24. õppetund: Nauvoo mahajätmine ja teekond läände
24. õppetund
Nauvoo mahajätmine ja teekond läände
Sissejuhatus
Brigham Youngi inspireeritud juhtimisel ehitasid pühad lõpuni Nauvoo templi, kus nad tegid pühasid lepinguid, enne kui alustasid oma vaevalist teekonda uude koju Kaljumäestikus. Need templilepingud andsid pühadele jõudu ja inspiratsiooni, kui nad tee peal raskustega silmitsi seisid. Nende ustavate pühade pärandi saajatena võime me õppida nende eeskujust ja valmistada ette teistele tee saamaks osa evangeeliumi õnnistustest.
Ettevalmistav materjal
Gordon B. Hinckley. True to the Faith. – Ensign, mai 1997, lk 65–67.
M. Russell Ballard. You Have Nothing to Fear from the Journey. – Ensign, mai 1997, 59–61.
Church History in the Fulness of Times Student Manual, 2. vlj (Church Educational System manual, 2003, lk 302–314, 329–336.
Õpetamissoovitused
Nauvoo templi valmisehitamine
Kujutis
Nauvoo tempel
Kujutis
Nauvoo tempel Ameerika Ühendriikides Illinoisi osariigis
Näidake pilti algupärasest Nauvoo templist või kasutage pilti uuest Nauvoo templist Ameerika Ühendriikides Illinoisi osariigis (vt Evangeeliumi kunstiraamat, 2009, nr 118). Rääkige õpilastele, et pärast seda, kui viimse aja pühad lahkusid Nauvoost, hävitas nende ehitatud templi 1848. aastal tulekahju ja seejärel tegi selle 1850. aastal peaaegu täielikult maatasa tornaado. Oma 150 aastat hiljem ehitati uus tempel, mis nägi välja väga originaalilähedane ja mis pühitseti 2002. aasta juunis.
Selgitage, et pärast Joseph Smithi märtrisurma töötasid pühad Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhatusel, et ehitada valmis algupärane Nauvoo tempel nii kiiresti kui võimalik. Näidake järgmiseid tsitaate ja paluge ühel õpilasel need ette lugeda. Paluge õpilastel panna tähele, milliseid ohverdusi pühad tegid, et Nauvoo tempel valmis ehitada.
„Rohkem kui 1000 meest ohverdasid tööks iga kümnenda päeva. Louisa Deckerile, noorele tüdrukule, avaldas muljet, et ta ema müüs oma portselannõud ja peene vooditeki, et templitööd toetada. Teised viimse aja pühad andsid hobuseid, vankreid, lehmi, sealiha ning teravilja, et templi ehitamisel abiks olla. Nauvoo naistel paluti templifondi panustada kümnesendiseid hõbemünte ja penne.” (Our Heritage: A Brief History of The Church of Jesus Christ of Latter-day Saints, 1996, lk 59)
Elizabeth Terry Kirby Heward andis ainukese asja, mis tal anda oli – tema hiljuti surnud abikaasa kella. „Ma andsin selle, et aidata kaasa Nauvoo templi ehitamisele, ja kõik muu, mis mul vaid anda oli, ning viimased mõned dollarid, mis mul selles maailmas olid, mis kõik kokku tegid peaaegu 50 dollarit.” (Carol Cornwall Madsen. In Their Own Words: Women and the Story of Nauvoo, 1994, lk 180)
Selgitage, et suureneva pühade tagakiusamise ja Kiriku vaenlaste ähvarduste tõttu teatasid Kiriku juhid 24. septembril 1845, et pühad lahkuvad järgmisel kevadel Nauvoost. Küsige õpilastelt:
Kuidas võis otsus Nauvoost lahkuda mõjutada pühade püüdeid tempel valmis ehitada?
Selgitage õpilastele, et kuigi pühad teadsid, et nad peavad Illinoisi osariigist lahkuma, suurendasid nad oma püüdlusi, et enne äraminekut tempel valmis saada. Templiruume pühitseti kohe, kui need valmis said, et neid võiks kasutada talituste läbiviimiseks nii kiiresti kui võimalik. Enne oma surma oli prohvet Joseph Smith viinud väikese grupi meeste ja naistega läbi templianni tseremoonia. 10. detsembril 1845. aastal hakkasid need mehed ja naised pühitsetud templiruumides viima läbi templitalitusi teistele liikmetele. Paluge ühel õpilasel lugeda ette järgmised kaks lõiku, mis kirjeldavad pühade ja nende juhtide jõupingutusi, et võimalikult paljud inimesed võiksid enne Nauvoost lahkumist saada templitalitused.
1844. aastast kuni 1846. aastani seadsid president Brigham Young ja kaksteist apostlit Nauvoo templi valmisehitamise kiireloomuliseks prioriteediks. Seal viidi läbi templianni ja pitseerimise talitusi isegi enne, kui ehitus oli lõppenud. Brigham Young (1801–1877) kirjutas: „Pühade seas on nii suur ärevus [templi]talitusi saada ja meie oleme tundnud suurt ärevust neid talitusi neile anda, et olen täielikult pühendunud Issanda tööle templis, nii ööl kui päeval magan vaid neli tundi päevas ja käin kodus vaid üks kord nädalas” (History of the Church, 7. kd, lk 567).
Lisaks meestele, kes templis töötasid, „said kolmkümmend kuus naist templitöötajateks Nauvoo templis, töötades 1845.–1846. aasta talvel ööpäevaringselt, et aidata nii paljudel kui võimalik saada talitusi enne väljarändamist”. „Ma töötasin templis iga päev ilma peatumata kuni templi sulgemiseni,” meenutas Elizabeth Ann Whitney, üks kolmekümne kuuest õest. „Pühendasin sellele missioonile iseenda, oma aja ja tähelepanu.” Kümned teised naised pesid pesu ja valmistasid toitu, mis toetas seda imetlusväärset ettevõtmist.” (Carol Cornwall Madsen. Faith and Community: Women of Nauvoo, teoses „Joseph Smith: The Prophet, The Man”, toim. Susan Easton Black ja Charles D. Tate Jr. 1993, lk 233–234)
Selgitage, et vahemikus 10. detsember 1845 ja 7. veebruar 1846 – kuupäev, mil pühad hakkasid lahkuma oma teekonnale läände – said 5615 püha Nauvoo templis oma templianni ja mitmed pered said kokku pitseeritud.
Mida me võime õppida pühade ohverdusest viia lõpuni templiehitus, isegi kui nad teadsid, et lahkuvad peagi Nauvoost? (Õpilased võivad leida erinevaid põhimõtteid, nagu näiteks järgmine: templitalituste saamine on väärt kõiki meie õigemeelseid püüdlusi ja ohverdust. Soovi korral kirjutage see tahvlile.)
Mil moel valmistas templitalituste saamine Nauvoost lahkujaid ette üle tuhande kuuesaja kilomeetriseks rännakuks, et leida varjupaika Ameerika Ühendriikide lääneosas?
Aitamaks õpilastel sellele küsimusele vastata, näidake järgmiseid tsitaate õde Sarah Richilt ja vanem Robert D. Halesilt Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist ning paluge ühel õpilasel need ette lugeda.
Kujutis
Sarah Rich
„Kui poleks olnud seda usku ja teadmisi, mis anti meile templis Issanda vaimu mõju ja abiga, oleks meie teekod tundunud hüppena pimedusse” (Sarah Richi tsitaat teoses „Daughters in My Kingdom: The History and Work of Relief Society”, 2011, lk 30).
Kujutis
Vanem Robert D. Hales
„Meie teerajajatest esivanemad said Nauvoos peredena kokku pitseeritud. Nende lepingud Issandaga Nauvoo templis olid neile kaitseks teekonnal läände, nagu need on kaitseks ka meile ja kogu meie elu jooksul. ‥
Templitalitustes osalemine oli oluline algusaegade pühade tunnistusele, kui nad seisid silmitsi raskustega, vihaste rahvajõukudega, kui neid aeti välja nende mugavatest kodudest Nauvoos ja nende pikal ja raskel teekonnal edasi. Nad olid rüütatud väega pühas templis. Mees ja naine said teineteisega kokku pitseeritud. Lapsed said pitseeritud oma vanematega. Paljud kaotasid teekonnal pereliikmeid, kuid teadsid, et see ei olnud nende jaoks lõpp. Nad olid saanud templis kogu igavikuks kokku pitseeritud.” (Robert D. Hales. Temple Blessings. – New Era, veebr 2014, lk 4)
Küsige õpilastelt:
Millist mõju avaldas templitalituste saamine algusaegade viimse aja pühadele, kes olid sunnitud tegema pika rännaku läände? (Kui õpilased jagavad oma vastuseid, aidake neil mõista järgmist põhimõtet: templitalitused võivad anda meile kaitset ja jõudu, kui seisame silmitsi raskuste ja vastuseisuga.)
Kuidas on templis teenimine teid või teie tuttavaid katsumuste ajal kaitsenud ja tugevdanud?
Innustage õpilasi mõtisklema selle üle, mida nad teeksid, et leida suuremat vaimset kaitset ja jõudu Issanda kojas teenimise kaudu.
Paluge õpilastel avada Kiriku ajalooga seotud kaardid, kaart nr 6, „Kiriku liikumine läände”, ja paluge neil leida Nauvoo ja Winter Quarters. Selgitage, et suurte vihmasadude ja puudulike varude tõttu kulus pühadel, kes lahkusid Nauvoost 1846. a veebruaris, neli kuud, et teha 500-kilomeetrine rännak läbi Iowa osariigi. Selle aja jooksul võttis üle 500 viimse aja pühast mehe – keda tuntakse mormooni pataljonina – vastu kutse president Brigham Youngilt astuda Ameerika Ühendriikide armeesse, et teenida Ameerika Ühendriikide sõjas Mehhikoga. Mõne mehega läksid kaasa ka nende naised ja lapsed. Nende teenistus aitas rahaliselt vaestel Kiriku liikmetel läände rännata, kuid paljud pered jäid osaks läände rändamise ajaks ilma meeste ja isadeta. Nendel põhjustel otsustasid Kiriku juhid mitte jätkata rännakut läände Kaljumäestikku enne 1847. aasta kevadet. Pühad asusid paika, mille nad nimetasid Winter Quartersiks. Seal sai Brigham Young ilmutuse, mis on nüüd kirjas Õpetuse ja Lepingute 136. osas.
Paluge paaril õpilasel lugeda kordamööda ette Õpetus ja Lepingud 136:1– 5. Paluge õpilastel teksti jälgida, et selgitada välja, mida käskis Issand pühadel teha, et valmistuda läände rändamiseks.
Kuidas pidi rühmad organiseeritama? Kuidas oleks selline organisatsioon aidanud pühasid nende teekonnal?
Kuidas on see organisatsioon sarnane sellele, kuidas Kirik on tänapäeval organiseeritud? (Kui õpilased on vastanud, kirjutage soovi korral tahvlile järgmine tõde: Issand organiseerib oma pühad rühmadesse, et iga inimest võiks juhtida ja abistada.)
Mida ütleb 4. salm selle kohta, kuidas pühad saavad jõudu oma püüdluses viia täide Issanda tahet?
Paluge õpilastel uurida Õpetus ja Lepingud 136:6–11 ning otsida, mil viisil pidid pühad läände rännaku ajal hoolitsema üksteise vajaduste eest, abistama vaeseid ja abivajajaid. Kui aega on olnud piisavalt, võite arutelu juhtimiseks esitada järgmiseid küsimusi:
Millised sõnad või fraasid salmides 6–11 näitavad, kuidas pühad pidid hoolitsema üksteise ja abivajajate eest? (Soovi korral rõhutage sõna „ettevalmistusi” salmides 6 ja 7. See pöörab tähelepanu pühakirjade uurimise oskusele õppida märkama kordusi.)
Millised lubadused annab Issand 11. salmi kohaselt neile, kes püüavad teisi aidata ja valmistavad neile tee? (Kui õpilased vastavad, kirjutage tahvlile järgmine põhimõte: Issand õnnistab meid, kui me aitame teisi ja valmistame neile tee.)
Kes on valmistanud tee, et teie saaksite osa evangeeliumi õnnistustest? Mida nad tegid, et valmistada teile tee?
Soovi korral selgitage, et sõna teerajaja tähendab kedagi, kes läheb teiste ees, et valmistada ette või avada tee teistele, kes järgnevad. See tähendab, et me kõik võime olla mingil viisil teerajajad. Andke õpilastele aega mõtisklemiseks selle üle, mida nad võivad teha, et teisi aidata ja valmistada neile tee evangeeliumi õnnistustest osa saamiseks. Paluge paaril õpilasel oma mõtteid jagada. Jagage tunnistust, kuidas Issand soovib, et me püüaksime terve meie elu valmistada teed igale Tema lapsele võtta vastu evangeeliumi ja pöörduda tagasi Tema juurde.
Selgitage, et pühad kuuletusid Issanda käskudele, aidates üksteist ja valmistades tee neile, kes neile järgnesid. Esimene rühm teerajajaid lahkus Winter Quartersist 5. aprillil 1847. Nad rändasid üle 1600 kilomeetri ja saabusid Salt Lake’i orgu hilisjuulis 1847. 24. juulil 1847 saabus orgu president Brigham Young ja sai kinnitust, et pühad on leidnud oma uue kodu.
Näidake Seitsmekümne Kvoorumi endise liikme, vanem William R. Walkeri järgnevaid sõnu ja paluge ühel õpilasel need ette lugeda.
Kujutis
Vanem William R. Walker
„Olgu te teerajajate järeltulijad või mitte, mormooni teerajajate usu ja ohverduste pärand on teie pärand. See on Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku püha pärand.” (Elage, olles usule truud. – 2014. a kevadine üldkonverents)
Miks on tähtis, et iga Kiriku liige tänapäeval mõistab, et „mormooni teerajajate usu ja ohverduste pärand” on nende pärand, hoolimata nende esivanemate põlvnemisest?
Mil viisil võib mormooni teerajajate rännakust õppimine innustada Kiriku liikmeid tänapäeval nende püüdlustes teenida teisi ja aidata neid nende teekonnal tagasi Taevase Isa juurde?
Näidake president Gordon B. Hinckley (1910–2008) järgnevaid sõnu ja paluge ühel õpilasel need ette lugeda.
Kujutis
President Gordon B. Hinckley
„Me seisame tänapäeval [teerajajate] suurtel pingutustel. Loodetavasti oleme me tänulikud. Ma loodan, et kanname südames sügavat tänutunnet kõige eest, mida nad meie heaks teinud on. ‥
Mu armsad vennad ja õed! Kuivõrd õnnistatud me oleme! Milline imeline pärand meil on! See kaasas endas ohverdust, kannatusi, surma, nägemusi, usku ja teadmisi ning tunnistust Jumalast Igavesest Isast ja Tema Pojast, ülestõusnud Issandast Jeesusest Kristusest. ‥
Me austame ees läinuid kõige paremini, kui teenime hästi tõeaate nimel.” (True to the Faith. – Ensign, mai 1997, lk 66–67)
Tuletage õpilastele meelde, et iga Kiriku liiget on õnnistanud keegi, kes valmistas neile tee saada osa evangeeliumi õnnistustest. Innustage õpilasi mõtisklema, mida nad võiksid teha, et valmistada ette teisi, sealhulgas oma järglasi, elama usus Taevasesse Isasse ja Jeesusesse Kristusesse ning neile kuuletuma.