Matteuse 3:1–12; Markuse 1:1–8

„Valmistage Issanda teed“

John the Baptist and a woman standing in the river Jordan with a group of people watching in the foreground. Outtakes include John the Baptist helping a woman into the water, and various scenes from a distance and close up.

Enne kui Jeesus Kristus alustas oma avaliku õpetamistööga, tegutses Ristija Johannes selle nimel, et valmistada teisi ette Päästja vastuvõtmiseks ja järgimiseks. Selles tunnis saad mõelda, kuidas oled Sina Päästja vastu võtnud ning kuidas Teda järgid, kuidas Teda veel paremini vastu võtta ja järgida ning mida Sa saad teha, et valmistada teisi ette Tema vastuvõtmiseks ja järgimiseks.

Jeesuse Kristuse vastuvõtmiseks valmistumine

Kujuta ette, et lähed tähtsale reisile, aga teel on takistused. Mida Sa teeksid? Kas pööraksid ümber? Kas üritaksid takistustest mööda või üle pääseda? Kas prooviksid takistusi eemaldada nende jaoks, kes Sinu järel tulevad? Kujuta ette, et keegi, kes tuli enne Sind, on juba palju suuri takistusi eemaldanud.

• Mida Sa tunneksid nende vastu, kes Sinu jaoks tee ette valmistasid?

Täna õpid Ristija Johannese kohta, kelle missioon oli valmistada inimesi ette Päästja vastuvõtmiseks ja järgimiseks ( Luuka 1:17).

• Kes on aidanud Sinu elus valmistada ette teed Päästja vastuvõtmiseks ja järgimiseks?

• Kes valmistab praegu ette teed, et Päästja suuremal määral Sinu elus oleks?

• Mis on aidanud Sinul Päästjat vastu võtta ja järgida?

Selles tunnis mõtle takistustele, mis endiselt ei lase Sinul või teistel Teda vastu võtta ja järgida, ning mõtiskle, mis võiks aidata Sinul või teistel neid takistusi ületada.

Sissejuhatus Markuse evangeeliumisse ja Ristija Johannese õpetusse

Markuse evangeelium algab selgitusega Ristija Johannese kohta. Erinevalt Matteusest või Johannesest ei olnud Markus Jeesuse Kristuse apostel, vaid hilisem usulepöördunu. Markus võis kirjutada oma evangeeliumi apostel Peetruse juhendamisel. Oma evangeeliumis kirjutas Markus uskmatutele ja rõhutas rohkem Päästja tegusid kui Tema sõnu.

Loe läbi salmid Markuse 1:1–8 ning leia, mida Ristija Johannes tegi, et aidata teistel Jeesust Kristust vastu võtta ja järgida.

Pühakirjauurimise vahendid.

Õppetegevusele aitavad kaasa mitmesugused uurimisvahendid. Et tõhustada pühakirjades kirjeldatud sündmuste õppimist, uuri, kuidas on sama sündmust kirjeldanud eri evangeeliumide autorid.

Sama sündmuse kohta lugemine eri evangeeliumidest võib sageli õppimisele kaasa aidata. Loe salme Matteuse 3:7–12 ja otsi veel üksikasju Ristija Johannese õpetustegevuse kohta. Päästja ajal olid paljud lepingu sõlminud iisraellased muutunud väga uhkeks ja olid Jehoova õpetustest ära pöördunud. Mõned arvasid, et pääsemiseks piisas ainuüksi sellest, et nad Aabrahamist põlvnesid (vt JST Matthew 3:36 (ingliskeelse VAP piibli lisas) ja Joseph Smithi tõlge salmist Luuka 3:8 (Õpiabides)) .

1.

• Mida tegi Ristija Johannes, et aidata inimestel valmistuda Päästja vastuvõtmiseks ja järgimiseks?

• Mida uut said teada, kui uurisid ka Matteuse kirjeldust Ristija Johannese kohta?

• Milliseid tõendeid oled praegusel ajal näinud sellest, et Taevane Isa püüab endiselt inimesi ette valmistada Päästja vastuvõtmiseks ja järgimiseks?

Päästja vastuvõtmine ja aitamine teistel Teda vastu võtta

Tee üks järgmistest tegevustest. Mõtle, kuidas saaksid ise Päästjat sügavamalt vastu võtta ja järgida ning kuidas saaksid aidata teistel sama teha.

2. Näita, millise tegevuse Sa valisid, ja kirjuta oma vastused õigete küsimuste juurde.

Tegevus A: päevik

Mõtle ja kirjuta oma pühakirjapäevikusse, millised kogemused on aidanud Sinul Päästjat vastu võtta ja järgida. Kaalu võimalust lisada, mis on aidanud Sinul Jeesusesse Kristusesse uskuda ning Tema õpetustele rohkem pühenduda. Seejärel vasta järgmistele küsimustele.

• Mida Taevane Isa võib Sinu arvates paluda Sul teha, et Jeesust Kristust tulevikus veelgi rohkem vastu võtta ja järgida?

• Mis on mõned asjad, mida Sina saaksid teha, et aidata teistel Jeesust Kristust vastu võtta ja järgida?

Tegevus B: üldkonverentsi otsing

Meenuta, mida õppisid viimasel üldkonverentsil. Võimaluse korral vaata üle mõned üldkonverentsi pöördumised ning otsi sõnumeid, mis aitaksid Sul Jeesust Kristust rohkem vastu võtta ja järgida.

• Mida sellist on praeguse aja prohvetid hiljuti õpetanud, mis aitab Sul Päästjat rohkem vastu võtta ja järgida?

• Kuidas saaksid Sina mõnd nende õpetust oma elus rakendada või teistega jagada?

Tegevus C: pühakirjade otsing

Kasuta pühakirju, et paremini mõista, kuidas teised juhiti Jeesuse Kristuse vastuvõtmise ja järgimiseni. Võiksid muuhulgas uurida Mormoni Raamatu näiteid, nagu Enose 1:2–8 ; Moosia 5:1–2, 5 ; Alma 22:17–18, 22–23 või Heelamani 5:28–30, 40–42 .

• Mida Sa uuritud pühakirjakohtadest õppisid?

• Kuidas võiksid need mõtted aidata Sul Päästjat rohkem vastu võtta ja järgida või kuidas saaksid aidata teistel sama teha?

Valikuline: kas soovid rohkem teada saada?

Kes oli Markus?

Markus (nimetatakse ka Johannes Markuseks) ei olnud üks Jeesuse Kristuse algsetest jüngritest, ent ta pöördus hiljem usku ning tegutses koos mitme Päästja apostliga. Peetrus ütleb temast rääkides „mu poeg Markus“ ( Peetruse esimene kiri 5:13), viidates nende lähedasele suhtele. Tõenäoliselt kirjutas Markus oma evangeeliumi roomlastele, teistele uskmatutele rahvastele ja äsja kristlusesse pöördunutele. Samuti teenis Markus mõnda aega koos Paulusega viimase esimesel misjonil (vt Apostlite teod 12:25).

Millised on Markuse evangeeliumi mõned väljapaistvad osad?

Markuse evangeelium algab ootamatult ja dramaatiliselt ning jätkub tempokalt, sündmused järgnevad üksteisele kiiresti. Markus kasutab sageli sõnu kohe ja sedamaid, jättes mulje kiirest tempost ja tegutsemisest.Markuse evangeeliumis on muuhulgas tähtsateks teemadeks küsimused, kes oli Jeesus ja kes mõistis Tema identiteeti, samuti on räägitud jüngriks olemise rollist – keegi, kes peab võtma oma risti enese peale ja järgima Jeesust (vt Markuse 8:34). Lisaks on Markuse evangeelium ainus, kus jutustatakse tähendamissõna seemnekasvust (vt Markuse 4:26–27), kurdi tervendamisest Dekapoli aladel (vt Markuse 7:31–37) ja pimeda mehe järkjärgulisest tervendamisest Betsaidas (vt Markuse 8:22–26).

Markuse 1:8.

Mis on ristimine Püha Vaimuga?

Ristija Johannes ütles, et tema ristib veega, aga Jeesus „ .. ristib teid Püha Vaimuga“ ( Markuse 1:8). Püha Vaimu ja tulega ristimine viitab kinnitamisele pärast ristimist ning Püha Vaimu vastu võtmist. Seejärel Püha Vaim puhastab meid tule-sarnase puhastava mõjuga.

Matteuse 3:7 . Kes olid variserid ja saduserid?

„Variserid olid juudi usurühmituse liikmed, kes tundsid uhkust selle üle, et nad järgisid täpselt Moosese seadust. Nemad uskusid, et kõige tähtsam on paljude tseremoniaalsete tegevuste järgimine. Saduserid olid rikas ühiskonnakiht juutide seas, kellel oli märkimisväärne usuline ja poliitiline mõjuvõim. Nad ei uskunud õpetusse ülestõusmisest. Mõlemad rühmad olid kaldunud kõrvale Jumala seaduste algupärasest eesmärgist ja paljud nende liikmed keeldusid vastu võtmast Jumala prohveti Ristija Johannese sõnumit.“

(Tule, järgne mulle – isiklikuks ja peres kasutamiseks: Uus Testament 2019, lk 19)

Matteuse 3:12 . Mida tähendavad ja sümboliseerivad visklabidas, rehealune, nisu ja aganad?

„Salmis Matteuse 3:12 viidatud „visklabidas“ on tuulamissõel, millega nisu õhku visati. .. Nisuterad langesid uuesti maha, samas kui tuul kergemad aganad ära puhus. Seejärel koguti vili aita ehk viljahoidlasse ja aganad põletati tulega. Ristija Johannes õpetas, et Päästja, kes tuleb pärast teda, eraldab usklikud uskmatutest, just nagu nisu eraldatakse aganatest.“

(New Testament Student Manual , 2018, ChurchofJesusChrist.org)