Pühakirjad
2. Nefi 33


33. peatükk

Nefi sõnad on õiged. Need tunnistavad Kristusest. Need, kes usuvad Kristusesse, usuvad Nefi sõnadesse, mis seisavad kui tunnistaja kohtulaua ees. Ligikaudu 559–545 eKr.

1 Ja nüüd, mina, Nefi, ei saa kirjutada kõiki asju, mida õpetati mu rahva seas; ega ole ma kirjas nii avägev kui kõnes; sest kui inimene bkõneleb Püha Vaimu väel, siis kannab Püha Vaimu vägi selle inimlaste südameni.

2 Aga vaata, on paljud, kes ateevad oma südame Püha Vaimu vastu kõvaks, nii et sel ei ole neis kohta; mispärast, nad heidavad kõrvale paljud asjad, mis on kirjutatud, ja peavad neid eimillekski.

3 Aga mina, Nefi, olen kirjutanud, mida ma olen kirjutanud, ja ma pean seda suureks aväärtuseks ja eriti oma rahva jaoks. Sest ma bpalvetan pidevalt nende eest päeval ja minu silmad niisutavad nende pärast patja ööpimeduses; ja ma hüüan usus oma Jumala poole, ja ma tean, et ta kuuleb mu hüüdu.

4 Ja ma tean, et Issand Jumal pühitseb mu palved minu rahva kasuks. Ja need sõnad, mida ma olen nõrkuses kirjutanud, tehakse neile atugevaks, sest see bveenab neid tegema head; see annab neile teada nende isadest; ja see räägib Jeesusest ja veenab neid temasse uskuma ja lõpuni vastu pidama, mis on cigavene elu.

5 Ja see räägib avaljult patu vastu vastavalt tõe bselgusele; mispärast, ükski inimene ei ole vihane sõnade peale, mida ma olen kirjutanud, peale selle, kes on kuradi vaimust.

6 Ma rõõmutsen selguse üle; ma rõõmutsen tõe üle; ma rõõmutsen oma Jeesuse üle, sest tema on alunastanud mu hinge põrgust.

7 Mul on aligimesearmastus oma rahva vastu ja suur usk Kristusesse, et ma kohtan palju hingi määrdumatult tema kohtujärje ees.

8 Mul on ligimesearmastus ajuutide vastu – ma ütlen juudid, sest ma mõtlen neid, kellest ma põlvnen.

9 Mul on ka ligimesearmastus apaganate vastu. Ent vaata, neist mitte kellegi suhtes ei saa mul olla lootust, kui nad ei saa blepitatud Kristusega ja ei astu sisse cahtast väravast ja ei dkõnni ekitsal teerajal, mis viib ellu, ning ei jätka sellel rajal kuni prooviaja päeva lõpuni.

10 Ja nüüd, mu armsad vennad ja samuti juudid ja kõik te maa ääred, võtke kuulda neid sõnu ja auskuge Kristusesse; ja kui te ei usu neid sõnu, siis uskuge Kristusesse. Ja kui te usute Kristusesse, usute te nendesse bsõnadesse, sest need on Kristuse csõnad ja ta on andnud need minule; ja need dõpetavad kõiki inimesi, et nad peavad tegema head.

11 Ja kui need ei ole mitte Kristuse sõnad, siis otsustage ise – sest Kristus näitab teile viimsel päeval aväe ja suure hiilgusega, et need on tema sõnad; ja teie ja mina seisame näotsi tema bkohtujärje ees; ja te saate teadma, et tema on käskinud mul neid asju kirjutada vaatamata minu nõrkusele.

12 Ja ma palun Isa Kristuse nimel, et paljud meist, kui mitte kõik võiksid saada päästetud tema akuningriiki sel suurel ja viimsel päeval.

13 Ja nüüd, mu armsad vennad, kõik need, kes on Iisraeli kojast, ja kõik te maa ääred, ma räägin teile nagu üks põrmust ahüüdev hääl: Hüvasti, kuni saabub see suurpäev!

14 Ja teie, kes te ei taha osa saada Jumala headusest ja lugu pidada juutide asõnadest ja ka minu bsõnadest ja sõnadest, mis tulevad Jumala Talle suust, vaata, ma jätan teiega hüvasti igaveseks, sest need sõnad cmõistavad teid viimsel päeval süüdi.

15 Sest see, mis ma pitseerin maa peal, tuuakse teie vastu akohtulaua ees; sest nõnda on Issand mind käskinud ja ma pean kuuletuma. Aamen.