„Mäletamist väärt ülestõusmispühad”, Sõbrake, märts 2024, lk 14-15.
Mäletamist väärt ülestõusmispühad
Jonas tundis lauldes Jeesuse armastust.
Lugu leidis aset Soomes.
Jonas naeris, kui jooksis koduõhtuks vendadega võidu elutuppa. Ta võis ikka tunda ülestõusmispühade õhtusöögi maitsva lambaprae lõhna. Ja ta võis ikka tunda suus nende ülestõusmispühade traditsioonilise magustoidu magusa pasha maitset.
Kui pere vaikselt istus, tõusis Jonase vanem vend Tristan üles.
„Rõõmsat ülestõusmispüha!” ütles Tristan. Ta alustas nende koduõhtut laulu ja palvega. Seejärel oli nende erilise muusikaprogrammi aeg. Kõik olid jagamiseks ette valmistanud laulu Jeesusest Kristusest.
Tristan mängis kitarri, tinistades hoolikalt igat kitarrikeelt. Seejärel mängis tema vend Einar klaverit. Tema sõrmed liikusid mööda klahve. Ema, isa ja Jonase teised vennad mängisid samuti laule. Jonasele meeldis kuulata oma perekonna muusikat.
Lõpuks jõudis kätte Jonase kord. Ta hingas sügavalt sisse ja hakkas laulma.
„On hetki, mil kiusatust tunda ma saan, aga vaikselt kuulen, kuidas Vaim sosistab, öeldes: „Jeesuse moodi nüüd sa armasta.””*
Lauldes täitus Jonase süda armastusega. Ta silmad täitusid rõõmupisaratega. Tundus, nagu Püha Vaim ütleks Jonasele, et Taevane Isa ja Jeesus armastavad teda.
„Aitäh, et jagate oma andeid,” ütles isa. Ta näitas pilti. Sellel kujutati Jeesust Kristust puu kõrval põlvitamas ja palvetamas. „Kes teab, mis sellel pildil toimub?”
Jonas tõstis käe. „See on Jeesus Ketsemanis palvetamas.”
Isa noogutas. „Jah. Seal tundis ta kogu meie valu ja kurbust.”
„Ta läks enne surma Ketsemani aeda,” ütles ema. „Ta suri ja sai pärast jälle elavaks. See kõik kuulub Tema lepituse juurde. Jeesus tegi kõik selle meie jaoks, sest Ta armastab meid.
Ema pani tööle video esimestest ülestõusmispühadest. Kui video lõppes, olid kõik minuti vaikselt. Jonas tundis uuesti Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse armastust.
„Kas nüüd on aeg meie tegevuseks?” küsis Jonas.
Ema tõusis diivanilt püsti ja läks kapi juurde. „Jah! „Jonas, kas sa aitaksid mind?”
Jonas ja ema võtsid välja liimi, käärid ja hunniku Kiriku ajakirju. Nad laotasid need põrandale. Seejärel andis ema kõigile nende erilised ülestõusmispühade päevikud. „Teeme oma ülestõusmispühade päevikusse Jeesusest Kristusest pildikunsti.”
Jonas istus põrandale ja avas oma märkmiku.
Isa võttis pastaka, et enda päevikusse kirjutada. „Oma piltide kõrvale võite kirjutada, mida teete, et järgida Taevast Isa ja Jeesust Kristust nii, et võiksite rohkem nende sarnaseks muutuda.”
Jonas keeras ajakirja lehti. Ta leidis pildi Jeesusest naeratamas.
Jonas lõikas pildi välja ja kleepis oma päevikulehe keskele. Ta mõtles kogu armastusele, mida oli sel päeval Päästjalt tundnud. Seejärel ta kirjutas: „Ma järgin Taevast Isa ja Jeesust Kristust, kuulates isa ja ema ning aidates neid majapidamistöödega. Armastan oma vendi rohkem.” Ta tõstis selle üles, et emale näidata. Ema luges kirjutatut ning naeratas.
See ülestõusmispüha jääb Jonasele pikaks ajaks meelde. Ta tundis Jeesuse Kristuse armastust, kui laulis ja Tema kohta õppis. Ja ta tundis Jeesuse armastust, kui proovis Tema sarnane olla.
Taevane Isa ja Jeesus Kristus tõesti armastasid Jonast. Ja Jonas armastas neid ka.
Illustreerinud Steliyana Doneva