24. Kapernaum

Galilea mere põhjakaldal asuv Kapernauma linn oli Jeesuse teenimistöö keskmeks Galileas (Mt 9:1–2; Mk 2:1–5). Tähtsa ja eduka kalastus- ning kaubanduskeskusena oli see koduks nii juutidele kui ka paganatele. Esimesel sajandil ei ületanud siinne rahvaarv ilmselt kunagi tuhandet. Kapernaum asus tähtsate kaubateede ristmes ja seda ümbritses viljakas maa. Rooma sõdurid ehitasid siia kümblus- ja laohooneid, toetades organiseeritud ühiskonnakorraldust hästiehitatud ühiskondlike hoonetega. Hoolimata paljudest siin tehtud imedest ei tunnustanud inimesed üldjuhul Päästja teenimistööd. Jeesus pani linna seetõttu needuse alla (Mt 11:20, 23–24). Aja jooksul varises Kapernaum kokku ja on siiani elaniketa.

Tähtsündmused: Kapernauma tunti kui Päästja „oma linna” (Mt 9:1–2; Mk 2:1–5). Ta tegi selles paigas palju imesid. Näiteks tegi ta terveks palju inimesi (Mk 1:32–34), teiste seas sõjapealiku sulase (Lk 7:1–10), Peetruse ämma (Mk 1:21, 29–31), halvatu, kes lasti oma sängis alla katuse kaudu (Mk 2:1–12), ja kuivanud käega inimese (Mt 12:9–13). Siin ajas Jeesus välja ka mitu kurja vaimu (Mk 1:21–28, 32–34), äratas surnuist Jairuse tütre (Mk 5:22–24, 35–43) ja pidas Kapernauma kogudusekojas jutluse eluleivast (Jh 6:24–59). Päästja juhatas Peetruse püüdma Galilea järvest kala, avama kala suu ja leidma sealt hõberaha, millega maksu maksta (Mt 17:24–27).