2010
Ustavad sõbrad
Juuli 2010


Esimese Presidentkonna sõnum, juuli 2010

Ustavad sõbrad

Üheks suuremaks austusavalduseks, mida Päästja osutada võib, on see, kui Ta kutsub meid sõbraks. Me teame, et Ta armastab sügavalt kõiki oma Taevase Isa lapsi. Selle erilise tiitli hoiab Ta aga siiski nende jaoks, kes Teda ustavalt teenivad. Meenutagem, mida öeldakse Õpetuse ja Lepingute 84. osas: „Ja taas ma ütlen teile, mu sõbrad, sest nüüdsest peale kutsun ma teid sõpradeks: On otstarbekas, et ma annan teile selle käsu, et te saaksite just sellisteks, nagu olid minu sõbrad päevil, mil ma olin koos nendega teel, et jutlustada minu väes evangeeliumi” (ÕL 84:77).

Me saame Tema sõpradeks, kui teenime Tema nimel teisi inimesi. Tema on see täiuslik sõber, kelle sarnaseks peaksime saama meiegi. Ta soovib vaid seda, mis on Tema Taevase Isa lastele parim. Nende õnn on Tema õnn. Ta elab läbi nende valu nagu enda oma, sest Ta on maksnud kõikide nende pattude eest, võtnud enda peale kõikide nende nõrkused, kandnud kõikide nende raskusi ja tundnud kõikide nende igatsusi. Tema tegutsemise motiivid on üllad. Ta ei otsi tunnustust endale, vaid jätab kogu au oma Taevasele Isale. Täiuslik sõber, Jeesus Kristus, ei ajanud taga omakasu, kui ohverdas end teiste õnne nimel.

Igaüks meist, kes on teinud ristimislepingu, on lubanud järgida Tema eeskuju kanda üksteise koormaid, nagu tegi seda Tema (vt Ms 18:8).

Eelolevatel päevadel on teil mitmeid võimalusi näidata, et olete Tema sõber. See võib juhtuda, kui kõnnite tolmusel teel. See võib juhtuda, kui istute rongis. See võib juhtuda, kui otsite endale sakramendisaalis istekohta. Kui ringi vaatate, näete inimesi, kes ägavad raske koorma all. See võib olla suur kurbus, üksindus või meelepaha. Te olete võimelised märkama seda vaid siis, kui palvetate, et Vaim annaks teile silmad, mis näeksid südametesse; kui olete lubanud tõsta üles käed, mis on vajunud rippu.

Vastuseks teie palvele võib teie vaimusilma ette kerkida ammuse sõbra nägu, keda te pole aastaid näinud, kuid kelle mured teile äkitselt meelde tulid. Oma südames te tunnete justkui oleksid need teie enda omad. Minuga on seda juhtunud. Vanad sõbrad on mulle aastaid kilomeetrite tagant tuge pakkunud ja mind julgustanud, kui vaid Jumal võis olla see, kes neile minu muredest teada andis.

Jumala elavad prohvetid on palunud meil olla ustavad sõbrad neile, kes on saanud ristitud ja minna päästma neid, kes on Kirikust kaugenenud. Me suudame seda teha ja me teeme seda, kui peame alati meeles Päästjat. Kui püüame aidata teistel nende koormaid kanda, on Tema meie kõrval. Ta juhatab meid abivajajate juurde. Ta laseb meil tunda sama, mida tunnevad nemad. Kui jääme kindlaks oma püüdlustele teisi teenida, antakse meile üha suurem and tunda, kuidas Tema neid armastab. See annab meile julgust ja jõudu teisi ikka ja jälle ustavalt aidata.

Kui meid on võetud Tema ustavate sõprade ringi, tunneme sellest rõõmu nüüd ja igavesti. Ma palun seda õnnistust kõigile meile ja ka neile, keda teenime.