Püsi kindlana
Artikli autor elab Ameerika Ühendriikides Utah’ osariigis.
Sõbrad mõjutavad suuresti, kui kerge – või raske – on meil oma käitumisnormide järgi elada.
Ma kasvasin üles sõpradega, kes olid Kiriku liikmed, ja ootasin innukalt enda ristimist ja liikmeks saamist. Kui ma kolledžisse minnes Ameerika Ühendriikide teise otsa kolisin, hakkasin kohtuma misjonäridega. Kahjuks tegi minu uute koolikaaslaste surve evangeeliumi käitumisnormide järgimise raskeks. Teised esmakursuslased veetsid palju aega pidutsedes ja alkoholi juues. Ma polnud kunagi alkoholi proovinud, kuid uued sõbrad püüdsid mind pidevalt seda jooma survestada.
Teadsin, et evangeelium on tõene, kuid eakaaslaste survele oli raske vastu panna.
Hakkasin palvetama Taevase Isa poole, et saada jõudu teha õige valik. Ma polnud veel oma käitumisnorme hüljanud, kuid kartsin, et mul pole küllalt jõudu järgmine kord ei öelda, kui mulle alkoholi pakutakse. Igatsesin oma sõprade järele, kellel olid samad väärtushinnangud.
Ühel laupäevaõhtul läksin ma koos oma ühiselamu inimestega peole. Kohe hakkasid kõik mu sõbrad jooma ja innustasid mind alkoholi maitsma.
Mul oli kiusatus seda teha. Võtsin õllekruusi, mis mulle ulatati. Panin selle suule, tundes ebamugavust, kuid olin meelitatud kõikide oma sõprade tähelepanust. Siis tuli meie ringi Nick, kes oli joomise poolest kurikuulus.
„Ega sa seda ei joonud?” küsis ta.
„Veel mitte,” vastasin mina.
„Kui sa seda teed,” ütles Nick, „siis kahetsed seda iga päev oma elu lõpuni.”
Ma olin šokeeritud. Teadsin, et tal on õigus. Ma ei tahtnud juua. Tahtsin Kirikuga liituda. Ma ulatasin kruusi tagasi ja lahkusin peolt tänulikuna, et polnud teinud halba otsust.
Järgmisel hommikul läksin ma kirikusse, otsisin üles misjonärid ja seadsin kuupäeva oma ristimiseks. Sellest päevast peale hoidsin pidudest ja alkoholist eemale. Leidsin kirikust uued sõbrad, kel olid minuga samad väärtused ja käitumisnormid. Olin ikka veel sõber oma ühiselamu rahvaga, kuid andsin neile oma käitumisnormidest teada. Kui nad kuulsid, kui tähtsad minu käitumisnormid mulle on, siis nad austasid neid ega püüdnud mind enam survestada. Nad märkasid ja austasid seda, et ma toast lahkusin, kui nad sobimatuid filme vaatasid või sobimatut muusikat kuulasid.
See kogemus tugevdas minu tunnistust ja ma püüan elada nii, et mitte kunagi eakaaslaste surve tõttu oma käitumisnorme madalamale ei laseks. Samuti tean ma, et parim viis raske otsusega silmitsi seista on teada oma käitumisnorme ja neist algusest peale kindlalt kinni hoida.
Ma tean, et Taevane Isa vastas mu palvetele saada tuge kiusatusele vastu panna. Olen tänulik, et Püha Vaim innustas mind tegema õiget otsust. Ma tean, et Kiriku käitumisnormid on selleks, et meid kaitsta, ja olen tänulik, et otsus neid järgida aitas mul teha otsust Kirikuga liituda.