Esimese Presidentkonna sõnum, jaanuar 2014
Parim aeg puu istutamiseks
Vana-Roomas oli Janus alguste jumal. Teda kujutati tihti kahe näoga – üks vaatamas tagasi minevikku ja teine edasi tulevikku. Mõnedes keeltes on jaanuarikuu tema järgi nime saanud, kuna aasta algus oli nii järelemõtlemise kui ka plaanide tegemise aeg.
Tuhandeid aastaid hiljem kannavad paljud kultuurid üle kogu maailma edasi uusaasta lubaduste traditsiooni. Loomulikult on lubaduste andmine kerge – nende pidamine aga sootuks teine asi.
Üks mees, kes oli koostanud pika nimekirja uusaasta lubadustest, tundis end oma arengut nähes päris hästi. Ta mõtles omaette: „Senini olen oma dieedist kinni pidanud, ma pole endast välja läinud, olen oma eelarve piires elanud ja ma pole kordagi naabri koera pärast kurtnud. Aga täna on 2. jaanuar, äratuskell just helises ja on aeg voodist tõusta. Selleks, et kõiki oma uusaasta lubadusi pidada, on küll imet vaja.”
Uuesti alustamine
Uues alguses on midagi uskumatult lootusrikast. Ma arvan, et ühel või teisel hetkel on igaüks meist soovinud uuelt lehelt alustada.
Mulle meeldib, kui saan uue arvuti, millel on tühi kõvaketas. Mõnda aega töötab see täiuslikult. Kuid päevade ja nädalate möödudes, üha rohkem uusi programme installeerides (taotluslikult või mitte), hakkab arvuti lõppude lõpuks venitama ja asjad, mida ta kiirelt ning tõhusalt tegi, hakkavad venima. Mõnikord ei tööta ta üldse. Isegi arvuti käimasaamisest võib kujuneda korralik ülesanne, kuna kõvakettale on kuhjunud igasugust segadusttekitavat ja elektroonilist prahti. Aeg-ajalt on ainukene valik arvuti vormindada ja uuesti alustada.
Ka inimesed võivad samamoodi hirmude, kahtluste ja koormava süütunde tõttu kokku joosta. Tehtud vead, nii tahtlikud kui tahtmatud, võivad meid rõhuda seni, kuni lõpuks näib raske teha seda, mida tegema peaksime.
Patu korral on olemas vormindamise protsess, mida kutsutakse meeleparanduseks. See laseb meil tühjendada oma sisemise kõvaketta prahist, mis koormab meie südant. Evangeelium näitab meile imelise ja armastava Jeesuse Kristuse lepituse kaudu teed, et puhastada meie hing patu plekist ja saada taas kord uueks, puhtaks ja süütuks kui laps.
Kuid mõnikord aeglustavad ja hoiavad meid tagasi teised asjad, kutsudes esile pärssivaid mõtteid ja tegevusi, mis muudavad alustamise meie jaoks raskeks.
Meis parima väljatoomine
Eesmärkide seadmine on vääriline ettevõtmine. Me teame, et meie Taevasel Isal on eesmärgid, kuna Ta on meile öelnud, et Tema töö ja hiilgus on „tuua inimesele surematus ja igavene elu” (Moosese 1:39).
Meie isiklikud eesmärgid võivad meis parima välja tuua. Sellest hoolimata on üks nendest põhjustest, mis meie pingutusi otsuste tegemisel ja pidamisel pidurdab, edasilükkamine. Mõnikord venitame pealehakkamisega, oodates alustamiseks õiget hetke – uue aasta esimest päeva; suve algust; kui meid kutsutakse piiskopiks või Abiühingu juhatajaks; pärast seda, kui lapsed koolis käima hakkavad; pärast pensionile jäämist.
Sa ei pea ootama kellegi kutset, et hakata oma õigemeelsete eesmärkide suunas liikuma. Sa ei pea ootama luba, et saada inimeseks, kelleks saamiseks on sulle antud potentsiaal. Sa ei pea ootama, et sind kutsutakse Kirikus teenima.
Mõnikord raiskame aastaid oma elust, oodates valituks saamist (vt ÕL 121:34–36). Kuid see on vale ootus. Te oletegi juba valitud!
Olen oma elus aeg-ajalt veetnud unetuid öid probleemide, murede või isiklike kurbustega maadeldes. Kuid hoolimata sellest, kui pime on öö, julgustab mind alati järgmine mõte: hommikul tõuseb päike.
Iga uue päevaga koidab uus hommik – mitte ainult maa, vaid ka meist igaühe jaoks. Ja uue päevaga tuleb ka uus algus – võimalus uuesti alustada.
Aga kui me ebaõnnestume?
Mõnikord hoiab meid tagasi hirm. Võime ehk karta, et me ei ole edukad või et me oleme edukad, et satume piinlikkusse olukorda, et edu meid muudab või et see muudab inimesi, keda armastame.
Ja nii me ootame. Või anname alla.
Veel üks asi, mida peame eesmärkide seadmisel meeles pidama: ebaõnnestume peaaegu kindlasti – vähemalt lühemas perspektiivis. Kuid heitumise asemel võime sellest teadmisest lisajõudu ammutada, kuna see eemaldab surve olla täiuslik kohe praegu. See teadmine tunnistab algusest peale, et nii mõnelgi korral ei pruugi me hakkama saada. Seda eelnevalt mõistes vähendame me kõvasti ebaõnnestumisest tulenevat üllatust ja heitumist.
Lähenedes oma eesmärkidele sel moel, ei pea ebaõnnestumine meid piirama. Pidage meeles, et isegi kui meil ei õnnestu jõuda oma lõpliku, soovitud sihtpunktini koheselt, oleme sinna viival teel edasi liikunud.
Ja see loeb – see tähendab palju.
Isegi kui me ei küündi lõpujooneni, teeb ainuüksi teekonna jätkamine meid tugevamaks, kui olime enne.
Parim aeg alustamiseks on praegu
Üks vanasõna ütleb: „Parim aeg puu istutamiseks on 20 aastat tagasi. Teiseks parim aeg on praegu.”
Sõnas praegu on midagi imelist ja lootusrikast.Valikus otsustada praegu on midagi jõuduandvat ning me saame koheselt edasi liikuda.
Praegu on parim aeg teha algust sellega, et saada inimeseks, kelleks me lõpuks saada soovime – mitte ainuüksi 20 aasta pärast, vaid kogu igavikuks.
© 2013 Intellectual Reserve, Inc. Kõik õigused kaitstud. Trükitud Eestis. Ingliskeelse originaali heakskiit: 6/13. Tõlke heakskiit: 6/13. Originaali pealkiri First Presidency Message, January 2014. Estonian. 10861 124
Sõnumi õpetamine
President Uchtdorf selgitas, et kui meil ei õnnestu oma eesmärgini jõuda, „võime me sellest lisajõudu ammutada. … Isegi kui me ei küündi lõpujooneni, teeb ainuüksi teekonna jätkamine meid tugevamaks, kui olime enne.” Paluge pereliikmetel jagada kogemusi, milles nad õppisid rohkem protsessist kui tulemusest, nagu näiteks kooli lõpetamine või mõne auhinna saamine.