Toeni Luhlahp
Mwe Luti ke Oasr La in Wi
Toeni Luhlahp ke Ohktohpa 2022


Mwe Luti ke Oasr La in Wi

Tuh, mwe luti ke oasr la in wi uh lihklihkiyac nuh ke ma se inge, kais sie sesr kuh in sifacna fahk: Jisus Kraist el misac keik; El nuhnkuh muh nga yohk srihpac nuh ke srah Kacl.

Nga luhngse sramsram ke ma nga pahngon mwe luti ke oasr la in wi Alu luhn Jisus Kraist luhn Mwet Luhlalfongi ke Lwen-sahflah. Mwe luti se inge oasr ip tolu kac: (1) ma kunacn oasr la in wi oracni mwet wuhlwelah luhn Leum, (2) yohk srihpaciyacn kuhlwacnsap ac kihsackuhnlah ke oasr la in wi, ac (3) in fihliyac Jisus Kraist infulwen oasr la in wi.

Ke pacl emet ah Alu luhn Jisus Kraist luhn Mwet Luhlahlfongi ke Lwen-sahflah tuh sramtweyuckyak ke u in mwet fasrfasr fin acn North America ac Mwet Luhlahlfongi fin acn northern Europe wi mwet ekahsr ke Native Americans, African Americans, ac mwet fin tuhka srihsrihk Pacific. Na, ke yac alkosr na somlah ah suc ahkfuhlwactye yac ahk 200 la, Alu uh kapwack arulacna yohk ac yohk pac eklac kac fin acn North America kuh fine acn puhs fin facluh.

Ke pacl na loes se palyeiyuck ke tuhkweni luhn mwet luhlahlfongi luhn Leum in oracni kuh fokoko, pwacyena lah Alu uh oracni kewa mempucrs ke muhtuhnfwacl nuhkewa, kahs, ac mwet nuhkewa.1 Tiac ma plwacniyuck kuh sap kuh iyuck pa eklac se inge tuhsruhk ma na sikyak se suc kuht e motko na, etuh lah orekmakihnyacn net ke wosasuc oracni kewa muhtuhnfacl nuhkewa ac mwet nuhkewa.

Fuhkah luhpan insewowo lasr ke kuht e liye lah Zion muhsahiyuckyak ke pacl se fanna ke muhtuhnfacl nuhkewa ac ke na acn an fototo nuh yohrohsr uh. Oacna ke Mwet Pahluh Joseph Smith el fahk ah, mwet luhn God ke fihl nuhkewa elos ngwetlah engankihn pacl wo se fahsruh uh, ac “kuht pa mwet solwac ma God El sulwaclah in pahtok wolacna Lal ke Lwen sahflah.”2

Ke utuckuh wal se inge, kuht tiac kuh in orekmakihn lwelah in oasr sol, ahkkoluk, kuh oruh ohiyac sahyac in sikyak ke Alu luhn Kraist ke Lwen-sahflah. Leum el sapkihn nuh sesr, “Ma sefanna, ac fin kowos tiac ma se fanna kowos tiac ma luhk.”3 Kuht enenuh in oaru in eslah ahksuhfal ac ahkoluk liki Alu uh, liki lohm sesr, ac, yohk liki nuhkewa, liki insiacsr. Ke srihpen yohk eklac ke kap luhn Alu uh, pwacnguhk lasr uh enenuh in kapwack wo ac kuhlwacng. Kuht enenuh sie sin sie.4

Ke Lacta Se Meet lal nuh sin Mwet Corinth ah, Paul el sruhmuhn lah elos nuhkewa suc pacptaislac nuh ke Alu uh elos mahno se fanna in Kraist:

“Christ el oana sie mano, ma oasr lah puspis kac, finne lah puspis oasr kac, a mano sefanna.

“Ouinge, kut nukewa baptaisla ke Ngun sacna nu ke mano sefanna, kut finne mwet Jew ku mwe sayen mwet Jew, kut finne mwet kohs ku mwet sukosok; ac God El okoama Ngun sefanna nu in kut nukewa. …

“Ac ouinge wangin sralik in mano se, a lah nukewa akiringini.

“Sie lah fin keok, lah nukewa wi keok; sie lah fin kaksakinyuk, lah nukewa wi engan.”5

Nuhnak in oasr la in wi yohk srihpac nuh ke moul in manho, nuhnak, ac nguhnin mwet se. Pacyena lah, oasr pacl kuht kais sie nuhnkuh muh kuht suhfal nuh ke ma ngoh. Ke pacl suhpwacr uh, kuht e puhlah lah kuht tiac apkuhran nuh ke ma Leum el luhngse uh ac ma mwet uh luhngse uh.6 Kuht e oruh ma se tiac na etuh lah tiac pa kena luhn mwet sahyac uh—kuh finne nuh sesr sifacna—ma tiac wo ye muhtuhn Leum. Ma kuht oruh uh kuht oruh ke inkacnek kuhtasrihk nuhnkuh muh yohk srihpaciacn mwet se pa in kuhtanglah ma uh kuh kunohkohn se, tuhsruhk ohiyac inge tiac ohi ye muhtuhn Leum. “Leum el liye insien mwet uh.”7 El elyah ke kena lasr ac ma kuht enenuh ac kuht e muh mwet fuhkah se.8

Tahmtahel Jodi el suhmuhslah ma el puhla ke yac somlah ah:

“Nga soenna puhla muh nga tena oasr kuh wi alu ah ne ke na pacl se nga, ac mukul tuhmuhk ah, Cameron, muhtacwacack in elyah ke orek tuhlihk. Tuhlihk srihsrihk ac sucu ma use engan nuh sihk ke nga liyaclos ke alu ah muhtacwacack in use ahsor ac ngal nuh sihk.

“Nga puhla suhfas ke wacngihn tuhlihk se ke pouk uh kuh pack in diaper se nga us. …

“Sacnri se ma upac emeet ah pa pacl se emeet lasr ke ward sasuc se lasr ah. Ke srihpen wacngihn tuhlihk nahtuhsr ah, siyuckyuck sesr lah kuht tuhfahnna macruhtlac ac ngac kuht plwacni in muhtacwacack oruh sie sucu ah. Nga etaclah in oruh top luhk ke kain in kihsensiyuck inge ac tiac sang in ahkolukyeyuc—nga etuh lah tiac tuhkuh in tuh ahkngalyeyuc.

“Tuhsruhkuh, ke Sacnri se inge, upac nuh sihk in topuk kihsensiyuck inge. Kuht sifwilpac sokwack, tukun finsrak lasr, lah kuht—sifwilpacna—tiac pituctuc.

“Nga utyak nuh ke acn in eis kuhfa luhn Leum puhla toasr, ac topuk kihsen siyuck ingoh ‘in muh etwekomlac’ upac nuh sihk. …

“Tuhsruhk ke Sacnri ah pa arulacna muhsahlah insiyuck kac ah. Mwe luti ah—som yohk nuh ke ma kunacn ninac se—lihksrweni na ekuhlah mwe lutlut ah ac tuhkuh nuh yuruk in ahkfohsyeyucyak. Insiyuck tili ac sronin muhtuhk kahklah nuh lihkihn topok ke nga lohng muhtwacn ah tohrkahskahs ke mwe insewowo e tuhkuh fin oasr tuhlihk uh.

“Nga som liki alu ah. Nga tena ke folohk. Nga tena ke sulpac puhla puhla se ke muhkwena. Tuhsruhk ke fong se ingacn, nga sramsram nuh sin mukul tuhmuhk ah, kuht etuh lah kuht enenuh in fahsr na wi alu tiac ke srihpen Leum el siyuck kuht in oruh tuhsruhk ke srihpen kuht etuh lah engan se ma kuht eis pacl se kuht ahksasucye olwelah lasr ac puhla Nguhn ke alu ah ac ahkwoyelah suhpwacr nga puhla ke lwen sac. …

“Ke Alu uh, oasr katinmas, mwet tilac pahyuck, mwet tena pahyuck; mwet suc sucu lalos puhtatlac liki wosasuc; mwet suc ma oasr mas upac se kuh elyah ke mani; mukul luhngse mukul kuh muhtwacn luhngse muhtwacn; mempucrs ma kampare in kuhtanglah ma elos pahlah kac kuh tahfuh luo lalos, mwet tuhfahnna in pacptaislac; mwet sasuc tuhfahnna tuhkuh; mwet wacngihnlac tuhlihk nahtuh ke lohm se ah; ac puhs pac ma sahyac. …

“Mwet Lahngo el suli kuht in fahsr nuh Yohrohl—tiac elyah lah meac kuht oraclah uh. Kuht tuhkuh nuh ke alu uh in ahksasucye olwelah lasr, in ahkyohkye luhlahlfongi lasr, in sokwack mihs, ac in oruh oacna ke El oruh suwohs ke moul Lal—luti nuh selos suc puhla muh elos tiac oasr kuh wi ma orek uh.”9

Paul el ahkuhtweyac lah Alu uh ac mwet kol ma utuckuh sin God me uh “akolela mwet lun God, nu ke orekma lun mwet Christian in musaeak monin Christ:

“Ouinge kut nukewa fah ma sefannala in lulalfongi ac in etauk lasr ke Wen nutin God. Kut kwafe kut in sun moul in mwet pwaye, ac kut oayapa akwot in sun fulatan woiyen moul su oan in Christ.”10

Supwacr ke, sie mwet, puhla lah el tena sun oraclah finsrak ke moul, sifacna fahk lah elos tiac kuh in wi kuh oasr ke u oreklac luhn God ma kahsrwekuht in fahsr na nuh meet uh.

Lwelah kuht in fihliyac nuhnuhnkuh nuhkwewa ye poun Leum ac nuh selos suc El oakiyac in kasrwekuht ac lwelah kuht in puhla mihs ke kuht luhngse ac oruh wo nuh sin sie sie ke kuhiyacsr nohfohn. Lwelah kuht in siyuck Sel in kol innek lasr, lwen nuh ke lwen, in “pwanma … mwet sukasrup, mwet sukapas, mwet kun, ac mwet ul [suc pa, mwet nuhkewa]” nuh ke kuhfa na yohk se luhn Leum uh.10

Ip se ahkluo ke mwe luti in oasr in wi lasr uh tuhkuh ke ma kuht sifacna oruh uh. Kuht finne tiac arulacna muhta nuhnkuh kac, oasr lasr in wi ma uh tuhkuh ke kuhlwacnsap lasr ac kihsaclah lasr nuh sin mwet sahyac ac nuh sin Leum. In nuhnkuh yohk ke enenuh kuh in puhla wo kacsr sifacna kuh in ahkfohsyeack oasr lasr in wi ma orek uh.

Kuht srihke in ukwe ip yohk luhn Mwet Lahngo:

“El su lungse in fulat, el enenu in kulansupu mwet ngia. …

“Finne Wen nutin Mwet, el tia tuku tuh in kulansupweyuk el; a el tuku in kulansap ac sang moul lal in molela mwet puspis.”13

Oasr lasr in wi ma uh tiac tuhkuh ke kuht tuhpan uh tuhsruhk ke kuht suk in kahsruh kais sie uh.

Misenge, kuht akihlen lah, kihsaclah luhn sie mwet nuh ke ma se kuh nuh sin mwet se tuhkuh oacna in mwe yuckihn se. Ke sie ip ke Deseret Magazineke muhtacwacackiyacn yac se tari ah, Rod Dreher el sruhmuhn ke el oshun sramsram sin ninac fuhsr se ke Budapest:

“Nga kahsruhsr ke mwe kahsruhsr Budapest soko wi … kawuck se luhk ke el yac 30 ma matwac—inel pa Kristina—ke fahsr lasr in som kihsensiyuck sin muhtwacn mahtuh se [el Kristin] suc, mukul tuhmwacl ah misac, suc tu kuh ke ahkoluk luhn mwet fin acn sac. Ke kahsruhsr lasr ah, Kristina el sruhmuhn upaciyacn in sramsram suwohs nuh sin kawuck matwacl ke elyah el puhlah ekihn muhtwacn pahyuck se ac ninac fuhsr se.

“Ma upac lal Kristina inge elos ma na e sikyak se nuh sin muhtwacn fuhsr se suc lutlutkihn in ninac se kuh in muhtwacn pahyuck se—tuhsruhk ke matwac se lal inge el nuhnkuh muh ma upac ke moul ma na koluk se ac enenuh in selos ac enenuh in wacngihn ma orek kac. Kuh el mukul tuhmwacl ah kacna amacin? Koacl enenuh elan tohlohlah, elos fahk. Kuh tuhlihk nahtuhl ah oruh el ahngyahng? Kacl enenuh elan suhpacltahllah nuh ke acn in liyeyuck tuhlihk ah.

“Kristina el elyah muh kawuck lal inge tiac puhla kain se ngacn, ac kweok ngacn, elos ma na e sikyak ke moul se inge—ac sahp ipin pac moul wowo pa ingacn, lah kweok uh luti kuht in muhtweng, puhsisacl ac luhngse. …

“… Mwet in lutlut se ke alu ke University of Notre Dame Christian Smith sokwack ke el lutlut ke mwet fuhsr [yac] 18 nuh ke 23 lah inkaiyaclos luhlahlfongi lah mwet uh oacna oruh ma uh ke luhngse na lalos in ‘suk pacr ke moul se inge.’”14

Ke sukokyak se inge, ma nuhkewa ma upac uh “oacpacna in mwe ahkkoluk se.”15

In kapsra nuh kac, mwet lasr somlah ah elos puhlakihn oasr kuh wi lalos ke ma uh, in ma sefanna, ac finsrak ke Kraist ke kihsackuhnlah elos oruh in kuhlwacnsap ke misin, muhsahi tempuhl, tohlah lohm wowo selos ke srihpen ahkoluk elos puhlakihn ac sifil muhtwacacack sasuc, ac ke ohiyac puhkantwen sahyac in kihsackuhnolos lac ac ma oasr yohrohlos ke srihpen Zion. Elos pihlacsraclah pac in kihsacakuhnlah moul lalos. Kuht nuhkewa eis wo ke orekma wo lalos. Ma inge kewa tuhkuh kuht puhlakihn pac misenge suc kuhtuh wacngihnlac kuhpahsr la nuh sin sucu ac kawuck, kohlah pacl in orekma la, kuh finne puhla ahkkoluk kuh sruhngweyuck ke srihpen pacptais. Opi se nuh ke ma inge, tuhkuh, fokoko na pwacye nuh ke oasr la in wi inmahsrlon tuhlihk wuhlwelah. Kihsackuhnlah nuhkewa ma kuht oruh ke srihpen Leum kahsrwe kuht in ahkweyelah lah oasr acn se lasr Yohrohl suc sang moul Lal nuh sin mwet puhs.

Ip sahflah ac yohk srihpac se ke mwe luti in oasr la in wi pa kunohkohn yohk srihpac se luhn Jisus Kraist. Kuht tiac welah alu uh ke srihpen asruoki muhkwena. Kuht welah ke srihpen moliyucklac ke luhngse ac kuhlwacng luhn Jisus Kraist. Kuht welah in kuh in ahkwoyelah akwuck ke molwelah ac moul ma pahtpaht lasr sifacna ac elos suc kuht luhngse ke kwewana acn in lihklihk sac. Kuht welah kuht in muh wi oruh orekma na utuftuf in muhsahi Zion ahkoelah nuh ke fohlohk luhn Leum.

Alu uh el ip yohk se nuh ke wuhlwelah in molwelah ac moul ma pahtpaht ma God el use ke akwuck ke pristut muhtahl.16 Fin kuht karihngihn wuhlwelah inge kuht kuh in eis acn se ma fuhlwact emeet kuht in oasr kac kuh wi uh. Prestuhn Russell M. Nelson el luti lah:

“Ke kom ac nga oraclah olwelah nuh sin God, kuhpahsr lasr nuh Sel eklac fototoeni likina meet ah. Inge kuht ahkohnohki nuh sie. Ke srihpen olwelah lasr nuh sin God, El ac fah tiac tohtohlah ke insacnweacng Lal in kahsrwe kuht, ac kuht ac fah tiac ahktohtohyelah pahkotwen mongfishrwacsr Lal nuh sesr. Oasr acn sacohk se srisrilac ke nuhnak luhn insiyacn God nuh sesr kais sie. …

“… Jisus Kraist pa mwe ahkpwacye luhn olwelah inge. (liye Mwet Hebrew 7:228:616

Kuht fin esam ma se inge, finsrak fuhlwact luhn Leum kacsr fah ahkkweye, tiac tulohkihniyac, kuht.

Kuht kuh in puhla engan ke kuht suk, mwet se kuh u se, “fulatan woiyen moul suc oan in Christ.”17 Tiac elyah ke suhpwacr ac ma lusrong innek an, sukok na yohk srihpac se. Kuht ahkkweye ac pahtok mwet sahyac in ukwe innek soko nuh lucng, etuh lah finne oasr mwe tikuclkucl ac finne oasr kohlah ke mwe insewowo, kuht enenuh in “puhlaik; [tuh Kraist] el kutangla falu tari,”18ac kuht Weluhl. In ma sefanna wi Pahpah, Wen, ac Nguhn Muhtahl tena tahfonglac lah kuht e wi kuh oasr kac.19

Tuh, mwe luti ke oasr la in wi uh lihklihkiyac nuh ke ma se inge—kais sie sesr kuh in sifacna fahk: Jisus Kraist el misac keik; El nuhnkuh muh nga yohk srihpac nuh ke srah Kacl. El luhngse nga ac kuh in oruh eklac yohk nuh ke moul luhk. Ke nga auliyak, kuhlwacng Lal fah ihkihlyuclac. Nga weluhl sie ke wuhlwelah ke wosasuc; nga wi Alu ac tohkohsrah Lal; ac nga oasr ke molwelah Lal nuh sin tuhlihk nuhtin God nuhkewa.

Nga fahkwack lah kom oasr pac kac, ke inen Jisus Kraist, amen.

Mwe Kahsruh

  1. Liye Fwackyuck 5:9; liye pac 1 Nephi 19:17; Mosiah 15:28; Doctrine and Covenants 10:51; 77:8, 11.

  2. Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith2007), 186.

  3. Doctrine and Covenants 38:27.

  4. Sie ma sukokyak yohk srihpac sihmlac:

    “Alu ma tena pwengpweng uh ke pacl sac me, ne ingena, tiac etweyuck sin mwet uh—ac ma nuh ke srihpac wowo. Kuhtuh luhlahlfongi inge lihksrweni na oraclah in acn in srtiacl se, kain sritacl se mwet se kuh kais sie, e som rit puk kuh muhta liyeyuck petsac we. Na oruh tena mwe lut se lah in suk ke ma luhn nguhn muhtwacwacack in atac yak. Pa inge ma kais sie, sukohsohklah liki luhlahlfongi uh, arulacna suk yohk.

    “Pwacyena lah Nguhn uh ip yohk ke luhlahlfongi nuhkewa—tuhsruhk fin ip srihsrihk iyucki, tiac kuh in mwe ayaol se nuh ke ma na fohn se. Luhlahlfongi uh tiac mwe palyeiuck kuh sukok lah e ma e use nguhn kuh tiac. Sahp kuh in ahkwoyelah moul luhn mwet se—ma nuhkewa ke moul se—kuh som wacnginlac, tohlah mwet yohk nuhnak se la, kuh mwet wacngihn nuhnak la ma wacngihn onweyuck nuh kac. Ac luhlahlfongi fin ke ahkwoyelah moul luhn mwet se, enenuh in etweyuck ac sruhmuhnyuck; enenuh in kuhpahsr nuh ke mwet misac ac mwet sona isuslac” (Irving Kristol, “The Welfare State’s Spiritual Crisis,” Wall Street JournalFeb. 3, 1997, A14).

  5. Sie Corinth 12:12–13, 25–26.

  6. Liye Russell M. Nelson, “Perfection PendingEnsignNov. 1995, 86–88; and Jeffrey R. Holland, “Be Ye Therefore Perfect—EventuallyLiahonaNov. 2017, 40–42.

  7. 1 Samuel 16:7.

  8. Oacna sruhmuhnyuck sel Elder Jeffrey R. Holland, “‘Tuhkuh oacna kom,’ Pahpah luhngse El fahk nuh sin kais sie sesr, tuhsruhk El wi, ’Tiac placn in muhta oacna kom pa.’ Kuht isrwacsr ac esam lah God El kena yohk in oraclah kuht in yohk liki ma kuht kuh in nuhnkuh” (“Songs Sung and Unsung,” Liahona, May 2017, 51).

  9. Jodi King, “Belonging in the Church through the Lens of Infertility,” Liahona, Mar. 2020, 46, 48–49.

  10. Ephesus 4:12–13

  11. Luke 14:21.

  12. Mark 10:43, 45mwe ahkuhtweyac wo ituckyang.

  13. Rod Dreher, “A Christian Survival Guide for a Secular Age,” Deseret MagazineApr. 2021, 68.

  14. , “A Christian Survival Guide for a Secular Age,” 68.

  15. Liye Doctrine and Covenants 84:19–21

  16. Russell M. Nelson, “The Everlasting CovenantLiahonaOct. 2022, 6, 10.

  17. Ephesus 4:13

  18. John 16:33

  19. Liye John 17:20–23. “Ac inge, nga kena kwacfe kowos in suk Jisus se inge suc mwet pahluh ac mwet sap elos sihmihs kac, tuh luhng kuhlwacng luhn God suc Pahpah, ac oacyacpac Leum Jisus Kraist, ac Nguhn Muhtahl, suc fahkwack ke ma sihmlac kaclos, in kuh in ac in muhta yuruwos ne tok ma pahtpaht.” (Ether 12:41).