Kuidas jagada tunnistust loomulikumalt?

Teenimine on tunnistamine. Teenimise paindlikkus võimaldab rohkem nii ametlikult kui ka mitteametlikult tunnistust jagada.

Oleme teinud lepingu „seis[t]a kui Jumala tunnistajad igal ajal ja kõiges ja kõikjal” (Mo 18:9). Üks osa tunnistajaks olemisest on tunnistuse jagamine. See on vägev viis anda Pühale Vaimule võimalus puudutada kellegi südant ja muuta tema elu.

„Tunnistus – tõeline tunnistus, mis lähtub Vaimust ja mida kinnitab Püha Vaim – muudab elu,” ütles juhataja M. Russell Ballard, Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi tegevjuhataja.¹

Kuid tunnistuse jagamine võib olla mõne jaoks hirmutav või ebamugav. Ehk seetõttu, et peame tunnistuse jagamist millekski, mida tehakse paastu- ja tunnistuste koosolekul või tundi õpetades. Sellises ametlikus õhkkonnas kasutame tihtipeale sõnu ja väljendeid, mis loomulikku vestlusesse ei sobi.

Tunnistuse jagamine võib saada meie ja teiste elu regulaarseks õnnistuseks, kui mõistame, kui lihtne võib olla jagada seda, mida me teame, igapäevastes olukordades. Siin on mõned mõtted, millest alustada.

Tunnistus võib olla lihtne

Tunnistus ei pea algama sõnadega „Ma soovin jagada oma tunnistust” ega lõppema sõnadega „Jeesuse Kristuse nimel, aamen”. Tunnistus väljendab seda, mida teame olevat tõde. Öelda naabrile, kellele olete appi läinud: „Ma tean, et Jumal vastab palvetele”, on sama vägev kui tunnistus, mida jagatakse kirikus kõnepuldist. See vägi ei tule sõnaosavusest, see tuleb Püha Vaimu kaudu, kes kinnitab tõde (vt ÕL 100:7–8).

Tunnista loomuliku vestluse käigus

Kui vaid ise valmis oleme, avanevad meile pidevalt võimalused tunnistada igapäevaste vestluste käigus. Näiteks:

Keegi küsib sinu nädalavahetuse kohta. „See oli tore!” vastate. „Kirik oli just see, mida vajasin.”
Keegi avaldab kaastunnet, kui sai teada raskustest, millega te oma elus toime peate tulema: „Mul on kahju.” Te vastate: „Aitäh, et muret tunned. Ma tean, et Jumal aitab mind sellest läbi tulla. Ta on ka varem mulle toeks olnud.”
Keegi kommenteerib: „Ma loodan, et see kohutav ilm peagi muutub” või „Buss on nüüd küll hiljaks jäänud” või „Kui õudne liiklus”, siis võite vastata: „Ma olen kindel, et Jumal aitab kõik ära lahendada.”

Jagage oma kogemusi

Tihtipeale räägime üksteisele oma katsumustest. Kui keegi teiega jagab, mida peab läbi elama, võite rääkida ajast, mil Jumal teid katsumustes aitas, ja tunnistada, et te teate, et Ta aitab ka neid. Issand ütles, et Ta tugevdab oma lapsi katsumustes, „et te võiksite seista edaspidi kui minu tunnistajad; ja et te võiksite kindlalt teada, et mina, Issand Jumal, toetan oma rahvast nende kannatustes (Mo 24:14). Me võime seista kui Tema tunnistajad, kui tunnistame, kuidas Ta on meid katsumustes aidanud.

Olge valmistunud

Mõne jaoks võib tunnistuse käigu pealt jagamine olla hirmutav. Kuid on viise, kuidas saame valmistuda, et olla „alati valmis andma vastust igaühele, kes [m]eilt nõuab seletust lootuse kohta, mis [m]eis on” (1Pt 3:15).

Esiteks võib valmistumine tähendada, et vaatame üle oma elu. Kas me kutsume oma ellu Püha Vaimu ja tugevdame õigemeelselt elades iga päev oma tunnistust? Kas anname Vaimule võimaluse meiega kõneleda, et Ta saaks anda meile palve ja pühakirjade uurimise kaudu sõnad, mida vajame? Issand juhendas Hyrum Smithi: „Ära püüa kuulutada minu sõna, vaid püüa kõigepealt saada endale minu sõna, ja siis päästetakse su keelepaelad valla” (ÕL 11:21).

Teiseks tähendab ettevalmistamine, et mõtleme läbi, millised võimalused tunnistust jagada meil sel päeval või nädalal ette võiksid tulla. Te võite nendeks valmistuda, mõeldes välja, mil viisil oleks teil võimalik oma uskumusi jagada.

Keskenduge Päästjale ja Tema õpetusele

Juhataja Ballard on õpetanud: „Kuigi meil on Kiriku liikmetena tunnistus paljudest asjadest, on mõned põhitõed, mida peame üksteisele pidevalt õpetama ja üksteisega jagama.” Näidetena tõi ta välja: „Jumal on meie Igavene Isa ja Jeesus on Kristus. Päästmisplaan keskendub Päästja lepitusele. Joseph Smith taastas Jeesuse Kristuse igavikulise evangeeliumi täiuse ja Mormoni Raamat on tõend sellest, et meie tunnistus on õige.” Neid südamest tulevaid tõdesid edastades kutsume Vaimu, kes tunnistab, et meie sõnad on õiged. Juhataja Ballard rõhutas, et „Vaimu ei saa tagasi hoida, kui jagatakse puhast tunnistust Kristusest”.²

Päästja eeskuju

Päästja oli rännakust läbi Samaaria väsinud ning puhkas kaevul, kui sinna tuli üks naine. Jeesus alustas vestlust vee ammutamisest. See igapäevane tegevus, millega naine hõivatud oli, andis Jeesusele võimaluse tunnistada elavast veest ja igavesest elust, mille pärivad need, kes Temasse usuvad (vt Jh 4:13–15, 25–26).

Lihtne tunnistus võib muuta elu

President Russell M. Nelson on jutustanud loo meditsiiniõest, kes esitas toona doktor Nelsonile pärast keerukat operatsiooni küsimuse: „Miks ei ole te nagu teised kirurgid?” Mõned kirurgid, keda ta tundis, ärritusid keerukaid ja pingelisi operatsioone tehes kergesti ja vandusid.

Doktor Nelson oleks võinud vastata väga erineval moel. Kuid ta vastus oli lihtne: „Kuna ma tean, et Mormoni Raamat on tõde.”

Tema vastus innustas õde ja tema abikaasat uurima Mormoni Raamatut. Hiljem viis president Nelson läbi selle meditsiiniõe ristimistalituse. Aastakümneid hiljem, kui president Nelson oli äsja ametisse pühitsetud apostlina eesistujaks Ameerika Ühendriikide Tennessee osariigi vaiakonverentsil, kohtus ta planeerimatult taas sellesama õega. Too meenutas, et tema pöördumine, mille tõi kaasa see lihtne tunnistus ja Mormoni Raamatu mõju, on aidanud usule pöörduda veel 80 inimesel.³

Üleskutse tegudele

Ärge kartke tunnistada. See võib aidata neid, keda te teenite. Kuidas kasutate neid mõtteid või mõnda enda oma, et täna tunnistust jagada?

© 2019 Intellectual Reserve, Inc. All rights reserved. Trükitud Ameerika Ühendriikides. Ingliskeelse originaali heakskiit: 6/18. Tõlke heakskiit: 6/18. Originaali pealkiri: Ministering Principles, March 2019. Estonian. 15764 124