Kui kodus on probleeme pornograafiaga, vajavad tervenemist nii mees kui ka naine
Olen näinud omast käest, et kui mehel on probleeme pornograafiaga, siis Päästja tervendav vägi võib aidata abielus nii meest kui ka naist.
Foto on illustratiivne
Esimese kuue piiskopiks oldud kuu jooksul tulid eraviisiliselt minu jutule mitmed koguduse abielupaarid, et rääkida mehe probleemist pornograafiaga. Mõnel juhul oli naine sellest kohutavast saladusest äsja teada saanud ning alles šokist toibumas, teised teadsid juba kuid või aastaid.
Olen tundnud kaastunnet mõlemat sorti paaride vastu ning tundnud Päästja lunastavat väge, kui neist igat venda regulaarselt ja peenetundeliselt nõustasin, et aidata neil „raputa[da] enestelt maha selle ahelad, kes tahab teid kõvasti kinni siduda” (2Ne 9:45).
Ent vahest kõige tugevamini on Vaim puudutanud siis, kui olen kohtunud nende vendade abikaasaga. Olen mõistnud, et kuigi osade haavad on alles värsked, teistel juba aastatepikkuse valu tõttu armistunud, püüavad kõik need õed tulla toime suure vaimse valuga, mida põhjustab küsimus: „Mida olen ma teinud, et ma talle enam ligitõmbav pole?” või „Miks tahab ta end kujutada ette kellegi teisega peale minu?”
Kuna mees on see, kes on üleastumise korda saatnud, on piiskopil lihtne järeldada, et just tema vajab Päästja tervendavat väge kõige enam, kuid olen hakanud mõistma, et naise vajadus sellest valust ja traumast terveneda on sama suur kui mehe vajadus terveneda patust ja sundtegudest.
Jutluses nefilastele mõistis prohvet Jaakob hukka meeste truudusetuse oma naiste suhtes, „kelledest paljude tunded [olid] ülimalt õrnad ja puhtad ja hellad Jumala ees, mis on Jumalale meelepärane” (Jk 2:7). Ta jätkas: „Te olete murdnud oma õrnade naiste südamed ‥ oma halva eeskuju pärast nende ees; ja nende südamete nuuksed tõusevad üles Jumalale teie vastu” (Jk 2:35). Olen neid nuukseid oma silmaga näinud. Need ei ole ajendatud üksnes naise sügavast reedetuse tundest, mille on põhjustanud mehe pornograafia tarbimine, vaid ka alandavatest sõnadest ja mornist käitumisest, millega nad mehe seesmiste heitluste tõttu on pidanud tihti kokku puutuma. Pole sugugi harv nähtus, et mees, kelle harjumus on päevavalgele tulnud, süüdistab oma käitumises naist, tuues välja kõik selle, mida too on teinud või tegemata jätnud. Kahjuks juhtub sageli ka seda, et naine hakkab neid süüdistusi omaks võtma või koguni uskuma.
Üks selline paar istus mu kabinetis kõigest paar päeva pärast seda, kui oli tulnud ilmsiks mehe pornograafia vaatamise harjumus, mis oli painanud teda juba nooruspõlvest saadik. Tema naine, kes oli kuulanud Abiühingu tunnis õpetust, mis põhines õde Linda S. Reevesi 2014. aasta kevadisel üldkonverentsikõnel „Kaitse pornograafia eest – Kristusele keskendunud kodu”, hakkas õpetaja kirjelduses tundma ära oma abikaasa kriitilist hoiakut ja paljusid muid tunnusjooni. Pärast tundi esitas ta mehele otsekohese küsimuse ning too tunnistas üles saladuse, mida oli nii kaua aega varjanud. Naise niigi haavata saanud enesehinnangule lisandus nüüd ka kibestumus. Minuga esimest korda kohtudes oli neil suuri raskusi, et näha, kuidas võiks nende abielu üldse jätkuda. Kinnitasin, et neil on lootust, andsin esialgset nõu ja kutsusin neid tulema tagasi ja kohtuma minuga kumbki eraldi.
Nendeks kohtumisteks valmistudes lugesin lisaks tulihingeliselt palvetamisele ka soovitusi veebilehelt LDS.org pealkirja alt „Ministering Resources”, eriti materjale, mis käisid pornograafia kasutajate abikaasade toetamise kohta. Lugesin sealt järgmist: „Näidake üles armastust nii tema vastu eraldi kui ka tema abikaasa vastu. Selgitage, et tema ei ole oma abikaasa pornograafia tarbimises ega halvas käitumises süüdi ega pea kannatama väärkohtlemise all.”
Selle õega kohtudes järgisin seda nõu ning kinnitasin, et tema abikaasa ei käitumine ei sõltu temast ega olene sellest, mida tema on teinud või tegemata jätnud, vaid see on mehe enda sisemine heitlus. Nägin, kuidas naise südamelt langes neid sõnu kuuldes ja Vaimu kaudu neile kinnitust saades justkui raske kivi. Vestluse lõpus küsis ta, kas annaksin talle preesterluse õnnistuse. Mõistsin, et olen ainus, kelle poole ta saab õnnistuse saamiseks pöörduda, kuna ta eelistas oma olukorrast perekonnale ja sõpradele mitte rääkida.
Tervenemisprotsessile kaasa aitamiseks kutsusin meest osalema kohalikus viimse aja pühade sõltuvustest taastumise tugigrupis ning innustasin, et tema naine võtaks osa vastavast abikaasadele ja pereliikmetele loodud grupist. Naine rääkis, kui suurt lohutust tõi koosviibimine teiste õdedega, kes mõistsid, mida ta peab läbi elama, ning kui lohutav oli näha paare, kes olid kogenud samu katsumusi, ent kel oli õnnestunud neist koos välja tulla.
Minu esimesest kohtumisest selle paariga on möödunud mitu kuud ning minu armastus ja hool nende vastu on meie arvukate kohtumiste tõttu kasvanud. Kuigi mõistan, et nende tee ei kulge endiselt tagasilöökideta, on mul rõõm iga kuu näha, et mees on hoidunud himust pornograafia järele ning et naise eneseväärikus ja -kindlus silmanähtavalt kasvavad.
Hiljutistel vestlustel on algsete kohtumiste ahastus ja pisarad asendunud sagedaste naeratuste ja koguni naeruga. Ent vahest kõige suurem saavutus on olnud lootus – lootus, et nende abielu võib jätkuda ning et sellel on potentsiaal kasvada millekski kauniks ja ülendavaks.
Kahjuks tuleb tõdeda, et mitte iga paar ei saavuta sama tulemust. Kui pornograafia kasutaja keeldub arenemast, võib mõni abielu lõppeda. Kuid hoolimata sellest, millise tee valib mees, olen hakanud mõistma, kui inspireeritud on nõuanne aidata ka naisi. Loodan, et ükski õde ei pea sellises olukorras kunagi tundma, et piiskop temale tähelepanu ei pööra või teda ei mõista. Piiskopi teenimine on põhiline kanal, mille kaudu Päästja teeb ilmsiks oma väe teha täielikult terveks iga süda, ka see, mis on sügavatest haavadest läbistatud (vt Jk 2:35).
All: Kui Kerri sai teada, et ta abikaasal on probleeme pornograafiaga, oli ta meeleheitel, kuid leidis Jeesusest Kristusest ja Tema lepitusest lootust ja tervendavat väge.