Alandlikkus nõustuda ja järgida
Alandlikkus on kohustuslik nõue, selleks et olla valmis Jumala juurde naasmiseks.
Alma viiendas peatükis kerkib esile enesesse vaatama panev küsimus: „Kas te võiksite öelda oma südames, kui teid kutsutaks sel hetkel surema, et te olete olnud piisavalt alandlikud?”1 See küsimus vihjab sellele, et alandlikkus on kohustuslik nõue, selleks et olla valmis Jumala juurde naasmiseks.
Igaüks meist tahaks mõelda, et me oleme piisavalt alandlikud, kuid osa kogemusi siin elus panevad meid mõistma, et see loomulik ja uhke inimene pole meie seest kuhugi kadunud.
Aastaid tagasi, kui meie kaks tütart veel kodus elasid, otsustasin näidata neile ja oma naisele minu juhitud allüksust ettevõttes, kus ma töötasin.
Kuid minu tegelik eesmärk oli näidata neile kohta, kus tehakse erinevalt meie kodust täpselt seda, mida ma palun, ilma et keegi minus kahtleks. Kui me peavärava juurde jõudsime, olin ma üllatunud, et see ei avanenudki automaatselt nagu tavaliselt, kui mu auto sellele lähenes. Selle asemel ilmus auto juurde turvamees, keda ma polnud varem oma elus näinud, ja küsis minult mu ettevõtte isikutunnistust.
Ma ütlesin talle, et pole kunagi vajanud isikutunnistust, et oma autoga territooriumile sõita, ja esitasin talle seejärel klassikalise ennasttäis inimese küsimuse: „Kas te teate, kellega te räägite?”
Ta vastas seepeale: „Kuna teil ei ole ettevõtte isikutunnistust, pole mul võimalik teada, kes te olete, ja niikaua, kui mina siin väravas olen, ei lubata teid ilma õige isikutunnistuseta territooriumile.”
Ma tahtsin tahavaatepeeglisse vaadata, et näha oma tütarde reaktsiooni sellele olukorrale, aga ma teadsin, et mu tütred ei jätnud sekunditki sellest hetkest nautimata. Mu naine raputas mu kõrval pead mu käitumist pahaks pannes. Mu viimane abinõu oli siis valvuri ees vabandada ja tema halvasti kohtlemist kahetseda. „Ma andestan teile,” ütles ta, „kuid ilma ettevõtte isikutunnistuseta te täna sisse ei pääse!”
Seejärel sõitsin ma väga aeglaselt koju isikutunnistuse järele, saanud ehk järgmise väärt õppetunni: kui me ei taha olla alandlikud, siis meid alandatakse.
Õpetussõnades on kirjas: „Inimest alandab ta oma ülbus, aga kes on alandliku vaimuga, saab au!”2 Selleks, et olla alandlik, tuleb mõista, mis on selle tõeline tähendus evangeeliumi kontekstis.
Osa inimesi ajab alandlikkust segamini millegi muuga, nagu näiteks vaesusega. Kuid tegelikkuses on palju vaeseid, kes on uhked, ja ka palju rikkaid, kuid ometi alandlikke. On ka väga ujedaid või madala enesehinnanguga inimesi, kes võivad paista alandlikuna, kuid on sügaval sisemuses mõnikord uhkust täis.
Mis see alandlikkus siis on? „Jutlusta minu evangeeliumi” õpiku järgi on alandlikkus „nõusolek Issanda tahtele alluda. ‥ See on õplikkus. ‥ [See] on oluline vaimse arengu kiirendi.”3
Meil kõigil on loomulikult palju võimalusi seda Kristuse-sarnast omadust lihvida. Ma tahaksin peatuda esmalt sellel, kui alandlikult me oleme järginud või peaksime järgima meie prohveti nõuannet. Igaüks võiks täita lühikese järgmise küsimustiku:
-
Kas me mainime iga kord, kui kellegagi suhtleme, Kiriku täisnime? President Russell M. Nelson on öelnud: „Päästja nime eemaldamine Issanda Kiriku nimest on Saatanale suur võit.”4
-
Kas me laseme Jumalal oma elus valitseda ja võtame kuulda oma prohveti väga konkreetset üleskutset? „Täna kutsun meie liikmeid kõikjal üles hülgama eelarvamustest mõjutatud hoiakuid ja tegusid.”5
-
Kas me saame maailmast võitu, usaldades Kristuse õpetust rohkem kui inimeste filosoofiaid, nagu meie prohvet on õpetanud?6
-
Kas meist on saanud rahunõudjad, kes räägivad inimestele ja inimestest positiivset? President Nelson õpetas meile viimasel üldkonverentsil järgmist: „Kui on midagi vooruslikku, armast või märkimis- või kiiduväärset, mida saame teise inimese kohta öelda – ütleme seda siis neile otse või nende selja taga –, peaks see olema meie suhtlemisnorm.”7
Need on lihtsad, kuid vägevad juhised. Pidage meeles, et selleks et terveks saada, pidi Moosese rahvas vaid ridva otsa pandud vaskmadu vaatama.8 Kuid „selle mooduse lihtsuse ehk selle kerguse tõttu oli palju neid, kes hukkusid”.9
Me oleme kuulnud ja veel kuuleme sel konverentsil meie prohvetite ja apostlite ilmeksimatuid nõuandeid. Nüüd on täiuslik moment alandlikumaks muutuda ja lasta oma kindlal arvamusel neelduda veelgi kindlamas veendumuses, et Issand räägib nende valitud juhtide kaudu.
Alandlikuks saamisel tuleb ennekõike mõista ja nõustuda, et me ei suuda seljatada oma väljakutseid ega saavutada täit potentsiaali üksnes omaenda jõupingutustega. Motivatsioonikõnelejad, kirjanikud, treenerid ja mõjuisikud räägivad kogu maailmas, kuid eriti digiplatvormidel, et kõik sõltub ainuüksi meist ja meie tegudest. Maailm usub lihalikku käsivart.
Kuid me oleme taastatud evangeeliumi kaudu selgeks saanud, et me sõltume üsna palju Taevase Isa heasoovlikkusest ja meie Päästja Jeesuse Kristuse lepitusest, „sest me teame, et pärast kõike, mida me saame teha, saame me päästetud armu läbi”.10 Seepärast ongi Jumalaga lepingute sõlmimine ja nendest kinnipidamine nii oluline, kuna see tagab meile Jeesuse Kristuse lepituse kaudu täieliku juurdepääsu Tema tervendavale, võimestavale ja täiustavale väele.
Iganädalasel sakramendikoosolekul osalemine ja regulaarne templis kummardamine, et talitustes osaleda ning lepinguid saada ja uuendada, on märk, et me mööname oma sõltuvust Taevasest Isast ja meie Päästjast Jeesusest Kristusest. See kutsub meie ellu nende väge, et pakkuda meile abi kõigis meie probleemides ja aidata meil lõpuks täita oma loomise eesmärki.
Minu alandlikkuse määr ja mu sõltuvus Issandast pandi veidi aega tagasi taas proovile. Ma sõitsin taksoga lennuki peale, et lennata lähedasse sihtkohta, kus ootas lahendamist üks väga keeruline olukord. Taksojuht, kes ei olnud Kiriku liige, vaatas mulle tahavaatepeegli kaudu otsa ja ütles: „Ma näen, et te ei tunne end täna hästi!”
„Kas seda on näha?” küsisin ma.
„Loomulikult,” ütles ta. Siis ütles ta midagi sellist: „Teie ümber on tegelikult väga negatiivne halo!”
Selgitasin talle, et mul tuleb lahendada üks üpris raske olukord, ja ta küsis minult: „Kas te olete teinud selle lahendamiseks kõik, mis on teie võimuses?”
Vastasin, et olin teinud kõik, mis suutsin.
Seejärel ütles ta midagi, mida ma pole kunagi unustanud: „Siis jätke see Jumala kätesse ja kõik laabub.”
Ma tunnistan, et mul tekkis kiusatus temalt küsida: „Kas te teate, kellega te räägite?” Aga ma ei teinud seda! Selle asemel alandasin ma end kogu selle tunniajase lennu jooksul Issanda ees ja palusin jumalikku abi. Ma sain lennukist lahkudes teada, et see lahendamist oodanud keeruline olukord oli juba korda saanud ja et minu kohalolek pole enam üldse vajalik.
Vennad ja õed! Issanda käsk, üleskutse ja lubadus on selge ja trööstiandev: „Ole alandlik, ja Issand, sinu Jumal, juhib sind kättpidi ning vastab sinu palvetele.”11
Järgigem alandlikult meie prohvetite nõu ning tunnistagem, et vaid Jumal ja Jeesus Kristus saavad meid muuta – Tema Kirikus saadavate talituste ja lepingute kaudu – meie enda parimaks minaks selles elus ja teha meid ühel päeval täiuslikuks Kristuses. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.