Tule, järgne mulle

Joseph Smithi esimese nägemuse ülestähenduste mõistmine

Matthew C. Godfrey

Kiriku ajaloo-osakond

Mis on Joseph Smithi esimese nägemuse neljas ülestähenduses erinevat? Miks need üksteisest erinevad? Mida võivad need meile õpetada?

Kas olete kunagi püüdnud rääkida kellelegi vaimsest kogemusest? Milliseid olulisi üksikasju te kaasasite? Millised üksikasjad te välja jätsite? Kas arvate, et räägiksite seda lugu teisiti, kui jagaksite seda mõne sõbraga, sakramendikoosolekul või kellegagi, kes pole Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liige?

Need küsimused on olulised, kui mõelda sellele, kuidas Joseph Smith selgitas nägemust Taevasest Isast ja Jeesusest Kristusest, mille ta sai 1820. aastal New Yorgi osariigis. Joseph rääkis sellest kogemusest mitmel korral. Tänaseks on meil neli Josephi vahetut ülestähendust:

Isiklik ajalugu, mille Joseph kirjutas 1832. aasta suvel. Joseph selgitas, et läks metsa palvetama, kuna vaimsed asjad ajasid teda segadusse. Samuti soovis ta saada andeks oma patud.
Josephi 1835. a päevik. Ohio osariiki Kirtlandisse tuli jutlustaja Robert Matthews. Ta tahtis rääkida Josephiga usuteemadel, seega rääkis Joseph talle oma nägemusest. Warren Parrish, kes pidas Joseph Smithi päevikut, pani kirja, mida Joseph ütles.
Ametlik Kiriku ajalugu, mille kirjutamist Joseph 1838. aastal alustas. Ta rääkis esimesest nägemusest osana sellest, kuidas Kirik taastati. See ülestähendus on avaldatud Kallihinnalises Pärlis.
Kiri, mille Joseph kirjutas 1842. aastal. Ajakirjanik John Wentworth palus Josephil selgitada, kuidas Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik alguse sai. Joseph vastas kirjaga ja lisas infot esimese nägemuse kohta.

Iga ülestähendus kirjutati erinevale sihtrühmale erineval ajal. Josephil olid erinevad eesmärgid iga ülestähenduse puhul. Kuid kui me neid koos loeme, saame Josephi kogemusest pühas metsasalus rikkama ja selgema pildi.

Mis on neis erinevat?

Kõik need lood sisaldavad erinevaid üksikasju. 1832. aasta ülestähenduses keskendub Joseph soovile oma patud andeks saada. Ta ei maini konkreetselt oma soovi teada, milline kirik on õige. Ta räägib, kuidas „Issand” talle ilmus – ta ei identifitseeri Taevast Isa ja Jeesust Kristust eraldi.

1835. ja 1838. aasta ülestähendustes mainitakse kurja jõudu, mis püüdis Josephit palvetamisel takistada. Josephi 1835. aasta ülestähendus ütleb, et teda külastasid kaks isikut ja inglid. 1838. ja 1842. aasta ülestähendustes mainitakse samuti kahte isikut, kellest ühte nimetatakse konkreetselt kui Jeesust Kristust. Need kaks ülestähendust rõhutavad, et Joseph otsis õiget kirikut.

Miks on neis erinevusi?

Erinevustele ülestähendustes on mitu põhjust.

Mälu olemus

Mõnikord me mõtleme, et meie mälestused jäävad alati samaks. Kuid mälu ei toimi nii. Vanemaks saades mäletame asju teisiti. Varem juhtunu võib täiendavate elukogemuste tõttu omandada teise tähenduse. Põhimälu jääb alles, kuid mõned üksikasjad võivad muutuda. See ei tähenda, et meie mälu pole tõene või täpne, vaid et selle osad paistavad eri aegadel rohkem silma.

Erinevad eesmärgid

Josephil oli oma loo jutustamiseks mitu põhjust. 1832. aastal koostas ta isikliku aruande ja keskendus seega rohkem sellele, mida esimene nägemus tema jaoks tähendas. Aastatel 1838 ja 1842 rääkis ta esimesest nägemusest kui Kiriku saamisloost. Seega rõhutas ta oma soovi teada, milline kirik on õige.

Erinevad sihtrühmad

Robert Matthews ja John Wentworth ei olnud Kiriku liikmed. Joseph pidi kirjeldama neile asju erinevalt. Ta oli suunanud 1838. aasta ülestähenduse rohkem Kiriku liikmetele. Ta võis arvata, et tema 1832. aasta ülestähendust loevad vaid lähedased sõbrad ja pereliikmed.

Mis on ülestähendustes sama?

Kõigi nelja ülestähenduse puhul on peamised üksikasjad samad. Josephit ajasid segadusse tema isiklik ja maailma päästmine. Ta luges salmidest Jaakobuse 1:5–6, et võib saada oma palvetele vastuseid. Ta läks metsa ja palvetas. Talle ilmusid taevased olendid. Nad kutsusid teda nimepidi. Nad ütlesid, et tolleaegsed kirikud ei õpetanud õigeid õpetusi.

Mida need ülestähendused meile õpetavad?

Mulle meeldib lugeda erinevaid ülestähendusi, kuna need aitavad mul esimest nägemust paremini mõista. Mõistan selgemini, miks Joseph oli segaduses ja tahtis palvetada. Tunnen tugevamalt Vaimu, kui loen, mida esimene nägemus Josephile tema elu erinevatel aegadel tähendas. Üheskoos aitavad need ülestähendused mul teada, et Joseph rääkis tõtt. Joseph Smith nägi pühas metsasalus Taevast Isa ja Jeesust Kristust. See suurendab minu lootust, et ka mina võin saada palvetele vastuseid.

Ülestähendus	Miks Joseph palvetas	Kes Josephi sõnul ilmus
1832	Et saada andeks oma patud	Issand
1835	Saada teada, kellel on usku puudutavates küsimustes õigus ja kellel mitte	Kaks isikut – esimene, kellele järgnes teine – ning inglid
1838	Et teada, milline kirik on Kristuse õige Kirik	Isa ja Tema Poeg Jeesus Kristus
1842	Et teada, milline kirik on Kristuse õige Kirik	„Kaks hiilgavat isikut”