Ngaahi Tohi Tuʻutuʻuní mo e Ngaahi Uiuiʻí
10. Ngaahi Kōlomu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻEloné


“10. Ngaahi Kōlomu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné,” Tohi Tuʻutuʻuni Fakakātoá: Ko e Ngāue ʻi he Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní (2020).

“10. Ngaahi Kōlomu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné,” Tohi Tuʻutuʻuni Fakakātoá.

ʻĪmisi
kau talavou ʻi he lotú

10.

Ngaahi Kōlomu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné

10.1

Taumuʻá mo e Houalotú

ʻOku tokoni e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné ke teuteuʻi e fānau ʻa e ʻOtuá ke nau foki ki Hono ʻaó. ʻOkú ne maʻu ʻa e “ngaahi kī ʻo e tauhi mai ʻa e kau ʻāngeló, pea mo e ongoongolelei ʻo e fakatomalá, pea mo e papitaisó” (Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 13; vakai foki, 3.3.2 ʻi he tohi tuʻutuuni ko ʻení.

10.1.1

Taumuʻá

ʻOku tokoniʻi ʻe he ngaahi kōlomu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné ʻa e kau talavoú ke nau fakahoko mo tauhi e ngaahi fuakava toputapú pea mo fakaloloto ʻenau ului kia Sīsū Kalaisi mo ʻEne ongoongoleleí.

Ko e kōlomú ko ha kulupu kuo fokotuʻutuʻu maau ʻo ha kau maʻu lakanga fakataulaʻeiki. Ko e taumuʻa ʻo ha kōlomu ke tokoni ki he kau maʻu lakanga fakataulaʻeikí ke nau ngāue fakataha ke kau ʻi he ngāue ʻa e ʻOtuá ki he fakamoʻuí mo e hakeakiʻí. ʻE tokoniʻi ʻe he kau maʻu Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné ha niʻihi kehe ʻi heʻenau ngaahi kōlomú ke fakahoko e ngaahi fatongia fakataulaʻeikí, tanumaki e uouangatahá, pea ako mo moʻui ʻaki e tokāteliné.

10.1.2

Kaveinga ʻo e Kōlomu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné

ʻE ala tokoni e kaveinga ʻa e kōlomu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné ke mahino ki he talavou takitaha ʻa hono tuʻunga fakalangí mo ʻene taumuʻa ko ha taha maʻu lakanga fakataulaʻeikí. ʻE lau ʻe he kau talavoú mo honau kau takí ʻa e kaveingá ʻi he kamataʻanga ʻo e ngaahi fakataha fakakōlomú pea ʻi ha ngaahi fakatahaʻanga fakakōlomu pē. ʻOku peheni e fakalea ʻo e kaveingá:

“Ko ha foha ʻofeina au ʻo e ʻOtuá, pea ʻoku ʻi ai Haʻane ngāue ke u fakahoko.

“Te u ʻofa ki he ʻOtuá ʻaki hoku lotó, iví, ʻatamaí mo e mālohí kotoa pea tauhi ʻeku ngaahi fuakavá mo fakaʻaongaʻi Hono lakanga fakataulaʻeikí ke tokoniʻi e niʻihi kehé, ʻo kamata pē mei hoku ʻapí.

“ʻI heʻeku fāifeinga ke tokoni, ngāue ʻi he tui, fakatomala mo fakalakalaka ʻi he ʻaho kotoá, te u feʻunga ai ke maʻu ʻa e ngaahi tāpuaki ʻo e temipalé pea mo e fiefia tuʻuloa ʻo e ongoongoleleí.

“Te u teuteu ke hoko ko ha faifekau faivelenga, husepāniti māteaki, mo ha tamai angaʻofa ʻaki ʻeku hoko ko ha ākonga moʻoni ʻa Sīsū Kalaisi.

“Te u tokoni ki hono teuteu ʻo e māmaní ki he toe hāʻele mai ʻa e Fakamoʻuí ʻaki hono fakaafeʻi e tokotaha kotoa ke haʻu kia Kalaisi pea maʻu e ngaahi tāpuaki ʻo ʻEne Fakaleleí.”

10.1.3

Ngaahi Kōlomú

ʻE fokotuʻutuʻu ʻe he pīsopé ʻa e kau maʻu Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné ki ha ngaahi kōlomu ʻo hangē ko hono fakamatalaʻi atu ʻi laló. (Vakai foki, Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 107:85–88.)

10.1.3.1

Kōlomu ʻo e Kau Tīkoní

ʻOku kau ʻa e kau talavoú ki he kōlomu ʻo e kau tīkoní ʻo kamata ʻi he Sānuali ʻo e taʻu ʻoku hoko ai honau taʻu 12. ʻI he taimi ko ʻení, ʻoku nau ʻatā foki ke fakanofo ko ha kau tīkoni kapau ʻoku nau mateuteu mo moʻui taau.

ʻE hoko ha mēmipa ʻo e kōlomú kuo ʻosi fakanofo ko e tīkoni, ko e palesiteni ʻo e kōlomú. ʻI he feituʻu ʻe lava aí, ʻe lava ke ngāue mo ia ha tokoni ʻe toko taha pe toko ua pea mo ha sekelitali. Ko e ongo tokoní mo e sekelitalí kuo pau foki ko ha kau tīkoni mo kinautolu.

ʻOku fakamatalaʻi atu ʻa e ngaahi fatongia ʻo e tīkoní ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 20:57–59; 84:111. Ko e ngaahi fatongia kehé ʻoku kau ai hono tufa ʻo e sākalamēnití mo e tokoni ki he pīsopé ʻi hono “fakahoko ʻo e ngaahi meʻa fakatuʻasino kotoa pē” (Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 107:68).

10.1.3.2

Kōlomu ʻo e Kau Akonakí

ʻOku kau ʻa e kau talavoú ki he kōlomu ʻo e kau akonakí ʻo kamata ʻi he Sānuali ʻo e taʻu ʻoku hoko ai honau taʻu 14. ʻI he taimi ko ʻení, ʻoku nau ʻatā foki ke fakanofo ko ha kau akonaki kapau ʻoku nau mateuteu mo moʻui taau.

ʻE hoko ha mēmipa ʻo e kōlomú kuo ʻosi fakanofo ko e akonaki, ko e palesiteni ʻo e kōlomú. ʻI he feituʻu ʻe lava aí, ʻe lava ke ngāue mo ia ha tokoni ʻe toko taha pe toko ua pea mo ha sekelitali. Kuo pau foki ke hoko e ongo tokoní mo e sekelitalí ko ha kau akonaki.

ʻOku ʻa e kau akonakí ʻa e ngaahi fatongia tatau mo e kau tīkoní. Te nau toe teuteu foki ʻa e sākalamēnití pea hoko ko ha kau tangata ngāue fakaetauhi. ʻOku ʻi ai mo ha ngaahi fatongia kehe ʻoku fakamatalaʻi ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 20:53–59; 84:111.

10.1.3.3

Kōlomu ʻo e Kau Taulaʻeikí

ʻOku kau ʻa e kau talavoú ki he kōlomu ʻo e kau taulaʻeikí ʻo kamata ʻi he Sānuali ʻo e taʻu ʻoku hoko ai honau taʻu 16. ʻI he taimi ko ʻení, ʻoku nau ʻatā foki ke fakanofo ko ha kau taulaʻeiki kapau ʻoku nau mateuteu mo moʻui taau.

Ko e pīsopé ʻa e palesiteni ʻo e kōlomu ʻo e kau taulaʻeikí (vakai, Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 107:87–88). Te ne ui ha mēmipa ʻe toko taha pe toko ua ʻo e kōlomú ke na hoko ko e ongo ʻasisiteni. ʻE lava foki ke ui mo ha sekelitali. Kuo pau ke ʻosi fakanofo e ongo ʻasisitení mo e sekelitalí ko ha kau taulaʻeiki.

ʻOku maʻu ʻe he kau taulaʻeikí ʻa e fatongia tatau mo e kau tīkoní mo e kau akonakí. ʻOku ʻi ai mo ha ngaahi fatongia kehe ʻoku fakamatalaʻi atu ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 20:46–52, 73–79.

10.1.4

Ngaahi Kī ʻo e Lakanga Fakataulaʻeikí

Ko e kōlomu kotoa pē ʻoku taki ia ʻe ha palesiteni ʻokú ne maʻu ʻa e ngaahi kī ʻo e lakanga fakataulaʻeikí. ʻOku maʻu ʻe he palesiteni e kōlomu ʻo e kau tīkoní, palesiteni e kōlomu ʻo e kau akonakí, mo e pīsopé ha ngaahi kī ʻo e lakanga fakataulaʻeikí. Ke maʻu ha fakamatala lahi ange fekauʻaki mo e ngaahi kī ko ʻení, vakai, 3.4.1.

10.1.5

ʻĪmisi
fakaʻilonga, ngaahi fakahinohino ki hono fulifulihí
Ko Hono Fakafeʻungaʻi ʻo e Ngaahi Kōlomú ki he Ngaahi Fiemaʻu Fakalotofonuá

ʻE lava pē ke fakatahaʻi kotoa ʻa e ngaahi kōlomu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné ki he fakahinohinó mo e ngaahi ʻekitivitií ʻi ha uooti pe kolo ʻoku tokosiʻi ai e kau talavoú.

Kapau ʻoku ʻi ai ha uooti ʻoku tokolahi ange ʻa e kau tīkoní ʻi he toko 12, ʻe lava ke vaheua ʻe he pīsopé e kōlomu ʻo e kau tīkoní. Ko e meʻa tatau pē ʻe fakahokokapau ʻoku tokolahi ange ʻa e kau akonakí ʻi he toko 24 (vakai, Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 107:85–86). ʻI he taimi ʻoku fakahoko ai e tuʻutuʻuni ko ʻení, ʻe fakakaukauʻi ʻe he pīsopé e meʻa ʻe hoko ki he kau mēmipa ʻo e kōlomú.

10.2

Ko e Kau ʻi he Ngāue ʻa e ʻOtuá ki he Fakamoʻuí mo e Hakeakiʻí

ʻOku fakaafeʻi ʻe he ʻOtuá ʻa e kakai kotoa ke nau haʻu kia Kalaisi pea tokoni ʻi Heʻene ngāué ʻaki haʻanau:

  • Moʻui ʻaki e ongoongolelei ʻo Sīsū Kalaisí.

  • Tokangaʻi ʻa kinautolu ʻoku faingataʻaʻiá.

  • Fakaafeʻi ʻa e taha kotoa ke nau tali e ongoongoleleí.

  • Fakatahaʻi ʻa e ngaahi fāmilí ke taʻengata.

ʻE fealēleaʻaki fakataha ʻa e kau pīsopelikí mo e kau taki fakakōlomu ʻo e toʻu tupú, pea tokoniʻi ʻe he kau ʻetivaisá (vakai, 10.5), ki he founga ke tokoni ai ʻo fakahoko ʻa e ngāué ni. Ki ha fakamatala lahi ange fekauʻaki mo e ngāue ʻa e ʻOtuá ki he fakamoʻuí mo e hakeakiʻí, ako ʻa e vahe 1.

10.2.1

Ko Hono Moʻui ʻAki e Ongoongolelei ʻo Sīsū Kalaisí

10.2.1.1

Ngaahi Tufakanga ʻo e Mātuʻá mo e Kau Takí

ʻOku fatongia ʻaki ʻe he ngaahi mātuʻá ʻa hono akoʻi ki heʻenau fānaú ʻa e ongoongoleleí mo tokoni ke nau moʻui ʻaki iá (vakai, Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 68:25–28). ʻE poupouʻi ʻe he kau pīsopelikí mo e kau taki fakakōlomu ʻo e toʻu tupú ʻa e ngaahi mātuʻá, pea tokoni ki ai ʻa e kau ʻetivaisá, ʻi he fatongia ko ʻení ʻo anga peheni:

  • Poupouʻi ʻa e fetuʻutaki ʻi he vahaʻa ʻo e kau talavoú mo honau ngaahi fāmilí.

  • Fakapapauʻi ʻoku tokoniʻi mo tāpuekina ʻe he ngaahi ʻekitivitī ʻo e toʻu tupú ʻa e ngaahi fāmilí.

  • Tokoni ki he mātuʻá ke teuteu ʻenau fānau tangatá ki he ngaahi fakanofo ki he lakanga fakataulaʻeikí pea mo hono maʻu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-Melekisēteki.

  • Tokoniʻi e mātuʻá ʻi hono teuteuʻi ʻenau fānau tangatá ki he ʻenitaumeni fakatemipalé, ngāue fakafaifekau taimi kakató, mali temipalé, mo e tuʻunga fakaetamaí.

ʻOku totonu ke mātuʻaki tokanga ʻa e kau takí ki he toʻu tupu ʻoku ʻikai fuʻu poupouʻi ʻe he fāmilí ʻa hono moʻui ʻaki ʻo e ongoongoleleí.

ʻE feinga ʻa e ngaahi mātuʻá mo e kau takí ke hoko ko ha ngaahi sīpinga lelei ki he toʻu tupú. Te nau akoʻi e toʻu tupú ʻi heʻenau feinga ke tatau ange mo Sīsū Kalaisí. ʻE lava ke tokoni e polokalama ʻa e Fānaú mo e Toʻu Tupú ʻi he ngaahi ngāue ko ʻení (vakai, ChildrenandYouth.ChurchofJesusChrist.org).

10.2.1.2

Ko hono Ako ʻo e Ongoongoleleí

ʻE poupouʻi ʻe he kau pīsopelikí, kau taki fakakōlomu ʻo e toʻu tupú, mo e kau ʻetivaisá, ʻa e kau talavoú mo honau ngaahi fāmilí ke nau ako ʻa e ongoongoleleí ʻi ʻapi. ʻE ako ʻe he kau takí mo e kau ʻetivaisá ʻa e ongoongoleleí pea vahevahe mo e kau talavoú ʻa e meʻa ʻoku nau ʻiló. Te nau fakaafeʻi e kau mēmipa ʻo e kōlomú ke nau vahevahe ʻi he lotú ʻa e meʻa ʻoku nau ako ʻi ʻapí.

ʻE fakataha ʻa e ngaahi kōlomu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné ʻi he Sāpaté ke fakamālohia ʻa e tuí, langaki ʻa e uouangatahá, fakamālohia ʻa e ngaahi fāmilí mo e ʻapí, mo fokotuʻu ha ngaahi palani ke kau ʻi he ngāue ʻa e ʻOtuá ki he fakamoʻuí mo e hakeakiʻí. ʻE palani ʻe he kau pīsopelikí mo e kau taki fakakōlomu ʻo e toʻu tupú ʻa e ngaahi fakatahaʻanga Sāpaté, ʻo poupou ki ai ʻa e kau ʻetivaisá.

ʻĪmisi
kau talavou ʻoku ako

ʻOku fakahoko e ngaahi fakataha fakakōlomú ʻi he Sāpate ua mo e Sāpate fā ʻo e māhiná. ʻOku miniti ʻe 50 hono lōloá. ʻOku kamata ʻa e ngaahi fakatahá ʻaki ha lotu. ʻE tataki ʻe ha mēmipa ʻo e kau palesitenisī fakakōlomú (pe ʻe ha taha ʻo e ongo ʻasisiteni ki he pīsopé ʻi he kōlomu ʻo e kau taulaʻeikí). Te ne tataki ʻa e kōlomú ʻi hono lau ʻa e kaveingá pea mo fealēleaʻaki fakataha ki he ngaahi ngāue naʻe vahé, ngaahi fatongiá, mo ha toe ngaahi meʻa kehe pē.

ʻE fakahoko leva ʻe ha mēmipa ʻo e kōlomú pe ʻe ha taki matuʻotuʻa e fakahinohino ʻi he ongoongoleleí. ʻE feongoongoi ʻa e kau taki fakakōlomú mo e kau ʻetivaisá pe ko hai ʻoku totonu ke faiakó. ʻOku maʻu ʻa e fokotuʻutuʻu ki he fakatahá ʻi he Haʻu, ʻo Muimui ʻIate Aú—Maʻá e Ngaahi Kōlomu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné mo e Ngaahi Kalasi ʻa e Kau Finemuí (vakai, ComeFollowMe.ChurchofJesusChrist.org). ʻOku totonu ke fakaʻosi ʻaki e ngaahi fakatahaʻangá ha lotu.

Ko e angamahení, ʻoku fakataha mavahe pē ʻa e kōlomu takitaha ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-Ēloné (vakai, 10.1.5 ʻE lava pē ke fakatahaʻi ʻa e kau talavoú mo e kau finemuí ʻi ha taimi ki ha lēsoni he Sāpaté, ʻo ka fakafekauʻaki ʻe he kau pīsopelikí mo e kau palesitenisī ʻo e Kau Finemuí.

ʻOku poupouʻi ʻa e kau talavoú ke nau kau ʻi he seminelí (vakai, 15.1).

10.2.1.3

Ngāue Tokoní mo e Ngaahi ʻEkitivitií

ʻE palani ʻe he kau pīsopelikí mo e kau taki fakakōlomu ʻo e toʻu tupú ʻa e ngāue tokoní mo e ngaahi ʻekitivitií, pea poupouʻi ʻe he kau ʻetivaisá. ʻOku totonu ke tokoni ʻeni ke fakahoko ʻa e ngāue ʻa e ʻOtuá ki he fakamoʻuí mo e hakeakiʻí. ʻOku totonu ke hanga ʻe he ngāue tokoní mo e ngaahi ʻekitivitií ʻo langaki e ngaahi fakamoʻoní, fakamālohia e ngaahi fāmilí, ohi mai e uouangataha fakakōlomú, mo ʻomi ha ngaahi faingamālie ke tāpuekina ha niʻihi kehe. ʻOku totonu ke nau potupotutatau ʻi he ngaahi tafaʻaki ʻe fā ʻo e tupulaki fakafoʻituituí: fakalaumālie, fakasōsiale, fakatuʻasino, mo fakaeʻatamai.

Ko e lahi taha ʻo e ngaahi ʻekitivitī ʻa e toʻu tupú ʻoku fakahoko ʻi ha taimi kehe mei he Sāpaté pe efiafi Mōnité. ʻOku angamaheni ʻaki ke fakahoko fakauike. ʻI ha ngaahi feituʻu ʻe niʻihi, ʻe hanga ʻe he vāmamaʻó, tuʻunga malú, pe ko ha ngaahi ʻuhinga kehe ʻo ʻai ke ʻikai lava ʻo fakahoko e ngaahi ʻekitivitī fakauiké. ʻI he ngaahi feituʻu ko ʻení, ʻe lava ke siʻisiʻi ange hono fakahoko e ngaahi ʻekitivitií, ka ʻoku totonu ke fakahoko ia tuʻo taha ʻi he māhina. ʻE lava ke palani ʻa e ngaahi ʻekitivitií ʻi he Sample Service and Activity Planner, ʻoku maʻu ʻi he ChurchofJesusChrist.org.

ʻOku ʻi ai ha ngāue tokoni mo ha ngaahi ʻekitivitī ʻe niʻihi ʻoku totonu ke kau fakatouʻosi ki ai ʻa e kau talavoú mo e kau finemuí, tautautefito ki he toʻu tupu ʻoku matuʻotuʻa angé.

ʻE lava ke ʻaonga ki he toʻu tupú ʻa e feohi ʻi ha ngaahi kulupu ʻoku tokolahi angé. ʻE lava ke fakataha he taimi ʻe niʻihi ʻa e toʻu tupu ʻi ha uooti ʻe ua pe lahi ange ki ha ngāue tokoni mo ha ngaahi ʻekitivitī. ʻE lava ke palani ʻe he ngaahi siteikí pe vahefonuá he taimi ʻe niʻihi ha ngāue tokoni mo ha ngaahi ʻekitivitī maʻá e toʻu tupú (vakai, 20.3.2).

ʻE tokoni ʻa e kau taki kakai lalahí ke fakapapauʻi ʻoku malu ʻa e ngaahi ʻekitivitií (vakai, safety.ChurchofJesusChrist.org; vakai foki, 20.7 ʻi he tohi tuʻutuʻuni ko ʻení). ʻOku totonu ke ʻoua naʻa toe siʻi hifo he toko uá ʻa e kau taki kakai lalahi fakapotopoto ʻe kau ki he ngaahi ʻekitivitī kotoa pē (vakai 10.8.1).

Ki ha fakamatala lahi ange, vakai, AaronicPriesthoodQuorums.ChurchofJesusChrist.org. Vakai foki, JustServe.org ʻi he feituʻu ʻoku maʻu aí. ʻOku ʻomi ʻe he ngaahi maʻuʻanga tokoni ko ʻení ha ngaahi fakakaukau ki he ngāue tokoní mo e ʻekitivitií.

Ngaahi ʻEkitivitī Fakataʻú. Makehe mei he ngaahi ʻekitivitī angamaheni ʻa e toʻu tupú, ʻe lava foki ke kau ʻa e kau talavoú ʻi he ngaahi meʻa ko ʻení ʻi he taʻu takitaha:

  • Ko ha fakataha maʻá e toʻu tupú mo ʻenau mātuʻá ʻi he ofi ki he kamataʻanga ʻo e taʻú. ʻE lava ke fakahoko ia maʻá e kau talavoú mo e kau finemuí, ʻo mavahevahe pe fakatahaʻi. ʻE lava pē foki ke fakahoko fakauooti pe fakasiteiki ia. ʻOku palani ia mo tataki ʻe he ongo ʻasisiteni ki he pīsiopé ʻi he kōlomu ʻo e kau taulaʻeikí mo e kau palesitenisī ʻo e kalasi matuʻotuʻa taha ʻa e Kau Finemuí. ʻE lava ke maʻu ʻe he kau talavou ʻoku hoko honau taʻu 12 ʻi he lolotonga e taʻú ʻa honau fakaʻilonga ʻo e kau atú (emblems of belonging), ʻi he lolotonga ʻa e fakataha ko ʻení (vakai, 10.8.3). Ke maʻu ha fakamatala lahi ange, vakai ki he, ChildrenandYouth.ChurchofJesusChrist.org.

  • Ko ha kemi ʻa e kōlomu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné (vakai, Aaronic Priesthood Quorum Camp Guide). ʻE lava ke kau ʻa e kau talavoú ʻi ha kemi pō kakato, ngaahi polokalama, mo ha ngaahi ʻekitivitī makehe ʻi he lolotonga ʻo e taʻú, ʻi he feituʻu ʻe malava aí.

  • Ko ha konfelenisi fakauooti pe fakasiteiki ʻa e toʻu tupú pe ko ha konifelenisi Ki Hono Fakamālohia ʻo e Toʻu Tupú (KFT). Ki ha fakamatala fekauʻaki mo e ngaahi konifelenisi KFT, vakai ki he FSY.ChurchofJesusChrist.org. Ke maʻu ha fakamatala fekauʻaki mo e ngaahi uiuiʻi mo e ngaahi fatongia ʻo e KFT ʻi he uōtí mo e siteikí, vakai ki he FSYLeader.ChurchofJesusChrist.org (maʻá e U.S. mo Kānata) pe ko e Fakahinohino ki hono Palani ʻo e KFT (maʻá e toenga ʻo e ngaahi ʻēliá kotoa).

  • Ko ha ʻekitivitī ʻe taha pe lahi ange ʻoku fakamamafaʻi ai ʻa e ngaahi tuʻunga moʻui ʻi he Ki Hono Fakamālohia ʻo e Toʻu Tupú. ʻE lava ke kau ʻa e kau talavoú mo e kau finemuí fakatouʻosi ʻi he polokalama ko ʻení. ʻE lava foki ke fakaafeʻi ki ai ʻa e ngaahi mātuʻá.

Ngaahi Fiemaʻu Fekauʻaki mo e Taʻú. Ka fakangofua ʻe heʻenau mātuʻá, ʻe lava ke kau ʻa e kau talavoú ki ha ngaahi kemi pō kakato ʻa e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné ʻo kamata ʻi Sānuali ʻo e taʻu ʻoku hoko ai honau taʻu 12. ʻE lava ke nau kau ʻi ha ngaahi hulohula, konifelenisi ʻa e toʻu tupú, mo ha ngaahi konifelenisi KFT ʻo kamata ʻi he Sānuali ʻo e taʻu ʻoku hoko ai honau taʻu 14.

Ko e Totongi ki he Ngaahi ʻEkitivitií. Ko e ngaahi ʻekitivitií, kau ai mo e naunaú, ʻoku totongi ia ʻe he patiseti fakauōtí. Ko e fefonongaʻakí mo e ngaahi fakamolé ʻoku ʻikai totonu ke fuʻu tōtuʻa.

Ko e fakaʻatā makehé pē, kapau ʻoku ʻikai ha paʻanga feʻunga ʻi he patiseti ʻa e uōtí ke totongi e ngaahi ʻekitivitī ʻaho lahí, hangē ko e ngaahi kemí, ʻe lava ke kole ʻe he kau takí ki he niʻihi ʻoku kaú ke nau tokoni ʻi hono totongí. Neongo ia, ka ʻoku ʻikai totonu ke taʻofi ha talavou mei haʻane kau atu ʻo kapau ʻoku ʻikai ke ne lava ʻo tokoni ʻi hono totongí. Kapau ʻe kei fie maʻu pē ha paʻanga lahi ange, ʻe lava ke fakamafaiʻi ʻe he pīsopé ha ʻekitivitī feinga paʻanga ʻe taha ʻi he taʻu (vakai, 20.6.5).

ʻE fakapapauʻi ʻe he kau pīsopelikí ʻoku feʻunga mo vahevahe-tatau ʻa e patiseti mo e ngaahi ʻekitivitī ʻa e kau talavoú mo e kau finemuí. ʻOku makatuʻunga e lahi ʻo e patiseti ʻa e ngaahi kōlomu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné ʻi he tokolahi ʻo e kau talavou ʻi he uōtí. ʻOku makatuʻunga e lahi ʻo e patiseti ʻa e kau finemuí ʻi he tokolahi ʻo e kau finemui ʻi he uōtí.

Vakai ki he FSY.ChurchofJesusChrist.org ki ha fakamatala fekauʻaki mo hono fakapaʻanga e ngaahi konifelenisi ʻa e KFT.

ʻĪmisi
kau talavou ʻi tuʻa

10.2.1.4

Tupulaki Fakatāutahá

ʻOku fakaafeʻi ʻa e toʻu tupú, ʻi heʻenau feinga ke hoko ʻo tatau ange mo e Fakamoʻuí, ke nau fokotuʻu ha ngaahi taumuʻa ke nau tupulaki fakalaumālie, fakasōsiale, fakatuʻasino, pea mo fakaeʻatamai ai (vakai, Luke 2:52). ʻE lotua ʻe he toʻu tupú ha tataki fakalaumālie ke nau ʻilo ai ʻa e meʻa ʻoku fie maʻu ke nau ngāueʻí. Te nau fokotuʻu ha ngaahi palani, ngāueʻi ʻenau ngaahi palaní, pea fakalaulauloto ki he meʻa ne nau akó ʻi he tokoni ʻenau mātuʻá. ʻE toe fakahoko foki ʻe he kau takí mo e kau ʻetivaisá ha poupou ʻi hano fie ma‘u. Neongo ia, ka ʻoku ʻikai totonu ke nau muimuiʻi ʻa e ngaahi taumuʻa pe fakalakalaka ʻa e kau talavoú. ʻE lava ke fokotuʻu ʻe he ngaahi mātuʻá mo e kau takí ha ngaahi taumuʻa, ka te nau tuku ki he toʻu tupú ke nau kumi ha tataki fakalaumālie fekauʻaki mo e ngaahi taumuʻa ke tulifuá.

ʻOku poupouʻi ʻa e toʻu tupú ke nau fakakakato ha taumuʻa ʻe ua pe lahi ange ʻi he ngaahi tafaʻaki takitaha ʻe faá, ʻi he taʻu kotoa pē. Te nau lava ʻo fakaʻaongaʻi e Fakalakalaka Fakataautahá: Tohi Fakahinohino ʻa e Toʻu Tupú pe polokalama Moʻui ʻaki e Ongoongoleleí ke fokotuʻu pea mo lekooti e ngaahi taumuʻá.

Ke maʻu ha fakamatala lahi ange, vakai ki he, ChildrenandYouth.ChurchofJesusChrist.org.

10.2.2

Ko Hono Tokangaʻi ʻo Kinautolu ʻoku Faingataʻaʻiá

ʻE tokoni ʻa e kau maʻu Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné ki he pīsopé ʻi hono “fakahoko ʻo e ngaahi meʻa fakatuʻasino kotoa pē” (Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 107:68). ʻOku totonu ke nau maʻu maʻu pē ha ngaahi faingamālie ke tokoni ki ha niʻihi kehe pea ʻi honau ngaahi fāmilí, he lolotonga e ngaahi ʻekitivitī ʻa e toʻu tupú, pea ʻiate kinautolu pē. Ko e ngaahi fakakaukau ki he ngāue tokoní ʻoku maʻu ia ʻi he ChildrenandYouth.ChurchofJesusChrist.org. ʻI he feituʻu ʻoku maʻu aí, ʻoku fokotuʻu atu ʻe he JustServe.org ha ngaahi faingamālie ke ngāue tokoni ai ʻi he tukui koló.

10.2.2.1

Ngāue Fakaetauhí

Ko e ngāue fakaetauhí ko hono tokoniʻi ia ʻo e niʻihi kehé ʻo hangē ko ia naʻe mei fakahokoʻe he Fakamoʻuí. ʻOku maʻu ʻe he kau maʻu Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné ha ngaahi ngāue fakaetauhi ʻi he kamataʻanga ʻo Sānuali ʻo e taʻu ʻoku hoko ai honau taʻu 14. Ke maʻu ha fakamatala lahi ange, vakai, vahe 21.

10.2.3

Ko Hono Fakaafeʻi ʻo e Kakai Kotoa Pē ke Nau Tali ʻa e Ongoongoleleí

ʻOku ʻi ai ha fatongia ʻo e kau maʻu Lakanga Taula‘eiki Faka-ʻĒloné ke “fakaafe‘i ʻa e kakai kotoa pē ke nau haʻu kia Kalaisi” (Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 20:59). ʻOku ʻoatu ʻi lalo ha ngaahi founga ʻe niʻihi te nau lava ke fakahoko ai ʻeni:

  • Tā ha sīpinga lelei ʻi heʻenau hoko ko e kau ākonga ʻo Sīsū Kalaisí.

  • Vahevahe ʻenau fakamoʻoní mo e ngaahi kaungāmeʻá pea mo e kau mēmipa ʻo e fāmilí.

  • Ngāue fakaetauhi ki he kau mēmipa māmālohi ʻo ʻenau ngaahi kōlomú.

  • Fakaafeʻi e ngaahi kaungāmeʻá ke nau maʻulotu pe kau ki he ngaahi ʻekitivitī ʻa e toʻu tupú.

  • Fakaafeʻi ʻa e ngaahi kaungāmeʻá ke nau kau ʻi he polokalama ʻa e Fānaú mo e Toʻu Tupú. ʻE ngāue vāofi ʻa e kau takí mo e ngaahi mātuʻa ʻa e toʻu tupu ko ʻení ke tokoni ke mahino kiate kinautolu ʻa e polokalamá mo fakapapauʻi ʻa e founga te nau fie kau ai mo ʻenau fānaú.

  • Fakaafeʻi e ngaahi kaungāmeʻá ke akoʻi ʻe he kau faifekaú.

ʻE poupouʻi ʻe he ngaahi mātuʻá mo e kau takí ʻa e kau talavoú ke nau ngāue fakafaifekau taimi kakato pea mo vahevahe ʻa e ongoongoleleí ʻi he kotoa ʻo ʻenau moʻuí. ʻOku ʻoatu ʻi lalo ha ngaahi founga ʻe niʻihi te nau lava ke fakahoko ai ʻeni:

  • Poupouʻi ʻa e kau talavoú ke ʻi ai haʻanau fakamoʻoni fakafoʻituitui ki he palani ʻa e Tamai Hēvaní ki he fiefiá, ko e Fakalelei ʻa Sīsū Kalaisí, pea mo hono fakafoki mai ʻo ʻEne ongoongoleleí.

  • Akoʻi ʻa e kau talavoú ki he ngaahi tāpuaki ʻo e ngāue fakafaifekaú pea mo e meʻa ʻe fie maʻu meiate kinautolú.

  • ʻOange ha ngaahi faingamālie ke nau ngāue ai ʻi he Siasí.

  • ʻOange ha ngaahi faingamālie ke akoʻi ai ʻa e ongoongoleleí ʻi he ngaahi fakataha fakakōlomú mo e ngaahi fakatahaʻanga kehé.

Ko ha konga ʻo e teuteu ko ʻení, ʻe lava ke fokotuʻutuʻu ai ʻe he kau pīsopelikí pe kau palesitenisī fakasiteikí ha kalasi teuteu ngāue fakafaifekau. Ko e tefitoʻi maʻuʻanga tokoni ki he kalasí ni ko e ngaahi folofolá, Ngaahi Tuʻunga Moʻui Fakafaifekau ʻa e Kau Ākonga ʻa Sīsū Kalaisí, mo e Malangaʻaki ʻEku Ongoongoleleí. ʻOku ʻikai fakahoko ʻa e kalasí ni ʻi he lolotonga e ngaahi houalotu he Sāpaté.

ʻOku ʻomi ʻe he Missionary.ChurchofJesusChrist.org ha ngaahi maʻuʻanga tokoni makehe ʻe lava ke tokoni ki he kau talavoú ʻi heʻenau teuteu ke ngāue fakafaifekaú. Vakai, vahe 23 mo e 24 ke maʻu ha fakamatala lahi ange.

10.2.4

Ko Hono Fakatahaʻi ʻo e Ngaahi Fāmilí ke Taʻengatá

‘E lava ke tokoni ʻa e kau maʻu Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné ke fakatahaʻi ʻa e ngaahi fāmilí ke taʻengata, ʻi ha ngaahi founga kehekehe. ʻOku ʻoatu ʻi lalo ha niʻihi ʻo e ngaahi founga ko ʻení:

  • Fakaʻapaʻapaʻi ʻenau mātuʻá mo tā ha sīpinga ʻo e moʻui faka-Kalaisí ʻi honau ʻapí.

  • Teuteu ke maʻu hanau fāmili taʻengata.

  • Maʻu ha lekomeni temipale ʻoku kei ʻaonga.

  • Teuteu ke maʻu ʻa e ngaahi ouau fakatemipalé, kau ai e mali taʻengatá.

  • Fekumi ki honau ngaahi kāingá mo e ngaahi kuí (vakai, Ko Hoku Fāmilí: Ngaahi Talanoa ʻOkú ne Fakatahatahaʻi Kitautolú

  • Kumi e ngaahi kui ʻoku nau fie maʻu e ngaahi ouau fakatemipalé (vakai, FamilySearch.org).

  • Kau ʻi he papitaiso mo e hilifakinima maʻá e kau pekiá ʻi he lahi taha ʻe lavá ʻo fakatatau mo e ngaahi tūkungá.

  • Kau ʻi he polokalama fakahokohoko fakamotuʻaleá (vakai, FamilySearch.org/indexing).

  • Hoko ko ha taha faifaleʻi ki he temipalé mo e hisitōlia fakafāmilí, fakatatau mo hono ui ʻe he kau pīsopelikí (vakai, 25.2.4).

10.3

Kau Pīsopelikí

Ko e kau pīsopelikí ko e kau palesitenisī kinautolu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné ʻi he uōtí (vakai, Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 107:13–15). Te nau tataki e ngāue ʻa e Ngaahi Kōlomu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné. Ko e fatongia mahuʻinga taha ʻo e pīsopé ke tokangaʻi ʻa e kau talavou mo e kau finemui ʻi hono uōtí. Te ne ʻilo honau hingoá mo maʻu ha mahino ki he ngaahi tūkunga honau ʻapí. Te ne ʻalu maʻu pē ki heʻenau ngaahi ʻekitivitií mo e ngaahi houalotu he Sāpaté.

Ko e pīsopé ʻa e palesiteni ʻo e kōlomu ʻo e kau taulaʻeikí. Ko hono fatongiá ke “pule ki he kau taulaʻeikí, pea fealēleaʻaki mo kinautolu, ke akoʻi kiate kinautolu ʻa e ngaahi fatongia ʻo honau lakangá” (Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 107:87).

ʻOku ʻa e tokoni ʻuluaki ʻi he kau pīsopelikí ʻa e fatongia ki he kōlomu ʻo e kau akonakí. ʻOku ʻa e tokoni uá ʻa e fatongia ki he kōlomu ʻo e kau tīkoní.

Ko e taimi ʻoku kau atu ai ha mēmipa ʻo e kau pīsopelikí ki ha fakataha ʻa e kōlomú, te ne tokangaʻi ʻa e fakatahá.

ʻOku ʻa e kau pīsopelikí ʻa e ngaahi fatongia makehe ko ʻení ʻi he ngaahi kōlomu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné:

  • Tokoni ki he kau palesitenisī fakakōlomú mo e ongo ʻasisiteni ʻo e pīsopé ʻi he kōlomu ʻo e kau taulaʻeikí. Tokoni ke mahino kiate kinautolu mo nau fakahoko honau ngaahi fatongia ko e kau takí. Ke fakahoko ʻení, ʻe fakaʻaongaʻi ʻe he pīsopé ʻa e folofolá mo e “Aaronic Priesthood and Young Women Class Presidency Orientation” (vakai, AaronicPriesthoodQuorums.ChurchofJesusChrist.org). Te nau lava foki ʻo fakaʻaongaʻi ʻa e vahe 4ʻo e tohi tuʻutuʻuni ko ʻení.

  • ʻInitaviu e talavou kotoa pē ʻo ʻikai toe siʻi ange ʻi he tuʻo ua ʻi he taʻu (vakai, 31.3.1).

  • Tokangaʻi hono akoʻi ʻo e ngaahi kōlomu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné.

  • Tokoniʻi e kau talavoú ke nau mateuteu ke maʻu e Lakanga Taulaʻeiki Faka-Melekisētekí (vakai, 10.6).

  • Tokangaʻi ʻa e ngaahi lekooti, ngaahi lipooti, mo e ngaahi meʻa fakapaʻanga ʻa e ngaahi kōlomu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné.

ʻE tokoni ʻa e kau ʻetivaisa mo e kau mataotao fakakōlomú ʻi he ngaahi fatongiá ni ʻo ka fie maʻu (vakai, 10.5).

10.4

Kau Taki Fakakōlomu ʻo e Toʻu Tupú

10.4.1

Ko e Uiuiʻí, Hikinimaʻí, mo e Vaheʻí

ʻE ui ʻe he pīsopé ha taulaʻeiki ʻe toko taha pe toko ua ke hoko ko hono ongo ʻasisiteni ʻi hono taki e kōlomu ʻo e kau taulaʻeikí. ʻE lava foki ke ui ʻe ha mēmipa ʻo e kau pīsopelikí ha sekelitali ʻa e kōlomú.

ʻE uiuiʻi ʻe ha mēmipa ʻo e kau pīsopelikí ʻa e ongo palesiteni ʻo e kōlomu ʻo e kau tīkoní mo e kau akonakí. Ko e taimi ʻoku tokolahi feʻunga ai e kau maʻu Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné, ʻe fakakaukauʻi leva ʻe he kau talavou ko ʻení, ʻi he faʻa lotu, ha kau mēmipa ʻo e kōlomú ke fokotuʻu ko ha ongo tokoni mo e sekelitali. ʻE fakakaukauʻi ʻe he kau pīsopelikí ʻenau ngaahi fokotuʻú pea fakahoko ʻa e ngaahi uiuiʻí.

Kimuʻa pea kole ki ha talavou ke ne ngāue ʻi ha taha ʻo e ngaahi uiuiʻi ko ʻení, ʻe kole ʻe ha mēmipa ʻo e kau pīsopelikí ha ngofua mei he mātuʻa ʻa e talavoú.

Ka hili hono fakahoko ange ʻo e ngaahi uiuiʻi ko ʻení, ʻe fakahā leva ʻe ha mēmipa ʻo e kau pīsopelikí ʻa e kau taki fakakōlomu ʻo e toʻu tupú ke hikinimaʻi ʻi heʻenau fakataha fakakōlomú. ʻE vaheʻi ʻe he pīsopé ʻa hono ongo ʻasisitení pea mo e ongo palesiteni ʻo e kōlomu ʻo e kau tīkoní mo e kau akonakí. Te ne foaki e ngaahi kī ʻo e lakanga fakataulaʻeikí ki he ongo palesiteni fakakōlomú. ʻE lava ke ne tuku ki hono ongo tokoní ke na vaheʻi e kau mēmipa kehe ʻo e kau palesitenisií mo e kau sekelitalí.

ʻE fakahā ʻe ha mēmipa ʻo e kau pīsopelikí ʻa e ngaahi uiuiʻi ko ʻení ʻi he houalotu sākalamēnití. ʻOku ʻikai ko haʻane fakahā kinautolu ke hikinimaʻi ai.

10.4.2

Ngaahi Fatongiá

ʻOku ʻa e kau palesiteni fakakōlomu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné, kau ai mo e pīsopé, ʻa e ngaahi fatongia ko ʻení. ʻE fetokoniʻaki honau kau tokoní, mo e ongo ʻasisiteni ʻo e pīsopé ʻi he kōlomu ʻo e kau taulaʻeikí, ʻi he ngaahi fatongia ko ʻení.

  • Taki ʻa e ngaahi ngāue ʻa e kōlomú ke kau ʻi he ngāue ʻa e ʻOtuá ki he fakamoʻuí mo e hakeakiʻí (vakai, vahe 1).

  • Feinga ke ʻiloʻi mo tokoniʻi e mēmipa takitaha ʻo e kōlomú, kau ai ʻa kinautolu ʻoku ʻikai ke nau omi ki he ngaahi fakataha fakakōlomú. ʻIloʻi ʻenau ngaahi fiemaʻú mo honau ngaahi tūkungá.

  • Kau ʻi he fakataha alēlea fakauooti ʻa e toʻu tupú (vakai, 10.4.4).

  • Kau ʻi he ngaahi ngāue ʻa e uōtí ki hono vahevahe ʻo e ongoongoleleí mo fakamālohia ʻa e kāingalotu foʻoú mo kinautolu ʻoku foki maí. ʻE kau ha ʻasisiteni ʻi he kōlomu ʻo e taulaʻeikí ki he ngaahi fakataha fakafekauʻakí (vakai, 23.5.7).

  • Kau ʻi he ngaahi ngāue fakatemipale mo e hisitōlia fakafāmili ʻa e uōtí. ʻE kau ha ʻasisiteni ʻi he kōlomu ʻo e kau taulaʻeikí ki he ngaahi fakataha fakafekauʻakí (vakai, 25.2.7).

  • Akoʻi e kau mēmipa ʻo e kōlomú ʻi honau ngaahi fatongia fakataulaʻeikí (vakai, Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 107:85–88). Poupouʻi kinautolu ʻi hono fua e ngaahi fatongia ko iá.

  • Palani mo tataki ʻa e ngaahi fakataha fakakōlomú (vakai, 10.2.1.2).

  • Palani mo fakahoko e ngaahi ngāue tokoni mo e ngaahi ʻekitivitī fakakōlomú (vakai, 10.2.1.3).

Ko e taimi ʻoku ui ai ha kau sekelitali fakakōlomu, te nau teuteu e ngaahi ʻasenita ki he ngaahi fakatahá mo hiki e ngaahi fakamatalá. Te nau toe tokoni foki ki he kalake fakauōtí pe ko ha ʻetivaisa fakakōlomu ke muimuiʻi e maʻulotú.

ʻE akoʻi ʻe he kau mēmipa ʻo e kau pīsopelikí ʻa e kau talavoú fekauʻaki mo honau fatongiá (vakai, 10.3 ʻOku totonu ke tokoni maʻu pē ʻa e kau ʻetivaisa fakakōlomú (vakai, 10.5).

10.4.3

Fakataha ʻa e Kau Palesitenisī ʻo e Kōlomú

ʻE toutou fakataha maʻu pē ʻa e kau palesitenisī fakakōlomu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné. ʻE tataki ʻe he palesiteni ʻo e kōlomú ʻa e ngaahi fakataha ko ʻení. Kuo pau ke ʻi ai ha kakai lalahi ʻe toko ua pe tokolahi ange—ko ha mēmipa ʻo e kau pīsopelikí, ko ha ʻetivaisa, pe mataotao. ʻI he lolotonga ʻo e ngaahi fakatahá ni, ʻe alēlea fakataha ʻa e kau takí mo fekumi ki ha fakahā fekauʻaki mo e finangalo ʻa e ʻEikí ki heʻenau kōlomú. ʻE lava ke kau ʻi he ʻasenitá hano aleaʻi ʻo e ngaahi meʻa ko ʻení:

  • Ko e tokoni ʻi hono fakahoko ʻo e ngāue ʻa e ʻOtuá ki he fakamoʻuí mo e hakeakiʻí

  • Ko hono tokoniʻi e kau mēmipa ʻo e kōlomú, ʻaki ha tokanga makehe ke poupouʻi e kau mēmipa foʻoú mo tokoniʻi e kāingalotu māmālohí

  • Tokoni kiate kinautolu ʻi he ngaahi tui fakalotu kehé.

  • Palani ʻa e ngaahi fakataha, ngāue tokoni, mo e ngaahi ʻekitivitī fakakōlomú.

  • Fakahinohino fakatakimuʻa mei he kau taki pe kau ʻetivaisa fakakōlomú

ʻOku ʻi ai ha Sīpinga ʻo ha ʻAsenita Fakataha ʻa e Kau Palesitenisií ʻi he ChurchofJesusChrist.org.

10.4.4

Fakataha Alēlea Fakauooti ʻa e Toʻu Tupú

Ko e taumuʻa ʻo e fakataha alēlea fakauooti ʻa e toʻu tupú ke tokoniʻi ʻa e toʻu tupú ke nau ʻomai ha niʻihi kehe kia Sīsū Kalaisi pea mo tokoni ke fakahoko ʻa e ngāue ʻa e ʻOtuá ki he fakamoʻuí mo e hakeakiʻí.

ʻE tokangaʻi ʻe he pīsopé ʻa e fakataha alēlea fakauooti ʻa e toʻu tupú. ʻOku kau ʻi he kau mēmipa ʻo e fakataha alēleá ni ʻa e:

  • Kau pīsopelikí.

  • Ko ha taha ʻo e ongo ʻasisiteni ʻo e pīsopé mei he kōlomu ʻo e kau taulaʻeikí pea mo e ongo palesiteni ʻo e kōlomu ʻo e kau akonakí mo e kōlomu ʻo e kau tīkoní.

  • Kau palesiteni fakakalasi ʻo e Kau Finemuí (pe ko e kau palesitenisī fakakalasí kotoa ʻo kapau ʻoku taha pē ʻa e kalasi ʻa e Kau Finemuí he uōtí).

  • Palesiteni ʻo e Kau Finemuí.

ʻĪmisi
kau talavou mo e kau finemui ʻoku talanoa

ʻE aleaʻi ʻe he fakataha alēlea fakauooti ʻa e toʻu tupú ha ngaahi founga ke tokoniʻi ai ha niʻihi kehe ke langaki ʻenau fakamoʻoní, maʻu e ngaahi ouau faifakamoʻuí, tauhi e ngaahi fuakavá, pea hoko ko ha kau muimui ʻo Sīsū Kalaisi (vakai, Molonai 6:4–5). Te nau fealēleaʻaki fakataha kau ki he ngaahi fiemaʻu ʻa e kau talavou mo e kau finemui ʻi he uōtí. Te nau lava ʻo aleaʻi ha ngaahi ʻekitivitī ke feau e ngaahi fiemaʻu ko ʻení. Neongo ia, ka ʻoku totonu ke fakahoko ʻa hono palani fakaʻauliliki ʻo e ngaahi ʻekitivitií ʻi he ngaahi fakataha ʻa e kau palesitenisī fakakōlomú pe kau palesitenisī fakakalasí.

Vakai ki he 29.2.6 ke maʻu ha fakamatala lahi ange fekauʻaki mo e fakataha alēlea fakauooti ʻa e toʻu tupú.

10.5

Kau ʻEtivaisá mo e Kau Mataotaó

ʻE uiuiʻi mo vaheʻi ʻe ha mēmipa ʻo e kau pīsopelikí ha kau tangata ke nau hoko ko ha kau ʻetivaisa ʻi he kōlomu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné. ʻE poupouʻi ʻe he kau ʻetivaisá ni ʻa e kau pīsopelikí ʻi honau ngaahi fatongia ki he ngaahi kōlomu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné. Te nau fakamamafaʻi makehe ʻa hono tokoniʻi ʻo e kau talavoú, akoʻi kinautolu ki he founga ke tataki ʻaki e ueʻi fakalaumālié, mo tokoniʻi kinautolu ke nau hoko ʻo tatau ange mo Sīsū Kalaisi. Fakatatau mo hano fie maʻu pea ʻaonga, ʻe lava ke uiuiʻi ha kau ʻetivaisa ʻe toko ua pe lahi ange ki he kōlomu takitaha.

ʻE toe lava foki ke ui ʻe he kau pīsopelikí ha kau mataotao fakakōlomu ke nau tokoni ki ha faʻahinga meʻa pau ʻe hoko, hangē ko ha nofo kemi, ko ha konifelenisi ʻa e toʻu tupú, pe sipoti.

ʻOku totonu ke ʻoua ʻe toe siʻi hifo ʻi he toko uá ʻa e ongo tangata fakapotopoto lalahi ʻe kau ki he fakataha mo e ʻekitivitī fakakōlomu kotoa pē. Ko ʻene ʻi ai ʻa e kau ʻetivaisá mo e kau mataotaó, ʻe lava leva ʻa e kau mēmipa ʻo e pīsopelikí ʻo toe ʻaʻahi ki he ngaahi kalasi mo e ngaahi ʻekitivitī ʻa e Kau Finemuí mo e Palaimelí. Kuo pau ke fakakakato ʻe he kau ʻetivaisá mo e kau mataotaó ʻa e ako ʻi he ProtectingChildren.ChurchofJesusChrist.org (vakai, 10.8.1).

10.6

Ko Hono Tokoniʻi ʻo e Kau Talavoú ke nau Mateuteu ke Maʻu ʻa e Lakanga Taulaʻeiki Faka-Melekisētekí

Ko e taimi ʻoku hoko ai e taʻu 18 ʻo ha talavou pe toe motuʻa ange, ʻoku ʻatā leva ke ne maʻu e Lakanga Taulaʻeiki Faka-Melekisētekí mo fakanofo ko ha kaumātuʻa kapau ʻokú ne mateuteu mo moʻui taau. ʻE talanoa mo ʻene mātuʻá pea mo e pīsopé ke fakahoko e fili ko ʻení.

ʻI hono taʻu 19, pe kimuʻa pea mavahe mei ʻapí (hangē ko e hū ki ha kolisi pe kau ʻi he ngāue fakakautaú), ʻoku totonu ke fakanofo ia ko ha kaumātuʻa kapau ʻoku moʻui taau. Neongo kapau ʻoku teʻeki ai fakanofo ko ha kaumātuʻa ʻi hono taʻu 19, ʻoku fakaafeʻi ia ke ne kau ʻi he ngaahi fakataha ʻa e kōlomu ʻo e kaumātuʻá.

ʻOku ʻa e ngaahi mātuʻá ʻa e tefitoʻi fatongia ke tokoniʻi ʻenau fānau tangatá ke nau mateuteu ke maʻu e Lakanga Taulaʻeiki Faka-Melekisētekí. ʻE toe lava foki ʻe he kau pīsopelikí mo e kau ʻetivaisa fakakōlomú ʻo tokoni, ʻaki haʻanau ʻoange ki he kau maʻu Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné ha ngaahi taukei te ne teuteuʻi kinautolu ki ha moʻui faʻa tokoni ʻi heʻenau hoko ko e kaumātuʻá. Ko e teuteu lelei taha ke maʻu ʻa e Lakanga Taulaʻeiki Faka-Melekisētekí ko hano fakahoko e ngaahi fatongia ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné.

ʻOku totonu ke feinga ʻa kinautolu ʻoku nau maʻu e Lakanga Taulaʻeiki Faka-Melekisētekí ke mahino ʻa e:

Ko e fakamatala fekauʻaki mo e ngaahi tefito ko ʻení, vakai, “Lakanga Taulaʻeiki Faka-MelekisētekíLakanga Fakataulaʻeikímo e “Houʻeiki Fafine ʻi he SiasíNgaahi Tefito ʻo e Ongoongoleleí, topics.ChurchofJesusChrist.org

ʻE lava ke tokoni e kau palesitenisī ʻo e kōlomu e kaumātuʻá mo e kau tangata ngāue fakaetauhí ke fakahoko e fakahinohino ko ʻení. ʻE lava ke fakahoko fakafoʻituitui ia ʻi he ʻapi ʻo e kau talavoú pe ʻi ha kalasi naʻe fakahoko mavahe mei he ngaahi houalotu angamaheni he Sāpaté.

10.7

ʻĪmisi
fakaʻilonga, ngaahi fakahinohino ki hono fulifulihí
Kau Taki ʻo e Kau Talavoú ʻi he Siteikí

ʻE uiuiʻi mo vaheʻi ʻe he kau palesitenisī fakasiteikí ha aleaʻanga māʻolunga ke ne hoko ko e palesiteni ʻo e Kau Talavou ʻi he siteikí. ʻE lava ke ui mo vaheʻi ʻa e ongo aleaʻanga māʻolunga ne vahe ki he Kau Finemuí mo e Palaimelí ke na hoko ko hono ongo tokoni. Pe, kapau ʻoku tokolahi feʻunga ha siteiki, ʻe lava ke ui ha ongo maʻu Lakanga Taulaʻeiki Faka-Melekisēteki kehe mei he siteikí ke na hoko ko e ongo tokoni. (Vakai, 6.5.)

ʻE ngāue ʻa e palesiteni ʻo e Kau Talavou he siteikí ʻi he malumalu ʻo e fakahinohino ʻa e kau palesitenisī fakasiteikí. Te ne kau mo hono ongo tokoní pea mo e sekelitalí ʻi he kōmiti fakatakimuʻa ʻa e toʻu tupú ʻi he siteikí (vakai, 29.3.10). Te ne hanga mo hono ongo tokoní ʻo tokoniʻi e kau pīsopelikí ʻaki hano akoʻi kiate kinautolu ʻa honau fatongia ki he ngaahi kōlomu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné.

ʻE lava ke ui ha tangata mei he kāingalotu ʻo e siteikí ke hoko ko e sekelitali ʻo e Kau Talavou he siteikí.

Ki ha fakamatala lahi ange fekauʻaki mo e ngaahi fatongia ʻo e kau palesitenisī mo e sekelitali ʻo e Kau Talavou ʻi he siteikí, vakai ki he 6.7.2 mo e 6.7.3.

10.8

Ngaahi Fakahinohino mo e Ngaahi Tuʻutuʻuni Lahi Ange

10.8.1

Ko Hono Maluʻi ʻo e Toʻu Tupú

Ko e taimi ʻoku fengāueʻaki ai e kakai lalahí mo e toʻu tupú ʻi ha feituʻu faka-Siasi, ʻoku totonu ke ʻi ai maʻu pē ha kakai lalahi falalaʻanga ʻe toko ua pe tokolahi ange. Mahalo naʻa fie maʻu ke fakatahaʻi ʻa e ngaahi kōlomú kae lava ke hoko ʻeni.

Kuo pau ke fakakakato ʻe he kakai lalahi kotoa pē ʻoku ngāue mo e toʻu tupú ʻa e ako ki hono maluʻi ʻo e fānaú mo e toʻu tupú ʻi loto he māhina ʻe taha mei honau hikinimaʻí (ProtectingChildren.ChurchofJesusChrist.org). Te nau toe fakahoko ʻa e ako ko ʻení ʻi he taʻu ʻe tolu kotoa pē.

Ke maʻu ha fakamatala fekauʻaki mo e founga ʻoku fakaʻaongaʻi ai e fakahinohinó ni ki he ngaahi hoa ngāue fakaetauhí, vakai, 21.2.2.

ʻĪmisi
kau talavou he lotú

10.8.2

Kau Talavou ʻoku Faingataʻaʻia Fakatuʻasinó

ʻE tokanga makehe ʻa e kau taki fakakōlomú ki he kau talavou ʻoku faingataʻaʻia fakatuʻasinó. Ki ha fakamatala fekauʻaki mo hono tokoniʻi ʻo e kau talavou ko ʻení, vakai, disability.ChurchofJesusChrist.org; vakai foki, 38.8.27 ʻi he tohi tuʻutuʻuni ko ʻení.

10.8.3

Ngaahi Fakaʻilonga maʻá e Fānaú mo e Toʻu Tupú

ʻOku maʻu ʻe he kau talavoú ha ngaahi fakaʻilonga (emblems), ko ha konga ʻo e polokalama ʻa e Fānaú mo e Toʻu Tupú. Ko e taimi ʻoku hoko ai ha talavou ko ha mēmipa ʻo ʻene ʻuluaki kōlomu Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné, te ne maʻu ha fakaʻilonga ʻo e kau atú mei heʻene kau taki fakakōlomú. Te ne maʻu foki mo ha tatau ʻo e Fakalakalaka Fakataautahá: Tohi Fakahinohino maʻá e Toʻu Tupú. ʻE lava ke fakahoko ʻeni ʻi he taimi ʻe fakataha ai mo ʻene kau taki fakakōlomú ke talitali ia ki he kōlomú. ʻE toe lava foki ke fakahoko ʻeni ʻi ha fakataha fakataʻu ʻa e toʻu tupú mo ʻenau ngaahi mātuʻá (vakai, 10.2.1.3).

Ko e Sānuali ko ia ʻo e taʻu ʻoku hoko ai e taʻu 18 ʻo ha talavou, te ne maʻu ha toe fakaʻilonga (emblem) ʻe taha ʻo ʻene kau atú.

ʻE lava ke maʻu ʻe he kau talavoú ha fakaʻilonga lavameʻa ʻaki haʻanau feinga ke hoko ʻo hangē ko e Fakamoʻuí.

Ke maʻu ha fakamatala lahi ange fekauʻaki mo e ngaahi fakaʻilongá, vakai ki he ChildrenandYouth.ChurchofJesusChrist.org.

10.8.4

ʻĪmisi
fakaʻilonga, ngaahi fakahinohino ki hono fulifulihí
Ko Hono Tānaki ʻo e Foaki ʻAukaí

Ko e ngaahi uooti ko ē ʻoku fuʻu tokolahí, ʻe lava ke fakahinohinoʻi ʻe he pīsopé ʻa e kau maʻu Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné ke nau ʻaʻahi ki he kāingalotú ʻi he māhina kotoa mo fakaafeʻi ke nau foaki ki he paʻanga ʻaukaí. ʻI hono fakahoko ʻo e tuʻutuʻuni ko ʻení, ʻe fakakaukauʻi ʻe he pīsopé ʻa e tokolahi ʻo e kau maʻu Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒlone ʻoku ʻataá, ʻenau tuʻunga malú, pea mo e tāpuaki ki he kāingalotu naʻe ʻikai ke nau mei foakí (vakai, 34.3.2).

ʻOku totonu ke ō tautau toko ua ʻa e kau maʻu Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné ʻi hono tānaki ʻo e foaki ʻaukaí. Ko kinautolu ʻoku nau tānaki e foaki ʻaukaí, te nau ʻave ia he vave tahá ki ha mēmipa ʻo e kau pīsopelikí.

ʻOku ʻikai totonu ke ʻoange ʻe he kāingalotú ʻa e ngaahi foaki kehé, hangē ko e vahehongofulú pe ha toe ngaahi foaki kehe, kiate kinautolu ʻoku nau tānaki e foaki ʻaukaí.