Pühakirjad
Moosia 17


17. peatükk

Alma usub ja kirjutab üles Abinadi sõnad. Abinadi sureb tulesurma. Ta kuulutab prohvetlikult oma mõrvajatele haigust ja tulesurma. Ligikaudu 148 eKr.

1 Ja nüüd, sündis, et kui Abinadi oli need sõnad lõpetanud, käskis kuningas, et apreestrid võtaksid ta kinni ja laseksid ta tappa.

2 Aga nende seas oli üks, kelle nimi oli aAlma, kes samuti oli Nefi järglane. Ja ta oli noor mees ja ta buskus sõnu, mis Abinadi oli rääkinud, sest ta teadis sellest süüst, millest Abinadi oli tunnistanud nende vastu; seepärast hakkas ta paluma kuningat, et ta ei oleks Abinadi peale vihane, vaid lubaks tal rahus lahkuda.

3 Aga kuningas vihastus veel rohkem ja lasi Alma nende seast välja ajada ning saatis oma teenijad talle järele, et need ta surmaksid.

4 Aga ta põgenes nende eest ja peitis end, nii et nad ei leidnud teda. Ja tema, olles mitmeid päevi peidus, akirjutas üles kõik sõnad, mis Abinadi oli rääkinud.

5 Ja sündis, et kuningas lasi oma valvuritel Abinadi ümber piirata ja kinni võtta; ja nad sidusid ta kinni ning heitsid ta vanglasse.

6 Ja pärast kolme päeva, olles pidanud nõu oma preestritega, lasi ta taas tema enda ette tuua.

7 Ja ta ütles temale: Abinadi, me oleme leidnud süüdistuse sinu vastu ja sa oled surma väärt.

8 Sest sa oled ütelnud, et aJumal ise tuleb alla inimlaste sekka, ja nüüd, sellel põhjusel pead sa surema, kui sa ei võta tagasi kõiki neid sõnu, millega sa oled rääkinud halba minu ja mu rahva kohta.

9 Nüüd, Abinadi ütles temale: Ma ütlen sulle, et ma ei võta tagasi neid sõnu, mis ma olen rääkinud teile selle rahva kohta, sest need on õiged, ja et te seda kindlalt teaksite, olen ma andnud ennast teie kätte!

10 Jah, ja ma kannatan kuni surmani välja ega võta tagasi oma sõnu, ja need seisavad tunnistusena teie vastu! Ja kui te mu tapate, valate te asüütut verd, ja ka see seisab tunnistusena teie vastu viimsel päeval.

11 Ja nüüd, kuningas Noa oli valmis teda vabastama, sest ta kartis tema sõnu; sest ta kartis, et Jumala kohtuotsused tulevad tema peale.

12 Aga preestrid tõstsid ta vastu häält ja hakkasid teda süüdistama, öeldes: Ta on laimanud kuningat. Seepärast ärgitati kuningat tema peale vihaseks saama ja ta andis ta nende kätte, et teda saaks tappa.

13 Ja sündis, et nad võtsid ja sidusid ta kinni ja peksid ta nahka roosakimpudega, jah, koguni surmani välja.

14 Ja nüüd, kui leegid hakkasid teda kõrvetama, hüüdis ta neile, öeldes:

15 Vaata, otsekui te olete minule teinud, nõnda sünnib, et teie seeme laseb paljudel kannatada valude käes, mille käes kannatan mina, nimelt atulesurma valude käes, ja seda sellepärast, et nad usuvad Issanda, oma Jumala päästesse.

16 Ja sünnib, et teie süütegude pärast vaevatakse teid kõiksugu haigustega.

17 Jah, ja teid alüüakse igast kandist ja aetakse taga ja hajutatakse sinna-tänna, just nagu metsikud ja julmad metsloomad ajavad taga metsikut loomakarja.

18 Ja sel päeval peetakse teile jahti ja teid võtab kinni teie vaenlaste käsi ja siis te kannatate, nagu kannatan mina, atulesurma valude käes.

19 Nõnda viib Jumal täide oma akättemaksu nendele, kes hävitavad tema rahvast. Oo Jumal, võta vastu mu hing.

20 Ja nüüd, kui Abinadi oli öelnud need sõnad, ta langes, surres tulesurma, jah, olles surmatud seepärast, et ta ei salanud Jumala käske ja pitseerides oma sõnade tõesuse oma surmaga.