Pühakirjad
Jaakobi 1


Nefi venna
Jaakobi raamat

Tema jutluse sõnad tema vendadele. Ta ajab segadusse mehe, kes tahab kukutada Kristuse õpetust. Mõned sõnad Nefi rahva ajaloost.

1. peatükk

Jaakob ja Joosep püüavad veenda inimesi uskuma Kristusesse ja kinni pidama tema käskudest. Nefi sureb. Nefilaste seas võimutseb pahelisus. Ligikaudu 544–421 eKr.

1 Sest vaata, sündis, et viiskümmend ja viis aastat oli möödunud ajast, kui Lehhi lahkus Jeruusalemmast; mispärast, Nefi andis mulle, aJaakobile, bkäsu cväikeste plaatide kohta, mille peale need asjad on uurendatud.

2 Ja ta andis mulle, Jaakobile, käsu, et ma peaksin kirjutama nendele plaatidele mõned asjad, mida ma pean kõige hinnalisemaks; et ma ei peaks käsitlema – muidu kui pinnapealselt – selle rahva ajalugu, keda kutsutakse Nefi rahvaks.

3 Sest ta ütles, et tema rahva ajalugu peaks olema uurendatud tema teistele plaatidele ja et ma peaksin hoidma neid plaate ja andma need edasi oma seemnele põlvest põlve.

4 Ja kui tuleb ette jutlustamist, mis on püha, või ilmutust, mis on vägev, või prohvetlikku kuulutamist, siis nende apeamised punktid tuleb mul uurendada nendele plaatidele ja käsitleda seda nendel nii palju kui võimalik Kristuse pärast ja meie rahva pärast.

5 Sest usu ja suure ärevuse tõttu oli meile tõepoolest meie rahva kohta ilmsiks tehtud, mis peab neile asündima.

6 Ja meil oli ka palju ilmutusi ja rohke prohvetliku kuulutamise vaim, mispärast, me teadsime aKristusest ja tema kuningriigist, mis peab tulema.

7 Mispärast me nägime usinalt vaeva oma rahva seas, et me võiksime neid veenda atulema Kristuse juurde ja osa saama Jumala headusest; et nad võiksid pääseda tema brahusse; et mingil põhjusel ta oma vihas ei peaks vanduma, et nad ei cpääse sinna, nii nagu dnurina ajal kiusatuse päevil, kui Iisraeli lapsed olid ekõnnumaal.

8 Mispärast, annaks Jumal, et me võiksime veenda kõiki inimesi, et nad ei ahakkaks vastu Jumalale ega bässitaks teda vihale, vaid et kõik inimesed usuksid Kristusesse ja peaksid silmas tema surma ja kannaksid tema cristi ja taluksid maailma pilget; mispärast, mina, Jaakob, võtan endale kohustuse täita oma venna Nefi käsku.

9 Nüüd, Nefi hakkas vanaks jääma ja mõistis, et ta peab varsti asurema; mispärast, ta bvõidis nüüd ühe mehe kuningaks ja valitsejaks oma rahva üle vastavalt ckuningate valitsemistele.

10 Rahvas, kes oli Nefit üliväga armastanud, kuna ta oli olnud neile suureks kaitsjaks ja käsitanud neid kaitstes Laabani amõõka ning oli näinud kõik oma päevad vaeva nende heaolu nimel –

11 mispärast, rahvas soovis tema nime meeles pidada. Ja igaühele, kes tuli valitsema tema asemel, andis rahvas nimeks teine Nefi, kolmas Nefi ja nii edasi vastavalt kuningate valitsemistele ja nõnda kutsus neid rahvas, ükskõik missugune nimi neil muidu oli.

12 Ja sündis, et Nefi suri.

13 Nüüd, inimesed, kes ei olnud alaamanlased, olid bnefilased; ometi nimetati neid nefilasteks, jaakoblasteks, jooseplasteks, csoramlasteks, laamanlasteks, lemuellasteks ja ismaellasteks.

14 Ent mina, Jaakob, ei erista neid edaspidi nende nimede järgi, vaid ma akutsun laamanlasteks neid, kes püüavad hävitada Nefi rahvast, ja neid, kes on Nefi vastu sõbralikud, kutsun ma bnefilasteks ehk Nefi crahvaks vastavalt kuningate valitsemisele.

15 Ja nüüd, sündis, et teise kuninga valitsemise ajal tegi Nefi rahvas oma südame kõvaks ja lubas endale omajagu pahelisi harjumusi nii nagu vana aja Taavet, soovides endale palju anaisi ja liignaisi, ja samuti tema poeg Saalomon.

16 Jah, ja nad hakkasid ka otsima palju kulda ja hõbedat ja olid mõningal määral uhkust täis.

17 Mispärast mina, Jaakob, andsin neile need sõnad, kui ma õpetasin neid atemplis, olles esmalt saanud oma bülesande Issandalt.

18 Sest mind, Jaakobit, ja minu venda Joosepit apühitseti selle rahva preestriteks ja õpetajateks Nefi käega.

19 Ja me suurendasime oma aametit Issandale, võttes enesele bvastutuse, võttes vastutamise rahva pattude eest enda peale, kui me ei õpeta nendele Jumala sõna kogu usinusega; mispärast, nähes vaeva kõigest väest, ei tuleks nende cveri meie riiete peale; muidu tuleb nende veri meie riiete peale ja meid ei tunnistata viimsel päeval määrdumatuks.