pühakirjapäevikusse, mida Joseph Smith oma valede tegude peale tegi. Lisaks sellele pane kirja üks või kaks põhimõtet, mida Josephi eeskuju sulle õpetab.
Mõned tõed, mida võime õppida salmist Joseph Smith – ajalugu 1:28: kui märkame oma patte ja need teevad meid kurvaks, võime me palvetada ja Taevaselt Isalt andeks paluda. Me võime palvetada, et teada oma olukorda Jumala ees.
Vasta pühakirjapäevikus järgmisele küsimusele: Kuidas palvetamine, et teada oma olukorda Jumala ees, sind aitab?
Loe läbi Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme vanem Neil L. Anderseni juhised, et mõista paremini, kuidas palve aitab meil teada, milline on meie seisus Jumala ees, ja märgata muudatusi, mida Ta võib meil teha lasta:
Kujutis
Vanem Neil L. Andersen
„Kuidas otsustada, millele kõigepealt meelt parandades keskenduda? ‥ [Me võime] alandlikult Issandat paluda: „Isa, mida Sa tahad, et ma teen?” Siis tulevad ka vastused. Me tunneme ära, mida peame muutma. Issand annab sellest teada meie meeltes ja meie südames.
Seejärel lastakse meil valida: kas parandame meelt või tõmbame avatud taevaaknale kardinad ette?” (Neil L. Andersen. Parandage meelt, et ma võiksin teid terveks teha. – 2009. a sügisene üldkonverents)
Pea meeles, et Taevane Isa on valmis meile andestama, kui rakendame usku Jeesusesse Kristusesse ja teeme seda, mis on vajalik, et oma pattudest meelt parandada.
Kui Joseph Smith parasjagu palves andestust palus, ilmus talle ingel Moroni. Loe salme Joseph Smith – ajalugu 1:30–32 ja püüa ette kujutada, kuidas see kogemus välja nägi.
Kujutis
Moroni ilmub Joseph Smithile tema toas
Loe salmi Joseph Smith – ajalugu 1:33 ja leia Moroni sõnum Joseph Smithile. Soovi korral märgi ära sõnad või fraasid, mis viitavad sellele, et Jumalal oli Joseph Smithi jaoks töö. Mõtiskle, mida Joseph võis tunda, kui sai teada, mida Issand tahab tema kaudu teha.
Moroni kuulutas prohvetlikult, et Joseph Smithi nimest hakatakse „kõnelema nii head kui halba kõikide rahvaste seas” (Joseph Smith – ajalugu 1:33). Kirjuta pühakirjapäevikusse tõendist, mida oled näinud selle prohvetliku kuulutuse täitumise kohta.
Moroni rääkis Joseph Smithile ka tööst, mille Joseph ära teeb. Loe salme Joseph Smith – ajalugu 1:34–35 ja leia, mis töö see on.
Salmidest Joseph Smith – ajalugu 1:36–42 loeme sellest, et Moroni tsiteeris paljusid prohvetlikke kuulutusi Piiblist, et selgitada, et evangeeliumi taastamine oli kohe algamas. Soovi korral märgi neid salme lugedes ära neis mainitud pühakirjakohad.
Loe salme Joseph Smith – ajalugu 1:38–39. 1876. aastal juhatas Brigham Young, et Moroni sõnad neis salmides lisataks teise osana Õpetusele ja Lepingutele. See prohvetlik kuulutus Eelija naasmise kohta oli üks käesoleva evangeeliumi ajajärgu varasemaid ilmutusi ja see on sedavõrd tähtis, et esineb nii Vanas Testamendis (Ml 3:23–24), Uues Testamendis (Lk 1:17) kui ka Mormoni Raamatus (3Ne 25:5–6). Soovi korral kirjuta need ristviited salmide Joseph Smith – ajalugu 1:38–39 ja Õpetuse ja Lepingute 2. peatüki kõrvale.
Kujutis
President Henry B. Eyring
President Henry B. Eyring Esimesest Presidentkonnast ütles Eelija ja preesterluse väe kohta, mille ta pidi taastama: „Tähtis on teada, miks Issand lubas saata Eelija. Eelija oli suur prohvet, kellele Jumal oli andnud suure väe. Ta hoidis suurimat väge, mille Jumal annab oma lastele: ta hoidis pitseerimise väge, väge siduda maa peal, nii et see oleks seotud taevas.” (Henry B. Eyring. Hearts Bound Together. – Ensign, mai 2005, lk 78)
Võta president Eyringi selgituse abil oma sõnadega kokku salmi Õpetus ja Lepingud 2:1 tähendus:
Salm Õpetus ja Lepingud 2:2 viitab isadele antud lubadustele. Vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist selgitas, kes on need isad ja millised lubadused neile anti: „Kes need isad on? Need on Aabraham, Iisak ja Jaakob, kellele anti need lubadused. Mis need lubadused on? Need on lubadused perekonnaüksuse jätkumise kohta tulevikus.” (The Millennial Messiah: The Second Coming of the Son of Man, 1982, lk 267)
Kujutis
President Joseph Fielding Smith
Lisaks Vana Testamendi prohvetitele Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile viitamisele viitab sõna „isa” veel teistelegi, nagu selgitas president Joseph Fielding Smith: „Isad on meie surnud esivanemad, kes surid võimaluseta evangeelium vastu võtta, kuid kes said lubaduse, et tuleb aeg, mil neile see võimalus antakse. Lapsed on need, kes elavad praegu, kes otsivad sugupuuga seotud andmeid ja teevad templis asenduslikke talitusi.” (Kiriku presidentide õpetused: Joseph Fielding Smith, 2013, lk 215)
Salmis Õpetus ja Lepingud 2:3 on kirjas, et kui Eelija ei tuleks, siis kogu maa hävineks. President Joseph Fielding Smith selgitas, miks nii juhtuks: „Miks maa hävineks? Aga sellepärast, et kui puuduks isade ja laste vaheline ühenduslüli – töö surnute eest – lükataks meid tagasi; kogu Jumala töö läheks nurja ja häviks.” (Kiriku presidentide õpetused: Joseph Fielding Smith, lk 213; vt ka ÕL 128:17–18)
Selgita Õpetuse ja Lepingute 2. osast õpitu põhjal pühakirjapäevikus mõne lausega, miks Eelija tagasitulek on sinu arvates tähtis.
Uurides hiljem sel aastal Õpetuse ja Lepingute 110. osa, saad sa teada, kuidas see prohvetlik kuulutus täitus, kui Eelija tuli tagasi ja andis pitseerimise väe prohvet Joseph Smithile.
Kui Moroni oli õpetanud Joseph Smithile Eelija tagasitulekust, tsiteerinud muid prohvetlikke kuulutusi taastamisest ja andnud lisajuhiseid kuldplaatide kohta, läks ta ära (vt Joseph Smith – ajalugu 1:42–43). Loe salme Joseph Smith – ajalugu 1:44–45 ja leia, mis juhtus pärast Moroni lahkumist.
Loe salme Joseph Smith – ajalugu 1:46–49 ja leia, mitu korda Moroni oma sõnumit Joseph Smithile kordas. Mitu korda kokku Moroni oma sõnumit Joseph Smithile edastas?
Üks tõde, mida sellest õpime, on see, et Issand ja Tema teenijad sageli kordavad tähtsaid õpetusi.
Näiteks mõtle sakramendipalvetele. Miks neid igal nädalal sõna-sõnalt korratakse? Mõtle õpetustele, mida oled kuulnud korduvalt pühakirjades ja üldkonverentsidel.
Too pühakirjapäevikus mõned näited õpetustest, mida oled korduvalt kuulnud, ning seejärel selgita, miks sinu arvates Issand ja tema teenijad sageli õpetusi kordavad. Kirjelda kindlasti, kuidas võiksid seda tõde sel aastal rakendada.
Joseph läheb künkale ning eemaldab katte ülestähenduselt, Uurimilt ja Tummimilt ning rinnakilbilt
Salmides Joseph Smith – ajalugu 1:50–51 selgitatakse, et kui Joseph oli rääkinud oma isale Moroni külastustest, läks ta künkale, kuhu kuldplaadid olid maetud.
Kujuta ette, mida sa tunneksid, kui sa oleksid Moroni ja räägiksid Joseph Smithiga, olles oodanud rohkem kui 1400 aastat, et plaadid tuleksid nähtavale ja et need tõlgitaks. Seda ette kujutades loe salme Joseph Smith – ajalugu 1:52–54 ja kirjuta seejärel pühakirjapäevikusse, mida oleksid selle kogemuse käigus tundnud.
Järgmises õppetunnis saad sa teada, mis juhtus nelja-aastase ooteperioodi lõpus.
Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu: