Lubadus andis mulle lootust
Juliana Fayehun, Lagos, Nigeeria
Peagi pärast abiellumist õnnistati meid pojaga. Tema naeratust ja silmavaadet imetledes tundsin end Taevase Isa ees võlglasena. Meie poeg näis olevat täiuslik. Ma tänasin koos abikaasaga iga päev Issandat sellise hinnalise kingituse eest.
19. veebruaril 2009 pakkisin ma asju, et viimast aastat kooli minna. Me abikaasaga ei teadnud, et järgmisel päeval jääb meie kallis pojake palavikku ja lahkub sellest surelikust elust.
See oli minu jaoks raske katsumus. Koguduse liikmed tulid meile külla, et meid pühakirjade ja kirikulauludega lohutada ja et meiega koos palvetada. Ma hindasin nende südamlikke kaastundeavaldusi, kuid lein poja pärast ei vaibunud. Mil iganes ma tema peale mõtlesin, tulid mul pisarad silma.
Neli päeva pärast tema surma tundsin, et peaksin uurima raamatut „Kiriku presidentide õpetused: Joseph Smith”. Kui ma seda käes hoidsin, avanes mulle peatükk pealkirjaga „Lootustandvad ja lohutavad sõnad lähedaste surma ajal”. Seda lugema hakates liigutasid mind traagilised kaotused, mida Joseph ja Emma olid peret luues läbi elanud. Jõudes lõiguni, kus oli katkend prohveti kõnest ühe kaheaastase tüdruku matustel, tundsin, nagu oleks mulle külma vett kaela valatud, et mu muremõtteid peletada.
Ma kutsusin oma abikaasa ja me lugesime koos: „Ma [olen] … küsinud, miks võetakse meilt ära imikud, süütud lapsed … Issand võtab paljud ära, ka imikuna, et nad pääseksid inimeste kadedusest ja praeguse maailma muredest ja kurjusest; nad olid liiga puhtad, liiga armsad, et elada maa peal. Seepärast – kui me asju õigesti kaalume – siis on meil kurvastuse asemel põhjust rõõmustada, sest nad päästetakse halvast, ja peagi oleme jälle nendega koos.”
Prohvet lisas: „Võidakse küsida: „Kas emad saavad oma lapsed igavikus tagasi?”” Jah! Jah! Emad, te saate tagasi oma lapsed, sest neil on igavene elu, kuna nende võlg on makstud.”1
Pärast nende kaunite sõnade lugemist oleme perena palvetades südamest tänanud selle lubaduse eest, et tänu Jeesuse Kristuse lepitusele saame olla taas oma pojaga koos.
Nüüdseks on meil lisaks lahkunud pojale veel kolm imetoredat last. Me õpetame neile õiget igavikulist evangeeliumi, mis viib nad tagasi nende Taevase Isa ja Päästja Jeesuse Kristuse juurde.
Ma tean, et prohvet Joseph Smithi sõnum elust peale surma on õige. Ma olen igavesti tänulik selle lootuse, rahu, rõõmu ja õnne eest, mida see meie perele mõlemal pool eesriiet toob.