2010–2019
Kuhlwacnsap Wowo
April 2018


Mokwelyuck luhn Mwe luti

Kuht eis Nguhn Muhtahl ke kuht kuhlwacnsap nuh sin mwet sahyac. Pa inge srihpac se oruh oasr pristut uh in kuhlwacnsap sin Mwet Lahngo.

Mwet sacohk wiyuck, nga sruikihn pacl se inge in sramsram nuh sum ke toeni luhlahp se inge. Kuht ahkkweyelah Prestuhn Russel M. Nelson in ekihn Prestuhn ahk [singucul itkohsr] 17th ke Alu luhn Jisus Kraist luhn Mwet Luhlahlfongi ke Lwen-Sahflah. Ke oasr mwe insewowo luhk in orekma kais sie lwen, nga puhlakihn ahkkweyeyucklac luhn Nguhn lah Prestuhn Nelson el pahngonyuck sin God in kol Alu pwacye luhn Leum.

Nga etuh pac lah Leum el pahngon Elder Gerrit W. Gong ac Elder Ulisses Soares in kuhlwacnsap oacna sie mempucr ke U luhn Mwet Sap Singucul luo. Nga luhngse eltahl ac ahkkweyacltahllah. Elos ac, ke kuhlwacnsap laltahl, ahkinsewowoye moul luhn mwet fin facluh nohfohn ac ke fihl kewa.

Toeni se inge yohk kalmac ke siepac srihpac. Prestuhn Nelson el fahkwack kihluck na wowo se nuh ke plwacn luhn Leum ke Alu Lal. Plwacn sacn pa in oraclah ohiyac sasuc se ke u in pristut ke ward ac stek tuh kuht in ahkwoye ahkkweye ma kunwacsr ke pristut lasr uh. Kunohkohn ingacn nuhkwewa ac kihsrucngsrucng pacna nuh ke pristut lasr uh in karihngihn tuhlihk nuhtihn Pahpah tuhmwacsr.

Plwacn luhn Leum nuh ke Mwet Luhlahlfongi Lal in sang luhngse pahkotwen siena ke atac la nuh ke yac uh. E met fin acn Nauvoo, Mwet Pahluh Joseph Smith el enenuh in oraclah sie inkacnek in sang kahsruh pihsen pucspucs luhn mwet luhlahlfongi suhkahsruhp suc tuhkuh nuh siti sac. Ahkosr sin mwet mahtuh luhk ah weluhlos—sucu Eyring, Bennion, Romney, ac Smith. Mwet Pahluh el ahkoelah kahsruh nuh selos Mwet Luhlahlfongi ke kais sie acn selos. In acn Illinois ipin acn we tuh pahngpahng “ward” se.

Ke Mwet Luhlahlfongi elos tuh mukwi ahluhkwelah acn we, karihngihnyuck lalos nuh selos sifacna tuh oreklac ke “un mwet fuhfahsryucsr tuhkweni”. Sie sin pahpah mahtuh tuhmuhn pahpah mahtuh tuhmuhk pwacye ah fohlohkoh liki mission lal ah suc ingena pa Oklahoma ke el tuh ohsun nuh sie sin un mwet fuhfahsryucsr inge ke fuhfahsryucsr lal ah. El arulacna muhnahs ke mas lal lah el ac kawuck lal muhta afungfungi ke wagon srihsrihk se.

Mwet kol ke un mwet fuhfahsryucsr sac suhpwaclah luo muhtwacn fuhsr in tuh kahsruh oacna sie suc oasr ke wagon soko ah. Sie seltahl, tahmtahel fuhsr se suc eklac moul la e Switzerland, liye sie missionaries ah ac el puhla pahkomuhta. El moliyucklac ke tuhkweni luhn Mwet Luhlahlfongi. El kwelac oruh el kuh in fahsr na ne ke na sun Lake Valley weacng mwet fuhsr se molwellah ah siskacl. Elos aluhngsei ac elos macruhtlac. El pa pahpah mahtuh tuhmuhn pahpah mahtuh tuhmuhk uh Henry Eyring, ac el pa ninac mahtuh tuhmuhn ninac mahtuh kiuck ah Maria Bommei Eyring.

Yac tohkoh, ke mwet uh sramsramkihn upaciyacn ahluhkwelah acn sac, el fahk, “Wei moh, tiacna upac. Ke kuht fahsr, kuht sramsram ke fahsr sac nohfohn ke sie ma usrnguck sikyak pa kuht kwewana sokwack wosasuc pwacye se ke Jisus Kraist. Pacl na engan se pa inge suc nga srack esam.”

Ke pacl sacn me, Leum el orekmakihn kain in inkacnek in sang kahsruh Mwet Luhlahlfongi Lal nuh sin mwet sahyac. Ingena El ahkinsewowoye kuht ke kuh ac insese luhn u luhn ward ac u luhn stek—ma orekma tuhkweni ke kain in u ke ward uh.

Ward ke acn se, un mwet fuhfahsryucsr se, ac u ahkkweyeyucklac se enenuh in oasr ma luo inge in muh akihlenyuck ye muhtuhn Leum in oruh Mwet Luhlahlfongi in karihngihn mwet sahyac nuh ke innek El karuhnguhnuhltahl uh. Elos oraclah wo ke Mwet Luhlahlfongi elos puhlakihn luhngse luhn Kraist nuh sie sin sie yohk luhkweltahl. Ma suhmuhslah uh pahngon ma se inge “luhngse pwacye … luhngse muhtahl luhn Kraist” (Moroni 7:47). Ac elos oraclah wo ke Nguhn Muhtahl kol mwet se karihngihn in etuh meac God el etuh fal nuh sin mwet se suc El srihke in kahsruh.

Pacl nuh ke pacl ke wik inge uh, mempucr ke Alu uh orekma yuruk oacna eltahl etuh tari ma Leum el srihke in oruh, oacna ke ahkkahlwemyeyuck inse ingena. Lwelah nga in usot luo srihkasrak ah. Ma se met, sie sramsram ke toeni luhn sackracmacn luhn titsucr se suc yac 14 luhn Aaronic Pristut suc kahlwem lah meac mwet sruok pristut se kuh in oruh ke kuhlwacnsap la nuh sin Leum. Ahkluo, mwet sruok kuh luhn Melchizedek Pristut suc, ke luhngse luhn Kraist, el motkweyuck in kuhlwacnsap nuh sin sie sucu.

Ma se met, lwelah nga in tahfwelah kahs luhn mukul fuhsr se sramsram ke sackracmacn miting ke ward se nga welah. Srihke in esam atom ke kom yac 14 ah ac lohng ke el fahk ma luhman yohk liki mukul fuhsr ac kuh in etuh:

“Nga luhngse nuh pwacye in ekihn sie mempucr ke titsucr kuh mwet luti ke u luhn ward lasr uh ke nga tuh yac 14 yac tari ah. Mwet luti se el srwackna oasr ma kunacl in ekihn deacon se weacng ma kuhtuh sasuc.

“Ke kuhtuh sesr ekihn mwet luti se, kuhtuh suwos ac muh, ac mwet nuhkwewa ke Alu uh ac insewowo ke pristut, oruh yohk srihpac nuh sesr nohfohn in etuh yohk ke ma kunacn sie mwet luti.

“Met liki ma nuhkwewa, Doctrine and Covenants 20:53 fahk, lah ma kunacn mwet luti se in liyacacng alu se pacl nuhkwewa, ac in wi ac ahkkweyacltahl.

“Tohkoh, Doctrine and Covenants 20:54–55 fahk:

“Ma kunacn mwet luti in liye lah wacngihn ma koluk ke alu uh, kuh in kwekwe nuh sie sin sie, kuh in kikiacp, suhluhlluhl, kuh in kahskahs koluk;

“Ac liye lah alu uh kwacna toeni, ac oacyacpac liye lah mempucr nuhkwewa ahkfalye ma kunaclos.”

Mukul fuhsr sac sulpac fahk:

“Leum el fahk nuh sesr lah ma kunwacsr in tiac liyacacng muhkwena Alu uh tuhsruhk in liyacacng pac mwet ke Alu sacn oacna ke Kraist elac oruh mweyen pa inge Alu Lal. Kuht fin srihke in ukwe masap uh, kuhlwacng nuh sie sin sie, tiac kikiacp, kawuck wowo, ac engan in tuhkweni toeni, na kuht kuh in eis Nguhn in wi kuht ac etuh lah Pahpah Tuhmasr Inkuhsrao luhngse kuht in oruh ohinge. Kuht fin tiac, na kuht tiac kuh in ahkfahsrye kunohkohn lasr.”

El sulpac oruh in fahk:

“Ke pacl se mwet luti se sulaclah in oruh srihkasrak wo se ke el sie mwet wo ke luti ke lohm se, pwacngack nuh sin mempucr ke alu uh, ahkolah nuh ke sackracmacn, kahsruh in lohm ah, ac tiac mwet orek fohs se, el sulaclah in ahkfuhlwactye pristut lal ac ahkpwacyei kunohkohn lal.

“Mwet luti wo se el tiac nuhnkuh na in oruh ma kunacl ke el oasr lohm alu ah kuh ke toeni luhn Alu uh. Mwet Sap Paul el luti, ‘Lwelah kom in mwe srihkasrak se nuh sin mwet luhlahlfongi, ke kahs, ke sramsram, in luhngse pwacye, ke nguhn, ke luhlahlfongi, ke nwacsnwacs’ (1 Timothy 4:12).”

Na mukul fuhsr sac fahk:

“Tiac elyah acn kuht oasr we kuh meac kuht oruh, kuht kuh in mwe srihkasrak suwohs se ke pacl nuhkwewa ac yen nuhkwewa.”

“Nga ac Pahpah tuhmuhk lutlut e lohm sin Browns.1 Pacl nuhkwewa kuht som nuh we, arulacna wo muhtwacta lasr we ac kuht muhtwacwacack etwacloslac. Ma se nga luhngse sin sucu sac pa pacl ma kuht e som nuh we uh, elos luhngse lohacng ac elos kwacna akacsruhi mwe sramsram wowo.

“Ke kuht etwaclah mwet ke ward ke srihpen forfor lutlut ke lohm sin mwet, arulacna ahkfihsrwacsrye in oruh ma kunacn sie mwet luti, suc pa in pwacngack nuh sin mempucr ke alu uh. Kahsruh mwet in puhla sukohsohk ac luhngseyuck ke alu kahsruh mempucr ke ward sacn in puhla luhngse ac ahkolah in ipeis ke sackracmacn.

“Tukun pwacngack nuh sin mempucr suc tuhkuh nuh ke alu ac, mwet luti elos kahsruh kais sie Sacnri in ahkolah sackracmacn. Nga arulacna engan ke pahsi ac ahkoo sackracmacn ke ward se mweyen mwet nuhkwewa ahkolah nuh kac. Nga kwacna puhla Nguhn ke nga ac ahkolah in kihte sackracmacn ah. Mwe insewowo se nuh sihk ac nga kuh in oruh ke Sacnri nuhkwewa.

“Kuhtuh kuhlwacnsap oacna kihtakat sackracmacn ah pa ma se ma mwet uh liye ac elos sang kuloh nuh sesr ke kuht oruh, tuhsruhk kuhlwacnsap ke kuht ahkolah sackracmacn kwacna oreklac met liki oruh tiac akihlenyuck ke oreklac uh. Ma se inge tiacna yohk srihpac mwet uh in liye ke kuht kuhlwacnsap uh; ma se yohk srihpac an pa lah Leum el etuh lah kuht kuhlwacnsuhpwacl.

“Ke mwet luti se, kuht enenuh in srihke in ahkkweye Alu uh pacl nuhkwewa, kawuck lasr, ac sucu lasr ke kuht ahkpwacyei kunohkohn lasr luhn pristut. Tiacna fihsrwacsr pacl nuhkwewa, tuhsruhk Leum el tiac use masap nuh sesr ‘tuhsruhk elac ahkoelah sie inkacnek nuh [sesr in] ahksahfyelah ma se el sapkihn nuh sesr’ (1 Nephi 3:7).”

Ke mukul fuhsr sac ahksahfye fahk lal, nga kalweni na in fwefwelac ke mahtuh ac lahlmwetmwet lal. El ahkfototoye fahk, “Nga etuh kuht ac wolac liki kuht fin sulaclah in ukwe [Jisus Kraist].”

Sie sramsram ke kuhlwacnsap luhn pristut tuh sruhmuhnyuck ke mahlwem tari ah ke sackracmacn miting se. Na sulpac, nga welah. Ke srihpac sacn, puhla luhn el suc sruok Melchizedek Pristut se inge el tiac etuh ke el tuh sramsram ahkuhtweyac lah meac Leum el ke in sikyak in ahkkweye u luhn pristut se. Pa inge ma el fahk:

El ac kawuck se lal elos tuh fwack in kuhlwacnsap yurun sucu itkohsr. Apkuhran in nohfohnna tiac luhngse in oasr mwet muhtwacta yohrohltahl. Ke mwet luti inge som nuh ke acn seltahl ah, elos tiac luhngse in ikacslah sruhnguhl ah. Ke elos telephone nuh yohrohltahl, elos tiacna topuk. Ke elos suhpwaclah message, pahng sac tiacna topukyuck. Mwet luo inge nuhnakwack in tari sihm lwacta nuh sin sucu ekahsr inge. Elos tuh orekmakihn envelope rangrang ac finsraki in eis sie top ah.

Sie sin sucu itkohsr inge pa muhtwacn lolacp se suc tui suhkwac wi alu ac el tuhkuh liki acn Europe me. Oasr tuhlihk luo nahtuhl.

Ke srihkasrak in sramsram nuh sel, el eis top se. El fahkwacng suwohs lah el arulacna kahfofo in ohsun nuh sin mwet luti ke lohm. Oasr orekma luo lal ac el wi pac military. Orekma lal ingena pa el police officer se, ac finsrak lal pa elan detective se ac fohlohk nuh acn sel ac orekma we.

Mwet luti sac tiac kuh in som muhtwacta yohrohl ke lohm sel ah. El sihm sramsram sel. Mahlwem nuhkwewa el suhmuhslah lacta se, ac sang pac gift card luhn tuhlihk luo nuhtin muhtwacn sac.

Wacngihn top el eis. Tuhsruhk el etuh lah suc mwet luti ac forfor muhtwacta yohrohl uh, lah elac pahnglolwack fuhkah, ac lah elos ac oasr ke kuhlwacnsap lalos ke pristut uh.

Na sie lwen el eis sihm na silahklahk se. El enenuh kahsruh na pwacye. El tiac etuh lah suc pisap uh tuhsruhk el etuh lah suc mwet ac lutlut yohrohl uh.

Tukun lwen tohkoh, el enenuh in som liki acn se el oasr we lusen mahlwem se in trainiyuck el ke military. El tiac kuh in us tuhlihk luo nahtuhl in weluhl. Ninac kiacl ah, suc ac liyacacng tuhlihk nahtuhl ah, som nuh Europe in liyacacng mukul tuhmwacl ah, suc oasr elyah la ke mas la.

Muhtwacn se inge oasr mani lal in molwelah sie ticket ne Europe nuh sin tuhlihk fuhsr se nahtuhl tuhsruhk tiac nuh sin tuhlihk mukul yac 12, Eric.2 El siyuck sin mwet se ma e home teacher se lal ngwe fin el kuh in sokwack sie mwet ke LDS suc kuh in usacl Eric nuh lohm se ke lusen lwen 30.

Home teacher sac sihm fohlohkihn fahk lah elac srihke kuhiyacl. Na el pahngonwack mwet kol ke pristut ah. Pisap, suc pa karihngihn priest fuhlwact, el sang ahkkweye elan ohsun nuh sin mempucr ke ward council, weacng prestuhn luhn Relief Society.

Prestuhn luhn Rilif Sosaiti sa na sokwack sucu ahkosr, suc oasr matwacl Eric kac, suc kuh in liyacl ke wik se pacl se. Ke mahlwem se tohkoh, sucu inge kihtacl Eric, sokwack rum lal ke lohm seltahl, usacl nuh ke toeni ma eltalahl plwacniyuck ah, usacl nuh ke alu ac, ke toeni luhn sucu ke ekuh, ac kuhtuh pac.

Sucu ma oasr tuhlihk mukul matwacl Eric kac elos oruh elan wi toeni ac sritacl luhn u in pristut laltahl. Ke lusen lwen 30 sac, Eric el wi alu ke Sacnri nuhkwewa ke pacl se emet ke moul lal.

Tukun ninac kiacl ah fohlohk liki training lal, Eric el fahsr na wi alu, wi sucu el tuh muhta oruh, wi pac mwet el kawuckyak nuh se, weacng mwet muhtwacta yurun ninac kiacl. Pacl sa, el kuneyucki sie deacon ac el pahs sackrackmacn.

Inge, lwelah kuht in liye pacl fahsruh lal Eric. Kuht ac tiac lut el fin mwet kol se ke Alu uh ke acn luhn ninac kiacl ke sucu lal ac fohlohklac—ma ke Mwet Luhlahlfongi nuhkwewa tuhkweni orekma, ye kohkoh luhn pisap, in kuhlwacnsap ke luhngse pwacye ke insiyacltahl ac ke kuh luhn Nguhn Muhtahl.

Kuht etuh lah luhngse pwacye uh yohk srihpac nuh sesr in moullac nuh ke tohkohsrahi luhn God. Moroni el suhmuhslah, “Ac fin wacngihn luhngse muhtahl yuruwos kowos tiac kuh in moliyucklac ke tohkohsrahi luhn God;” (Moroni 10:21; liye pac Ether 12:34).

Kuht etuh pac lah luhngse pwacye uh mwe sang se utuckuh nuh sesr tukun kuht srihke kuhiyacsr. Kuht enenuh in “pruhe nuh sin Pahpah ke kuhiyacn insiowos nohfohn, tuh kowos in kuh in sesseslah ke luhngse se inge, ma El sang nuh selos nuhkwewa suc fahsr na pwacye tukun ​Wen nahtuhl, Jisus Kraist;” (Moroni 7:48).

Nga liye tuh kuht eis Nguhn Muhtahl ke kuht kuhlwacnsap nuh sin mwet sahyac. Pa inge srihpac se oruh oasr pristut uh in kuhlwacnsap sin Mwet Lahngo. Ke kuht oruh kuhlwacnsap lasr nuh sin mwet sahyac, kuht tiac nuhnkuh kacsr sifacna, ac Nguhn Muhtahl kuh in orekma in kuht ac kahsre kuht in oruh ma wo ma luhngse pwacye uh kuh in use nuh sesr.

Nga fahkwack mwe loh luhk lah Leum el muhtwacwacack mokle plwacn Lal nuh sesr in muh kolyuck and luhngse pwacye kuh in wi kuhlwacnsap in pristut lasr. Nga sruikihn luhngse Lal, suc El use nuh sesr. Nga fahkwack ke ine sacohk luhn Jisus Kraist, amen.

Mwe kahsruh

  1. Ine tuh ikihlyucklac.

  2. Ine tuh ikihlyucklac.