1 Ja nüüd, ma soovin, et te teaksite, et pärast seda, kui minu isa Lehhi oli lõpetanud ^aprohvetliku kuulutamise oma seemne kohta, sündis, et Issand rääkis talle taas, öeldes, et ei ole hea, kui tema, Lehhi, viib kõnnumaale ainult omaenda perekonna, vaid et tema pojad peaksid võtma ^bnaiseks ^ctütreid, et nad võiksid tõotatud maal Issandale seemet üles kasvatada.

2 Ja sündis, et Issand ^akäskis teda, et mina, Nefi, ja minu vennad peame minema taas tagasi Jeruusalemma maale ja tooma sealt kõnnumaale Ismaeli ja tema perekonna.

3 Ja sündis, et mina, Nefi, läksin oma vendadega ^ataas kõnnumaale, et minna üles Jeruusalemma.

4 Ja sündis, et me läksime Ismaeli majja ja võitsime Ismaeli silmis poolehoiu, nii et me rääkisime temale edasi Issanda sõnad.

5 Ja sündis, et Issand pehmendas Ismaeli ja ka tema kodakonna südant, nii et nad asusid koos meiega teele kõnnumaale meie isa telgi poole.

6 Ja sündis, et kui me rändasime kõnnumaal, vaata, Laaman ja Lemuel ja kaks Ismaeli tütardest ja kaks Ismaeli ^apoega ja nende pered hakkasid meile vastu; jah, minu, Nefi ja Sami ja oma isa Ismaeli ja tema naise ja tema kolme ülejäänud tütre vastu.

7 Ja sündis, et selle vastuhakuga nad soovisid tagasi pöörduda Jeruusalemma maale.

8 Ja nüüd, mina, Nefi, tundes ^akurvastust nende kõvasüdamelisuse pärast, seepärast ma rääkisin neile, jah, nimelt Laamanile ja Lemuelile, öeldes: Vaata, te olete minu vanemad vennad ja kuidas on nõnda, et te olete nii kõva südamega ja nii pimedad oma meeles, et on vaja, et mina, teie noorem vend, pean teile rääkima, jah, ja olema teile eeskujuks?

9 Kuidas on nii, et te ei ole kuulda võtnud Issanda sõna?

10 Kuidas on nii, et te olete ^aunustanud, et te olete näinud Issanda inglit?

11 Jah, ja kuidas on nii, et te olete unustanud, milliseid suuri asju on Issand meie heaks teinud, ^apäästes meid Laabani käest, ja samuti, et meie võisime saada ülestähendused?

12 Jah, ja kuidas on nii, et te olete unustanud, et Issand võib teha inimlaste heaks kõiki ^aasju oma tahtmist mööda, kui on nõnda, et nad rakendavad temasse ^busku? Mispärast, olgem talle ustavad.

13 Ja kui on nõnda, et me oleme temale ustavad, saame me tõotatud ^amaa; ja millalgi tulevikus saate te teada, et Issanda sõna Jeruusalemma ^bhävitamise kohta läheb täide, sest kõik asjad, mida Issand on rääkinud Jeruusalemma hävitamise kohta, peavad täide minema.

14 Sest vaata, Issanda Vaim lakkab varsti nendega heitlemast; sest vaata, nad on ^ahüljanud prohvetid ja ^bJeremija on nad vanglasse heitnud. Ja nad on püüdnud võtta mu isalt ^celu, nii et nad on ta maalt välja ajanud.

15 Nüüd, vaata, ma ütlen teile, et kui te lähete tagasi Jeruusalemma, hukkute ka teie koos nendega. Ja nüüd, kui te nõnda otsustate, siis minge üles maale ja pidage meeles sõnad, mis ma teile räägin, et kui te lähete, siis hukkute ka teie; sest nõnda sunnib Issanda Vaim mind rääkima.

16 Ja sündis, et kui mina, Nefi, olin rääkinud oma vendadele need sõnad, said nad minu peale vihaseks. Ja sündis, et nad panid oma käe minu külge, sest vaata, nad olid ülimalt vihased ja nad ^asidusid mu köitega kinni, sest nad püüdsid võtta minult elu, jättes mind kõnnumaale metsloomade õgida.

17 Ent sündis, et ma palusin Issandat, öeldes: Oo Issand, nõnda nagu mul on sinusse usku, päästa mind mu vendade käest; jah, anna mulle koguni jõudu, et ma võiksin ^apurustada need köidikud, millega ma seotud olen.

18 Ja sündis, et kui ma olin öelnud need sõnad, vaata, pääsesid köidikud mu kätelt ja jalgadelt lahti ning ma seisin oma vendade ees ja rääkisin neile taas.

19 Ja sündis, et nad olid taas minu peale vihased ja püüdsid oma kätt minu külge panna; ent vaata, üks Ismaeli ^atütar, jah, ja ka tema ema ja üks Ismaeli poeg palusid minu vendi, nii et nad leebusid oma südames; ja nad ei püüdnud enam minult elu võtta.

20 Ja sündis, et nad olid kurvad oma pahelisuse pärast, nii et nad kummardusid minu ees maha ja palusid mind, et ma andestaksin neile selle, mis nad olid minule teinud.

21 Ja sündis, et ma ^aandestasin neile siiralt kõik, mis nad olid teinud, ja õhutasin neid, et nad paluksid Issandalt, oma Jumalalt, andestust. Ja sündis, et nad tegid nii. Ja pärast seda, kui nad olid palunud Issandat, jätkasime me taas oma teekonda isa telgi poole.

22 Ja sündis, et me jõudsime alla oma isa telgi juurde. Ja kui mina ja mu vennad ja kogu Ismaeli koda olime alla minu isa telgi juurde jõudnud, ^atänasid nad Issandat, oma Jumalat, ja nad ohverdasid temale ^bohvri ning põletusohvreid.