2011
Me Kwv es, Kuv Twb Txiav Txim Siab Lawm
July 2011


Thawj Pawg Thawj Tswj Hwm tsab Xov, xya Hli Ntuj 2011

Me Kwv es, Kuv Twb Txiav Txim Siab Lawm

Ob tug kwv tij hluas hluas sawv saum ib pob tsuas ntsia ib lub pas dej zoo nkauj heev. Nov yog ib qho chaw uas tib neeg nyiam dhia dej, thiab ob tug kwv tij no twb sib tham ntau zaus txog kev dhia dej no—uas yog ib yam uas nkawd tau pom lwm tus neeg ua lawm.

Txawm tias nkawd yeej xav dhia dej los, nkawd ib tug twg tsis xav ua thawj tug uas dhia. Twb tsis yog ib lub pob tsuas siab heev, tiam sis rau ob tug kwv tij hluas hluas no, zoo nkaus li nws haj yam siab thaum twg nkawd tab tom yuav dhia mus—thiab nkawd txoj kev ua siab loj tab tom ploj mus.

Thaum kawg, ib tug kwv tij ntawd tau txav nws txhais ko taw mus rau ntawm ntug pob tsuas thiab yuav dhia mus. Thaum ntawd ces nws tus kwv txawm ntxhi tias, “Tej zaum wb yuav tau tos rau lub caij ntuj sov tom ntej, mam dhia poj.”

Tiam sis, tus tij laug twb mus lawm nres tsis tau li. Ces nws thiaj teb hais tias, “Me kwv es, kuv twb txiav txim siab lawm!”

Nws poob rau hauv dej thiab tawm los es qw kev zoo siab. Ces tus kwv cia li dhia raws nws qab. Tom qab ntawd, nkawd ob leeg luag txog tus tij laug cov lus ua ntej nws poob rau hauv dej uas hais tias: “Me kwv es, kuv twb txiav txim siab lawm.”

Txoj txiav txim siab yeej muaj ntsis zoo li txoj kev dhia dej. Yus twb txiav txim siab los sis tsis txiav txim siab li. Twb yog koj mus lawm tom ntej los sis koj tsuas sawv twj ywm xwb. Tsis muaj qhov nruab nrab li. Peb sawv daws yeej muaj tej kev txiav txim siab uas yuav pauv tag nrho peb lub neej. Xws li peb ua ib tug mej zeej hauv lub Koom Txoos, peb thiaj yuav tsum nug peb tus kheej hais tias, “Kuv puas yuav dhia dej los sis sawv twj ywm ntawm ntug pob tsuas? Kuv puas yuav tshais ib taw mus los sis lam siv kuv ib tug ntiv taw ntsuas seb cov dej hov txias?”

Tej thaum peb ua txhaum vim hais tias peb ua tej yam phem; es lwm txoj kev ua txhaum yog thaum peb tsis ua dab tsi kiag li. Yog tias peb lam tau lam rau siab rau txoj moo zoo xwb ces tej zaum peb yuav pib npau taws, tsis muaj kev zoo siab, thiab paub tias peb muaj txim txhaum. Peb yuav tsum tsis txhob ua li no vim rau qhov peb yog ib co neeg uas ua tej kev sib khi lus. Peb nrog tus Tswv sib khi lus tseg thaum peb ua kev cai raus dej thiab thaum peb nkag mus hauv tus Tswv lub tsev. Cov txiv neej nrog tus Tswv sib khi lus thaum lawv raug tsa los rau lub pov thawj hwj. Tsis muaj ib yam dab tsi tseem ceeb npaum li qhov uas peb rau siab ntso ua raws nraim li peb tau cog lus tseg rau tus Tswv lawm. Cia peb nco qab ntsoov Laxees thiab Le-as teb Yakhauj hauv Phau Qub li cas. Nkawd hais meej meej thiab qhia tias nkawd rau siab ntso npaum li cas: “Koj cia li ua raws li tus Tswv tau hais rau koj lawm” (Chiv Keeb 31:16).

Cov uas rau siab ntso me me xwb yuav tsum paub tias lawv tsuas yuav txais ib co koob hmoov ntawm ib zaj lus tim khawv, kev xyiv fab, thiab kev thaj yeeb nyab xeeb xwb. Tej zaum yuav qhib rooj ntug me me rau lawv xwb. Yuav ruam heev yog tias yus xav tias, “Tam sim no kuv mam li rau siab ntso tsib caug feem pua xwb, tiam sis thaum Khetos tshwm sim rov qab Los Zaum Thib Ob, kuv mam li pib rau siab ntso ib pua feem”?

Txoj kev rau siab ntso ua raws li peb txoj kev nrog tus Tswv sib khi lus yog qhov uas peb ua vim peb tau hloov siab los ntseeg. Txoj kev rau siab ntso rau peb tus Cawm Seej thiab Nws lub Koom Txoos yuav pab kho peb tus cwj pwm thiab ntxiv dag ntxiv zog rau peb tus ntsuj plig xwv kom thaum peb ntsib Khetos, Nws yuav los khawm peb thiab hais tias, “Zoo heev, koj yog tus tub qhe zoo thiab ncaj ncees” (Mathais 25:21).

Qhov uas yus xav ua thiab yam uas yus ua lawm yeej sib txawv txav. Cov uas xav rau siab ntso xwb yeej nrhiav lus keb li ub li no txhua zaus. Cov uas rau siab ntso tiag tiag yuav sim kov yeej lawv tej teeb meem thiab hais rau lawv tus kheej hais tias, “Aws, ua li ntawd los yeej muaj chaw laug sij hawm ua, tiam sis kuv twb khi lus tseg lawm, ces kuv thiaj yuav ua raws li kuv tau khi lus tseg.” Lawv tshawb nrhiav cov vaj lug kub thiab sib zog sim yuav kom tau lawv Leej Txiv Saum Ntuj Ceeb Tsheej txoj kev coj qhia. Lawv kam txais thiab rau siab ntso ua lawv tej hauj lwm hauv lub Koom Txoos. Lawv mus koom lawv tej kev sib ntsib. Lawv mus qhia los sis xyuas tom tsev.

Cov neeg Yelemis ib zaj paj lug hais tias, “Tej lus cog tseg yeej zoo li thaum lub hli xiab. Yog tias tsis ua li ntawd tam sim ntawd ces, ib hnub dhau ib hnub nws nqig zuj zus.” Ua cov mej zeej hauv Yexus Khetos lub Koom Txoos ntawm Tsoom Haiv Neeg Ntseeg hauv Hnub Nyoog Kawg, peb twb cog lus tias peb yuav ua cov neeg ntseeg. Peb twb cog lus tias peb yuav ua raws li tus Cawm Seej tus yam ntxwv. Nej sim xav seb lub ntiaj teb yuav tau koob hmoov thiab yuav pauv li cas yog tias txhua tus mej zeej hauv tus Tswv lub Koom Txoos tau ua txhua yam uas lawv muaj cuab kav ua—thiab tau hloov siab los ntseeg tag siab tag ntsws thiab tau rau siab ntso pab txhim tsa Vajtswv lub nceeg vaj.

Tiag tiag mas, peb txhua leej txhia tus sawv ntawd yuav tau txiav txim siab seb peb puas yuav dhia dej. Kuv thov Vajtswv kom peb yuav muaj kev ntseeg, mus lawm tom ntej, ua siab loj tiv mus dhau peb tej kev txhawj kev ntshai, thiab hais rau peb tus kheej hais tias, “Kuv txiav txim siab ua lawm!”

Qhia los ntawm tsab Xov No

“Ib qho uas pab tib neeg kawm tau txoj moo zoo tej ntsiab cai yog kom lawv kos ib co duab. Txoj kev kos duab cia lawv tshawb nrhiav thiab qhia seb lawv to taub li cas thiab xav li cas txog txoj moo zoo tej dab neeg thiab ntsiab cai” (Teaching, No Greater Call [1999], 166). Xav seb puas xav nyeem zaj lus no, sib tham txog kev rau siab ntso ua raws li txoj moo zoo, thiab ces thov kom lawv cov uas kam yuav kos ib daim duab txog ib txoj hauj lwm hauv lub koom txoos uas qhia tias yus rau siab ntso ua. Tej zaum yuav tau qhia cov me nyuam yaus seb lawv yuav tsum kos ib daim duab txog dab tsi.