Püha Vaimu and
Vennad ja õed! On suur õnnistus olla täna õhtul koos teiega.
Kolme nädala pärast on jõulupühad. Jõulupüha hommikul tõusevad miljonid lapsed ennekuulmatult varajasel tunnil ja huvitava rollivahetuse kaudu ajavad hoopis nemad oma vanemad voodist välja. Ootusärevusest lõhkemas, kogunevad nad ümber kinkide, millele nad juba mitmeid päevi on pilku heitnud.
Minu isa armastas jõule. Kingituste tegemine tõi talle suurt rõõmu ja koos minu emaga tegid nad väga häid kingitusi. Mina ja mu õed-vennad ning ka paljud teised said nende andest osa. Kuid nende parimad kingitused polnud materiaalsed – need olid kogemused, mis lõid armastusesidemeid ja hinnalisi mälestusi. Need mälestused toovad mulle rõõmu tänaseni.
Tundub sobilik, et jõulude keskne osa on kingituste tegemine ja saamine. Tähistame me ju Jumala Poja, Päästja Jeesuse Kristuse võrreldamatut andi. Muidugi ei ole kingitused, mida meie üksteisele anname, selle anniga võrreldavad, kuid ma usun, et kinkide tegemise ja saamise rõõm võib pöörata meie südame Jumala andide poole.”1
Hinnaline Jumala Poja and kutsub meid kõiki leidma „rahu selles maailmas ja igaves[t] elu tulevases”.2 Rahu võib tunduda raskesti saavutatav maailmas, kus on aina rohkem konflikte ja vastandumist, kuid just rahu on see, mida meie armastav Isa ja Tema Poeg meile kõigile pakuvad, kui me selle vaid vastu võtame.
Kujutage ette, kui imelik oleks, kui me istuksime jõulupüha hommikul jõulupuu ümber, imetleks kaunilt pakitud kingitusi ja arutaks, mis nende sees võiks peituda, ning seejärel pöörduks tagasi oma igapäevatoimetuste juurde ilma kingitusi avamata!
Kahjuks teeme mõnikord Jumala andidega just niimoodi. Mõelge neile Päästja sõnadele: „Sest mis kasu on inimesel sellest, kui talle kingitakse and ja ta ei võta seda kingitust vastu? Vaata, ta ei tunne rõõmu sellest, mis talle antud on, ega rõõmusta tema üle ka kingi andja.”3
Täna soovin kutsuda meid kõiki üles mõtisklema, kuidas me võiksime tõeliselt võtta vastu ande, mida Jumal on meile andnud. Eriti sooviksin keskenduda otsatule Püha Vaimu annile. Ma palvetan, et kui ma sellest kõnelen, aitaks Püha Vaim meil mõista selle anni tähtsust, õpetaks meile, mida me võime teha, et seda paremini vastu võtta, ja annaks meile armu toimida vastavalt sellele, mida tunneme.
Miks on Püha Vaim nii ihaldatav and?
Püha Vaim on Jumaluse kolmas liige. Ta on trööstija4, teejuht5, õpetaja6, pühitseja7 ja seeläbi inimsüdame muutja.8 Tema kaudu võime saada Jumala väge ja omadusi oma elus.
Te mäletate mõningaid nendest omadustest: „armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, heatahtlikkus, ustavus, tasadus [ja] kasinus”.9 Minu arvates on see hea kirjeldus sellest, mida tihti kutsutakse jõuluvaimuks. Ingellikud kuulutused suurest rõõmust ja „rahu inimeste seas”10, mis pärinevad sellest esimesest jõuluõhtust, täituvad osaliselt, kui me võtame vastu Püha Vaimu.
Me räägime tihti jõuluvaimu hoidmisest läbi aasta. Meil on loomulik soov, et need jumalikud omadused täidaksid meie hinge igavesti. Ja meie täiuslik Isa soovib, et meie, Tema lapsed, need annid saaksime. See on Jeesuse Kristuse evangeeliumi suur lubadus – et meie süda muutub, et meil „ei ole enam mingit tahet teha halba, vaid teha pidevalt head”11, et me täituksime Jumala armastusega.12 Tõepoolest avatakse need hinnalised annid meile, kui me võtame vastu Püha Vaimu.
On tähelepanuväärne, et Püha Vaimu andi pakutakse meile sõnadega: „Võta vastu Püha Vaim.”13 Ma sooviksin jagada kolme võtit, mis aitavad meil selle hinnalise anni tõeliselt vastu võtta. Et seda teha, pöördun ma ühe Mormoni Raamatu sügavmõttelise sündmuse poole. Ülestõusnud Kristus oli veetnud imelise päeva inimeste seas teenides ja lubas järgmisel päeval naasta. Sõna levis ja suures ootusärevuses kogunesid inimesed kogu maalt, mõned reisisid terve öö, et võiksid hommikuks jõuda kohta, kus Jeesus pidi taas ilmuma.
1. Kõikehõlmav vaimne soov
Kui nad ootasid Päästja naasmist, õpetasid jüngrid rahvahulgale seda, mida Jeesus oli eelneval päeval õpetanud.14 Ülestähendus ütleb, et nad põlvitasid ja „palusid seda, mida nad kõige rohkem soovisid; ja nad soovisid, et neile antaks Püha Vaim”.15 Mõtisklege, kui märkimisväärne see on – nad ootasid ärevusega Päästja naasmist, kuid ei palvetanud selle nimel. Olles saanud õpetust täiuslikult õpetajalt ja seejärel Tema valitud jüngritelt, soovisid nad kõige enam saada Püha Vaimu andi. See tundeküllane, kõikehõlmav vaimne soov on ülitähtis võti selle anni saamiseks.
President Henry B. Eyring on õpetanud: „Enamikul meist ‥ on küllalt usku, et ajuti Püha Vaimu soovida. Soov võib olla nõrk ja katkendlik, kuid tekib meis tavaliselt siis, kui meil on probleeme. [Kuid selleks], et meid võiks eesolevatel aegadel ülespoole turvalisusesse aidata, peab see soov saama püsivaks ja intensiivseks.”16 Vennad ja õed! Et me võiksime selle anni saada, peame seda kogu südamest soovima.
2. Õigemeelselt talitustes osalemine
Selle Mormoni Raamatu sündmuse juurde naastes avastame veel ühe võtme. Pärast seda, kui nad olid palves anunud Püha Vaimu andi, mida nad kõige enam ihaldasid, läksid jüngrid vee äärde ja said ristitud. „Ja sündis, et kui nad kõik olid ristitud, ‥ langes Püha Vaim nende peale ja nad täitusid Püha Vaimu ja tulega.”17 Ristimistalitus on füüsiline tunnistus meie pühendumisest pidada meeles ja kuuletuda, meie soovist võtta enda peale Kristuse nimi ja meie soovist võtta vastu Püha Vaim.18
Igal nädalal on meil võimalus seda tunnistust uuendada, võttes sakramenti, „et tema Vaim oleks alati [meiega]”.19 Ristimise ja sakramendi talitused aitavad tuua meie ellu jumalikkuse väge.20 Võiks öelda, et need sümboliseerivad nii jumalikuks saamise eesmärki kui ka protsessi. Saada uueks olevuseks Kristuses, „tema poegadeks ja tema tütardeks”21, see on meie soovitud tulevik. Selle tuleviku saavutame me siis, kui püüame nädal-nädalalt seda meeles pidada ja kuuletuda. Ma kutsun teid tulema igal nädalal Issanda sakramenti võtma usuga Tema lubadusse, et kui me peame oma lepinguid, siis täitume Vaimuga samm-sammult, „kuni saabub täiuslik päev”.22
Sel aastal langeb esimene jõulupüha pühapäevale. Milline õnnistus pühitseda Kristuse sündi ja Tema täiuslikku lepitust sel päeval sakramenti võttes.
3. Suurenev usk
Viimane ja kõige tähtsam võti, millest ma räägin, on usk Jeesusesse Kristusesse. Pärast seda, kui Püha Vaim oli suure väega jüngrite peale langenud, ilmus Kristus ja palvetas, tänades oma Isa, et neile oli antud see hinnaline and. Siis ütles Ta need tähtsad sõnad: „Sa oled andnud neile Püha Vaimu, kuna nad usuvad minusse.”23 Usk Päästjasse ja Tema täiuslikku lepitusse on iga hea anni allikaks.24
Suurem usk toob meie ellu suuremat Vaimu väge. Kuidas me kasvatame oma usku Kristusesse? Me toitume rõõmuga Tema sõnast ja kuuletume sellele. Vanem D. Todd Christofferson õpetas: „Kõikide pühakirjade peamine eesmärk on täita meie hing usuga Isasse Jumalasse ja Tema Pojasse Jeesusesse Kristusesse.”25 Seda tõde leitakse Mormoni Raamatus läbivalt. Näiteks õpetas kuningas Benjamin oma rahvale sõnu, mida ta oli saanud inglilt, mis aitasid inimestel saada ülimalt suurt usku Jeesusesse Kristusesse; ja selle usu pärast kutsus Vaim nende südames esile suure muutuse.26
Kui soovime, et Püha Vaim oleks meie igapäevane kaaslane, siis toitume rõõmuga Kristuse sõnadest, mida saame pühakirjadest, elavatelt prohvetitelt ja Vaimu sosistuste kaudu, ning kuuletume neile. See igapäevane püüdlus valguse ja tõe ja poole kasvatab meie usku Kristusesse, meie soovi olla Tema-sarnane ja meie võimet võtta vastu Jumaluse kolmanda liikme pidevat kaaslust.
Vennad ja õed! Jumal pakub vabalt oma hindamatuid kinke meile nii jõuluajal kui kogu aasta vältel. Minu palve on, et me ei jätaks neid avamata, vaid võtaksime need vastu mainitud võtmeid keerates. Ma tunnistan, et kui me seda teeme, siis täitume samm-sammult ja aste-astmelt armastuse, rõõmu, rahu, puhtuse ja väega. Me saame „osa jumalikust loomust”.27 Me rõõmustame annis ja anni andjas. Ja kui Ta naaseb, oleme valmis võtma vastu oma Kuninga.28 Jeesuse Kristuse nimel, aamen.