49. peatükk
Mormon ja tema õpetused
Palju aastaid pärast seda, kui Jeesus Kristus nefilasi külastas, lahkus väike inimrühm Kirikust ja nimetas end laamanlasteks.
Lõpuks muutusid paheliseks peaaegu kõik inimesed, nii nefilased kui ka laamanlased.
Pühad ülestähendused olid ühe õiglase mehe Ammaroni käes. Püha Vaim käskis tal need ära peita, et need oleksid kaitstud.
Ammaron ütles kümneaastasele poisile Mormonile, kuhu ta ülestähendused peitis. Ammaron teadis, et võib Mormonit usaldada.
Kui Mormon saab 24-aastaseks, pidi ta võtma Nefi plaadid ja kirjutama nendele oma rahva kohta.
Kui Mormon oli üheteistkümneaastane algas nefilasete ja laamanlaste vahel sõda. Nefilased võitsid ja taas valitses rahu.
Nefilased olid aga niivõrd pahelised, et Issand võttis nende juurest ära need kolm jüngrit, mis tegi lõpu imetegudele ja terveks tegemistele. Püha Vaim ei juhatanud enam inimesi.
Kui Mormon oli viieteistkümneaastane, külastas teda Jeesus Kristus. Mormon sai rohkem teadmisi Päästjast ja Tema headusest.
Mormon tahtis inimestele jutlustada, aga Jeesus käskis tal seda mitte teha, sest inimesed olid liiga pahelised. Nende süda oli pööratud Jumala vastu.
Peagi algas järjekordne sõda. Mormon oli suurt kasvu ja tugev ning nefilased valisid tema oma sõjaväge juhtima.
Nefilased võitlesid laamanlastega palju aastaid. Mormon üritas julgustada oma rahvast võitlema nende pere ja kodu eest.
Nefilased olid muutunud nii paheliseks, et Issand ei aidanud neid enam.
Mormon ütles nefilastele, et neid säästetakse üksnes sel juhul, kui nad parandavad meelt ja saavad ristitud. Kuid inimesed keeldusid.
Nefilased hooplesid oma jõuga, öeldes, et nad tapavad kõik laamanlased. Nefilaste pahelisuse tõttu keeldus Mormon neid edasi juhtimast.
Laamanlased olid igas lahingus võidukad nefilaste üle. Mormon otsustas hakata taas nefilaste sõjaväge juhtima.
Ta teadis, et pahelised nefilased ei võida sõda. Nad ei parandanud meelt ega palvetanud, et saada abi, mida nad vajasid.
Mormon võttis kõik ülestähendused välja sellest künkast, kuhu Ammaron need peitnud oli, ja kirjutas inimestele, kes ühel päeval seda ülestähendust loevad.
Ta tahtis, et kõik, kaasa arvatud juudid, teaksid Jeesusest Kristusest, parandaksid meelt, saaksid ristitud, elaksid evangeeliumi järgi ja oleksid õnnistatud.
Vaim innustas Mormonit panema Nefi väikeseid plaate, mis sisaldasid prohvetlikke kuulutusi Kristuse tuleku kohta, Mormoni plaatide juurde.
Mormon juhtis nefilased Kumoora maale, kus nad valmistusid taas laamanlastega võitlema.
Mormon hakkas vanaks jääma. Ta teadis, et see on tema viimane lahing. Ta ei tahtnud, et laamanlased leiaksid pühad ülestähendused ja need hävitaksid.
Seega usaldas ta Mormoni plaadid oma poja Moroni hoolde ja peitis ülejäänud ülestähendused Kumoora künkasse.
Laamanlased ründasid ja tapsid kõik peale 24 nefilase. Mormon sai haavata.
Mormon kurvastas, et nii paljud nefilased olid surnud, aga teadis, et nad olid surnud, kuna olid hüljanud Jeesuse.
Mormon oli püüdnud õpetada nefilastele tõde. Ta oli rääkinud neile, kui tähtis oli uskuda Jeesusesse Kristusesse.
Ta oli püüdnud neile õpetada lootusest, mis tuleb Jeesuse Kristuse lepituse kaudu, ja ligimesearmastusest, mis on Kristuse puhas armastus.
Mormon oli kirjutanud kirju oma pojale Moronile, kes oli samuti nefilastele evangeeliumi õpetanud.
Mormon kirjutas nefilaste kohutavast pahelisusest. Ta käskis Moronil jääda ustavaks Jeesusele Kristusele.
Laamanlased tapsid Mormoni ja kõik nefilased peale Moroni, kes lõpetas ülestähenduste kirjutamise.