Käsiraamatud ja kutsed
2. Inimeste ja perede toetamine päästmis- ja ülendustöö tegemisel


„2. Inimeste ja perede toetamine päästmis- ja ülendustöö tegemisel”, (Üldkäsiraamat: teenimine Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikus (2020).

„2. Inimeste ja perede toetamine”, Üldkäsiraamat.

2.

Inimeste ja perede toetamine päästmis- ja ülendustöö tegemisel

2.0

Sissejuhatus

Jeesuse Kristuse Kiriku ühe juhina toetate te inimesi ja peresid Jumala päästmis– ja ülendustöö tegemisel (vt 1.2). Selle töö lõppeesmärk on aidata kõigil Jumala lastel saada igavese elu ja täieliku rõõmu õnnistused.

Suur osa päästmis- ja ülendustööst tehakse perekonna abil. Kõigi Kiriku liikmete jaoks on selle töö keskpunktiks kodu. Selles peatükis aidatakse teil saada ettekujutus:

  • perekonna rollist Jumala plaanis;

  • päästmis- ja ülendustöö tegemisest kodus;

  • kodu ja Kiriku vahelisest suhtest.

2.1

Perekonna roll Jumala plaanis

Perekond on seatud Jumala poolt ning sellel on Tema plaanis keskne koht. Igaüks meist „on taevaste vanemate armastatud vaimupoeg või -tütar [ning meil on] jumalik loomus ja saatus. (Perekond: Läkitus maailmale. – ChurchofJesusChrist.org) Me kuulume nende perekonda. Me elasime nende juures, enne kui sündisime maa peale.

Osana oma plaanist on Taevane Isa loonud maa peale perekonnad. Tema kavatsuse kohaselt peaksid pered meile õnne tooma. Peres on meil võimalus õppida, kasvada, teenida, meelt parandada ja andestada. Pered saavad aidata meil valmistuda igaveseks eluks.

Selles elus on paljudel inimestel armastavateks peresuheteks piiratud võimalused. Ükski pere ei pääse probleemidest, valust ja kurbusest. Inimesed ja pered rakendavad usku Issandasse ja püüavad elada nende tõdede järgi, mida Ta on pere kohta ilmutanud. Päästja on lubanud, et Ta aitab kanda kõigi koormaid, kes Tema juurde tulevad (vt Mt 11:28–30).

Taevase Isa õnneplaan tagab kõigile Ta lastele võimaluse Tema evangeelium vastu võtta ja Temalt suurimaid õnnistusi saada (vt ÕL 137:7–10). Kõik, kes Jumalaga lepinguid sõlmivad ja neid peavad, võivad saada rõõmu ning „rahu selles maailmas ja igavese elu tulevases” (ÕL 59:23; vt ka Mo 2:41). Jumala igavese elu lubadus hõlmab igavest abielu, lapsi ja kõiki muid igavese perekonna õnnistusi.

2.1.1

Igavesed perekonnad

Igavesed pered moodustuvad, kui Kiriku liikmed sõlmivad templis pitseerimistalitusi saades lepinguid. Igavese elu õnnistused saavad tõeks, kui liikmed neid lepinguid peavad ja eksides meelt parandavad. Kiriku juhid aitavad liikmetel nendeks talitusteks valmistuda ja oma lepinguid austada.

Igal inimesel võib olla igaveses perekonnas mitu rolli. Kõik rollid peres on pühad ja olulised. Nendeks rollideks võivad olla ema ja isa, tütar ja poeg, õde ja vend, tädi ja onu ning vanaema ja vanaisa. Kui Jumala lapsed täidavad neid rolle armastusega, aitab see neil igavese elu suunas liikuda.

Igavese perekonna loomise lisaaspekt on templis talituste tegemine, misläbi liikmeid saab pitseerida nende surnud esivanematega.

Liikmed, kes mõistavad Jumala plaani, otsivad igavese elu õnnistusi. See hõlmab ettevalmistusi, et saada vääriliseks ja armastavaks abikaasaks ja lapsevanemaks.

2.1.2

Abikaasad

Abielu mehe ja naise vahel on Jumala seatud (vt ÕL 49:15). Mees ja naine peavad arenema üheskoos igavese elu suunas (vt 1Kr 11:11).

Üks igavese elu saamise nõue on see, et mees ja naine sõlmivad selestilise abielulepingu (vt ÕL 131:1–4). Abielupaar sõlmib selle lepingu, kui nende abielu templis pitseeritakse. See leping on igavese perekonna alus. Kui sellest ustavalt kinni peetakse, saab nende abielu kesta igavesti. Lõpuks võivad neist saada Jumala-sarnased (vt ÕL 132:19–20).

Jumal on käskinud abikaasadel teineteise poole hoida (vt 1Ms 2:24; ÕL 42:22). Selles kontekstis tähendab sõnaühend poole hoidma seda, et keegi on kellelegi täiesti pühendunud ja ustav. Abielupaarid hoiavad teineteise poole, kui nad teineteist armastavad ja teenivad.

Selline poolehoid tähendab ka seda, et abikaasad on teineteisele täiesti truud. Füüsiline intiimsus abikaasade vahel peaks olema ilus ja püha. Jumal on määranud selle laste loomiseks ning selleks, et abikaasad saaksid teineteisele armastust väljendada. Nad peaksid juhinduma oma intiimsuhetes hellusest ja austusest, mitte isekusest.

Jumal on käskinud hoida seksuaalset intiimsust mehe ja naise vahel sõlmitud abielu jaoks. Kui inimesed on enne abiellumist seksuaalselt puhtad ja abielus ustavad, aitab see neil olla tõeliselt õnnelik ning vältida vaimset, emotsionaalset ja füüsilist kahju. Lapsevanemaid ja Kiriku juhte innustatakse seda õpetust igati kinnitama (vt 38.6.5).

Abikaasad püüavad olla oma perekonda luues ühtsed (vt 1Ms 2:24). Üksmeelne abielu nõuab täielikku partnerlust ja kohustuste jagamist. Mees ja naine on Jumala silmis võrdsed. Üks ei peaks valitsema teise üle. Nad peaksid tegema oma otsuseid ühiselt ja armastusega, olles mõlemad täielikult kaasatud.

Aadam ja Eeva olid abikaasadele eeskujuks. Nad tegid koos tööd, palvetasid ja kummardasid (vt Ms 5:1, 4). Nad õpetasid oma lastele evangeeliumi ja kurvastasid üheskoos nende katsumuste üle (vt Ms 5:12, 27). Nad olid teineteise ja Jumalaga ühtsed.

2.1.3

Lapsevanemad ja lapsed

Enne kui Jumala lapsed võivad saada „surematus[e] ja igave[se] elu”, peavad nad saama sureliku keha (Ms 1:39). Jumala esimene käsk Aadamale ja Eevale abikaasadena oli laste saamine (vt 1Ms 1:28). Viimse aja prohvetid on õpetanud, et „Jumala käsk oma lastele paljuneda ja täita maa kehtib endiselt” (Perekond: läkitus maailmale; vt ka ÕL 49:16–17).

Abikaasade püha kohus on hoolitseda neile sündinud või lapsendatud laste eest. Lapse lapsendanud vanematel on samad õnnistused ja kohustused nagu bioloogilistel vanematel.

Armastavad abikaasad tagavad üheskoos laste kasvatamiseks ja nende eest hoolitsemiseks parimad tingimused. Erinevad olukorrad võivad takistada lapsevanematel lapsi koos kasvatada. Kuid Issand õnnistab neid, kui nad Temalt abi otsivad ja püüavad pidada Temaga sõlmitud lepinguid.

Vanematel on tähtis kohustus aidata oma lastel valmistuda igavese elu õnnistusteks. Nad õpetavad oma lapsi Jumalat ja teisi armastama ja teenima (vt Mt 22:36–40). Nad õpetavad neid Taevase Isa poole palvetama ja Jumala sõna uurima (vt Al 37:36–37, 44–46). Nad aitavad oma lastel mõista õpetust usust Jeesusesse Kristusesse, meeleparandusest, ristimisest ja Püha Vaimu annist (vt ÕL 68:25). Lisaks aitavad nad neil valmistuda päästmise ja ülenduse talitusi saades lepinguid sõlmima.

„Isadel [tuleb] juhtida oma perekonda armastusega ja õigsuses ning nad vastutavad oma perekonna kaitsmise ja selle vajaduste rahuldamise eest.” (Perekond: läkitus maailmale) Kui kodus meest või isa ei ole, juhib perekonda ema.

Pere juhatamine on kohustus aidata juhatada pere liikmed tagasi Jumala juurde. Selleks peame me teenima ja õpetama leebelt, tasaselt ja puhtast armastusest ning Jeesuse Kristuse eeskujul (vt Mt 20:26–28). Pere juhatamine hõlmab pereliikmete suunamist, et nad regulaarselt palvetaksid, evangeeliumi uuriksid ja muul moel kummardaksid. Lapsevanemad teevad nende kohustuste täitmisel koostööd.

„Emad vastutavad eelkõige oma laste kasvatamise eest.” (Perekond: läkitus maailmale) Kasvatamine tähendab toita, õpetada ja toetada ning teha seda Päästja eeskujul (vt 3Ne 10:4). Koos oma abikaasaga aitab ema perel evangeeliumitõdesid õppida ning Taevasesse Isasse ja Jeesusesse Kristusesse uskuma hakata. Nad tugevdavad peres üheskoos armastavat õhkkonda.

„Nende pühade kohustuste täitmisel tuleb isal ja emal aidata teineteist võrdsete kaaslastena.” (Perekond: läkitus maailmale) Nad peavad üheskoos ja Issandaga palvemeelselt nõu. Nad langetavad otsuseid ühiselt ja armastusega, olles mõlemad täielikult kaasatud.

2.2

Päästmis- ja ülendustöö tegemine kodus

Esimene Presidentkond on öelnud: „Kodu on õigemeelse elu alus.” (Esimese Presidentkonna kiri, 11. veebr 1999) Inimesed ja pered teevad oma kodus päästmis- ja ülendustööd. See töö hõlmab nelja jumalikult määratud kohustust:

  • Jeesuse Kristuse evangeeliumi järgi elamist (vt 1.2.1)

  • Abivajajate eest hoolitsemist (vt 1.2.2)

  • Kõigi kutsumist evangeeliumi vastu võtma (vt 1.2.3)

  • Perede ühendamist kogu igavikuks (vt 1.2.4)

Selleks et liikmeid nende kodus päästmis- ja ülendustöö tegemisel toetada, innustavad Kiriku juhid neid looma kodu, kus oleks tunda Vaimu. Lisaks innustavad nad liikmeid hingamispäeva pühitsema, kodus evangeeliumi uurima ja õppima ning iganädalast koduõhtut pidama. Juhid püüavad eriti toetada neid inimesi, kes ei pruugi saada abi või innustust oma pere liikmetelt.

2.2.1

Kodu, kus on tunda Vaimu

Kiriku liikmeid innustatakse looma endale selline kodu, kust saab vaimset jõudu ja rõõmu. Issanda Vaimu saab kutsuda koju lihtsate jõupingutustega. Iga kodu saab olla „palve koda, paastumise koda, usu koda, õppimise koda, hiilguse koda, korra koda, Jumala koda” (ÕL 88:119).

2.2.2

Hingamispäeva pidamine

Jumal on andnud oma lastele käsu: „Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema!” (2Ms 20:8) Kiriku liikmed kogunevad hingamispäeval kokku, et Jeesuse Kristuse ja Tema lepituse mälestuseks sakramenti võtta (vt ÕL 59:12). Hingamispäev on päev, mil kirikus ja kodus evangeeliumi õppida ja õpetada. Liikmed saavad hingamispäeval jõudu, kui nad tegelevad millegi sarnasega:

  • teenivad Jumalat palvetades ja paastudes;

  • uurivad ja õpivad evangeeliumi;

  • teenivad teisi;

  • uurivad pereajalugu;

  • veedavad lõbusalt aega pere seltsis;

  • võtavad osa muudest sobilikest kokkusaamistest.

2.2.3

Kodune evangeeliumi uurimine ja õppimine

Evangeeliumi õppimine ja õpetamine on kodukeskne ja toimub Kiriku toel. Kiriku juhid innustavad kõiki liikmeid hingamispäeval ja kogu nädala jooksul kodus evangeeliumi uurima. Kodune evangeeliumi uurimine tugevdab inimesi ja perekondi. See tugevdab pöördumist Taevase Isa ja Issanda Jeesuse Kristuse poole.

Kodus soovitatakse uurida evangeeliumi käsiraamatus „Tule, järgne mulle – isiklikuks ja peres kasutamiseks” kirjas oleva pühakirjade uurimise plaani alusel. Programmis „Tule, järgne mulle” on Algühingu, Pühapäevakooli, Noorte Naiste, Aaroni preesterluse kvoorumite ja seminari õppetunnid ühendatud koduse evangeeliumi uurimisega.

Inimesed ja pered otsivad inspiratsiooni, kui nad valivad, mille uurimine kõige paremini nende vajadusi rahuldab. Lisaks käsiraamatus „Tule, järgne mulle” soovitatud pühakirjasalmidele võiksid nad palvemeelselt kaaluda järgnevate materjalide uurimist:

  • Mormoni Raamat ja teised pühakirjad,

  • üldkonverentsi sõnumid,

  • Kiriku ajakirjad ja muu hariv materjal.

2.2.4

Koduõhtu ja muud tegevused

Viimse aja prohvetid on andnud Kiriku liikmetele nõu pidada iganädalast koduõhtut. See on püha aeg, mil inimesed ja pered õpivad evangeeliumi, tugevdavad tunnistust, loovad ühtsustunnet ja tunnevad üksteisest rõõmu.

Koduõhtul tuleb arvestada liikmete olukorraga. Seda võib pidada hingamispäeval või mõnel muul päeval ja ajal. See võib hõlmata:

  • Evangeeliumi uurimist ja õpetamist (soovi korral võib kasutada programmi „Tule, järgne mulle” materjale).

  • Teiste teenimist.

  • Kirikulaulude ja Algühingu laulude laulmist või ettemängimist (vt 19. ptk).

  • Pereliikmete toetamist Laste ja noorte arenguprogrammi täitmisel.

  • Perenõukogu, et seada eesmärke, lahendada probleeme ja kooskõlastada ajakavasid.

  • Meelelahutust.

Vallalised liikmed ja teised võivad koguneda pärast tavapäraseid hingamispäeva jumalateenistusi rühmaga koduõhtut pidama ja üksteist evangeeliumi uurimise kaudu tugevdama. Käsiraamat „Tule, järgne mulle” võib olla neile, kes üheskoos uurida soovivad, üheks allikmaterjaliks.

Juhid on võtnud nende aitamise oma hooleks, kelle jaoks koduõhtu pidamine ja evangeeliumi uurimine on midagi uut.

Lisaks koduõhtule innustavad juhid peresid üheskoos veedetud aega terve nädala jooksul tähtsustama. Siia juurde võivad kuuluda ühised eined, üheskoos töötamine ja teenimine ning meelelahutus.

Selleks et anda peredele koosviibimiseks aega, peaksid juhid jätma esmaspäeva õhtud Kiriku koosolekutest ja üritustest vabaks.

Juhid innustavad liikmeid olema koduõhtu pidamisel ja perega ajaveetmisel järjekindlad (vt ÕL 64:33).

2.2.5

Inimeste toetamine

Kiriku juhid abistavad liikmeid, kelle pere neid ei toeta. Lisatuge vajavate liikmete seas võivad olla:

  • lapsed, noored ja täiskasvanud, kelle pered ei käi aktiivselt Kiriku koosolekutel ja üritustel;

  • igas vanuses vallalised täiskasvanud, sh üksikvanemad ja lesestunud liikmed.

Juhid on neile liikmetele ja nende peredele abiks, et neil oleks võimalik olla teistega osaduses, saada kosutavaid seltskondlikke kogemusi ja kasvada vaimselt. Juhid innustavad ja aitavad neid, kui nad püüavad õppida Jeesuse Kristuse evangeeliumi ja selle järgi elada. Lisaks annavad juhid neile Kirikus teenimisvõimalusi.

2.3

Kodu ja Kiriku vaheline suhe

Päästmis- ja ülendustöö on kodukeskne ja toimub Kiriku toetusel. Kodu ja Kiriku vahelise suhte puhul kehtivad järgmised põhimõtted.

  • Juhid ja õpetajad austavad lapsevanemate rolli ja on neile abiks. Juhid ja õpetajad võtavad ühendust ning suhtlevad lapsevanematega.

  • Juhid püüavad tagada, et Kiriku koosolekud, üritused ja programmid toetavad inimesi ja peresid päästmis- ja ülendustöö teostamisel nende kodudes

  • Mõned Kiriku koosolekud on olulised igas koguduses. Nende seas on sakramendikoosolek ja hingamispäeval peetud tunnid ja kvoorumi koosolekud. Paljud teised koosolekud, üritused ja programmid pole hädavajalikud. Juhid korraldavad neid vajaduspõhiselt, et aidata rahuldada inimeste ja perede vajadusi. Juhid arvestavad kohalike olude ja ressurssidega.

  • Kui mõni Kiriku programm ei ole nii oluline, otsustavad inimesed ja pered seal osalemise üle olukorrapõhiselt.

  • Kirikus teenimise ja osalemisega kaasneb mõningane ohverdus. Issand õnnistab liikmeid, kui nad Tema Kirikus teenivad ja ohverdavad. Kuid Kiriku teenistuses veedetud aeg ei peaks takistama liikmetel täita oma koduseid, töiseid ja muid kohustusi. Juhte ja liikmeid ei peaks koormama liiga paljude Kiriku kohustustega. Samuti ei peaks neilt paluma liigseid ohverdusi Kiriku programmide või ürituste toetamiseks.

Kui liikmed neid põhimõtteid ja Vaimu õhutust järgivad, õnnistab Taevane Isa nende jõupingutusi.