Jõululäkitused
Suurim jõulukink


Suurim jõulukink

Esimese Presidentkonna 2022. a jõululäkitus

Pühapäev, 4. detsember 2022. a

„Kui siis inglid olid läinud nende juurest ära taevasse, ütlesid karjased üksteisele: „Läki nüüd Petlemma ja vaadakem seda asja, mis on sündinud, mis Issand on meile teada andnud!

Ja nad tulid tõtates ning leidsid Maarja ja Joosepi ja lapsukese, kes magas sõimes.”1

Need lihtsad Luuka kirjutatud pühakirjasalmid Uues Testamendis maalivad meie mõtetes pildi Jeesuse Kristuse jumalikust sünniloost, mida tänapäeval tähistatakse kogu maailmas.

Meie kodumaal Portugalis on armastatud traditsiooniks selle pühakirjaloo taasloomine Jeesuse sünnistseeni kujutamise kaudu. Üle kogu riigi leiate jõulude ajal erinevates kohtades Jeesuse sünnistseene – see on traditsioon, mida kajastatakse ka paljudes kodudes. Sünniloo stseeni ülespanekuks kogutakse sageli värsket sammalt, heina, kive ja teisi looduslikke materjale, et luua Jeesuse sünniloole autentne taust.

See Jeesuse sünniloo stseeni ülespaneku traditsioon oli meie lapsepõlves ja nooruses armastatud tegevus koos meie vanematega ja hiljem koos meie lastega. Jeesuse sünniloo stseeni ülespanek oli üks minu lemmiktegevusi jõuluajal.

Hoidsime puust kastis kõiki pisikesi kujukesi, mida kasutasime Jeesuse sünniloo stseeni ja selle ümbruse ehitamiseks. Sageli ehitasime miniatuuridest ka meie enda küla. Igal aastal, igal jõulul, lisati kollektsiooni paar uut kujukest või elementi. Seal olid kujukesed külaelanikest, majadest, talunikest ja loomadest, tuule- ja vesiveskitest ning muud looduslikud elemendid, mis imiteerisid mägesid ja orgusid, puid ja põlde. Peeglitükke kasutati jõgede ja allikate kujutamiseks. Aeg-ajalt ehitasime isegi sildu. Ja muidugi olid selle keskmes kõige tähtsamad figuurid, need, keda on kirjeldatud pühakirjades: lambad ja „karjaseid väljal õitsil pidamas valvet öösel oma karja juures”2; ingel, kes ütles karjastele, et nad ei peaks kartma, ja kes teatas Päästja sünnist, kuulutades „suurt rõõmu, mis saab osaks kõigele rahvale”3; Maarja ja Joosepi figuurid, mis olid asetatud kesksele kohale sõime juures.4 Siis oli veel täht, mis pühakirjade järgi tõi tarkadele suurt rõõmu ja juhatas neid nende teekonnal Jeesuse juurde.5

Kõik pereliikmed osalesid Jeesuse sünnistseeni ülespanemisel. Mitme päeva või isegi nädala jooksul loodi ja monteeriti komplekt vähehaaval kokku, nii et kõik osad olid õigel kohal.

Kogu jõuluaja jooksul imetlesime Jeesuse sünnistseeni ning meenutasime Matteuse ja Luuka evangeeliumis kirjeldatud sündmusi, mis muudavad selle püha nii tähendusrikkaks. Räägiti lugusid Maarja ja Joosepi usust; nende teekonnast, mis kulges „Galileast Naatsareti linnast üles Juudamaale Taaveti linna, mida hüütakse Petlemmaks”6; ja nende raskustest, et seal majutuskohta leida.

Lõpuks saabus jõulupüha ja Jeesuslapse figuur asetati sõime ning vestluse teemaks sai Jeesuse Kristuse tähtsus meie elus ja see, mida Ta meie heaks tegi7, ning see, et ta on kõikidest kingitustest kõige suurem kingitus.

Järgmine jõululaul võtab kokku nende pühade vaimu:

„Sul Maarja paitas hellalt pead,

oo väike Laps nii hell ja hea,

kui asetas sind heintele

tol ööl, mil jõul sai alguse.

Nii eakas kui ka lapsuke

Su palgeilt leiab lootuse.

Oo Laps, Su au saab täis me maa,

käid meie seas Sa vaesena.

Tol öösel karja valvajad

täht Sinu juurde juhatas.

Ja targad mehed kaugelt maalt

tõid ande Sulle küllaga.

Oo Laps, sind kiitnud ingli hääl

me Kuningaks sa saad ja jääd.

Võib saada selgeks igavik

kui peatub meil Su selge pilk.

Oo kallis And, Sind antud meil,

et juhiksid meid taeva teil!”8

Päästja ise tunnistas Tema annist meile: „Seda ma olen teil rääkinud, et teil oleks rahu minus. Maailmas on teil ahastust, aga olge julged, mina olen maailma ära võitnud!”9

„Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!”10

Milline erakordne kingitus; milline ülev and!

„Jõuluaeg on aeg mõtiskleda nende õnnistuste ja võimaluste üle, mis meil on tänu meie Päästja Jeesuse Kristuse sünnile, elule, lepitusele ja ülestõusmisele, ja tegutseda nende ajel.”11

Ma mõtlen rahu ja lootuse õnnistusele, isegi keset väljakutseid ja katsumusi12; jumaliku juhatuse õnnistusele nii võidu kui ka meeleheite ajal13; suurema vaatenurga ja eesmärgi õnnistusele, teadmises ja usus, et elu jätkub pärast seda surelikku kogemust14; tänulikkuse õnnistusele isegi siis, kui meil ei ole piisavalt, et oma vajadusi rahuldada; lohutuse õnnistusele, kui tunneme end üksi15; ja õnnistusele, et saame anda isegi siis, kui meil endal pole palju.

Need ja paljud teised õnnistused on meil tänu Jeesusele Kristusele! Jah, tänu Jeesuslapsele, kelle asetamist sõime meie Jeesuse sünnistseenis ma nii innukalt ootasin. Tema, kes on meie suurim kingitus, andis meile nii hinnalisi õnnistusi oma elu, eeskuju, õpetuse ja ohverduse kaudu.

Siis ma küsin: kas me ei peaks omakorda kasutama neid õnnistusi selleks, et kergendada teiste koormat, aidata ja julgustada neid ühinema selle pühadeaja vaimuga ja tähistama rõõmusõnumit, mida kuulutati karjastele esimeste jõulude ajal?

Kristus võib muuta meie jõulud enamaks sõbralikkuse ja kiindumuse paeladest ja siduda meie pühad ligimesearmastusega, mis on „Kristuse puhas armastus[, mis] kestab igavesti”.16 „Kuigi meie tunded sagedasti muutuvad on Tema armastus meie vastu püsiv.”17 Tema armastus kestab kogu aasta ja kogu meie elu.

Kui me keskendume jõulude ajal Kristusele, siis võime tunda oma elus rohkem Tema armastust ja suuremat võimet armastada ja teenida teisi meie ümber.

Kui me hoiame endas jõulude vaimu, siis hoiame ka Kristuse vaimu. Keskendugem sel jõuluajal Jeesusele Kristusele, maailma Valgusele, ja laseme sel jõuluajal oma valgusel särada, jagades teistega oma armastust, kaastunnet ja teenimist.

Kuna Ta tuli, on meie surelikul elul tähendus. Kuna Ta tuli, on meil lootus. Ta on maailma Päästja ja Ta on meie suurim kingitus; selle kohta annan ma oma tunnistuse. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.