Kasv viljakas mullas: Ustavad noored Ugandas
Cindy Smith elas Ugandas, kuni tema abikaasa seal töötas, ja nüüd elavad nad Utah’ osariigis Ameerika Ühendriikides.
Uganda noored, kes võtavad vastu Jeesuse Kristuse evangeeliumi ja elavad selle järgi, näevad, kuidas usk ja lootus nende ümber kasvavad.
Ida-Aafrika südames on kaunist Uganda riiki õnnistatud mägedega, mis on kaetud suhkruroo ja banaanipuudega, ja noortega, kes on valmis võtma vastu Jeesuse Kristuse evangeeliumi ja elama selle järgi.
Esimene vai Ugandas organiseeriti aastal 2010. Kirik kasvab seal kiiresti ja igas koguduses on palju noori naisi ja noori mehi.
Lipu heiskamine, eeskujuks olemine
Ühe koguduse noori naisi innustas õde Elaine S. Daltoni, Noorte Naiste üldjuhi õpetus vooruslikkusest: „Meist igaühe jaoks on nüüd aeg tõusta ning lahti rullida lipp maailmale, mis kutsub üles vooruslikkuse juurde tagasi pöörduma.”1 Noored naised ronisid mäe otsa, millelt avanes vaade nende linnale, ja heiskasid kuldsed lipud, mis sümboliseerisid nende tõotust olla vooruslikkuse eeskujuks. Koos laulsid nad laulu „Seal kõrgel mäe peal” (Kiriku lauluraamat, lk 30).
Need noored naised heiskasid oma isiklikud õigemeelsuse lipud. Nende kuulekus on tugevdanud nende tunnistust ja mõjutanud teisi. Õde Dalton ütles: „Ärge kunagi alahinnake oma õiglase mõju väge.”2 Ja lipu kombel lehvib nende noorte naiste eeskuju kogu maailmale.
Sandra
Nagu paljud Uganda noored naised, kõnnib Sandra üle pooleteise kilomeetri, et kirikusse minna, ta aitab reedeti kirikuhoonet puhastada ja osaleb laupäeviti seminaris. Nädala sees tõuseb ta enne kella viit, et lugeda kooliõpikuid. Seejärel läheb ta jalgsi kooli ning jõuab koju tagasi pärast kella kuut õhtul. Tal jäi üks kooliaasta rahalistel põhjustel vahele, aga ta astub oma katsumustele vastu positiivse hoiakuga: „Evangeelium on aidanud mul jääda vankumatuks.”
Sandra on oma kodus ainuke Kiriku liige, aga tema vanemad toetavad tema Kirikus teenimist. Näiteks aitasid nad kogudusel kohaliku lastekodu krunti puhastada. Tema perekond näeb, kuidas evangeelium on aidanud tal olla tugev, isegi kui ta peab seisma silmitsi lahendamata probleemidega. Mõeldes oma jõuallikale, ütleb Sandra: „Kui ma kirikus käin, tunnen ma, nagu paneksin selga Jumala sõjavarustuse” (vt Efeslastele 6:11–17).
Hiljutine usulepöördunu Susan armastab Kirikut. Ta on pärit Lõuna-Sudaanist, kust tema pere raskuste eest põgenes, ja nende suureks õnnistuseks kohtasid nad Ugandas misjonäre. Pagulasena leidis ta evangeeliumist rahu ja kaitset. Pühapäeviti toob ta oma nooremad õed-vennad kirikusse koos kümne teise lapsega, kes pole Kiriku liikmed. Pärast ühe pereliikme ootamatut surma pöördus Susan tagasi Lõuna-Sudaani, kus ootab Kiriku asutamist oma kodukohas. Nii Susan kui ka Sandra seisavad silmitsi raskustega, kuid toetuvad Jumalale ja naudivad Jeesuse Kristuse evangeeliumi järgi elamise vilju (vt Alma 32:6–8, 43).
Ohverdus misjonil teenimise nimel
Noored mehed Ugandas hakkavad juba väikeste poistena jalgpalli mängima, kasutades palli asemel kõvasti puntrasse seotud puuoksi. Dennis on varasest lapsepõlvest peale olnud väga sportlik ja tema keskkool andis talle stipendiumi, et ta nende meeskonnas mängiks. Pärast keskkooli lõppu pakkus professionaalne jalgpallimeeskond talle elukohta, toitu ja palka. See oli Dennise unelmate täitumine, kuid ta teadis, et see segaks tema plaani misjonile minna.
Dennis
Dennise soov teha, mida tema Taevaisa temalt soovis, oli niivõrd tugev, et ta ei tahtnud, et tal tekiks kiusatus misjonile mineku asemel jalgpallimeeskonda jääda. Paljud inimesed seadsid tema valiku kahtluse alla, kuid Dennis oli kindel, et ta tegi õige otsuse – nii enda kui ka teiste suhtes. „Mu kaks väikest venda ja mu väike õde said just ristitud,” ütles ta. „Ma ei arvanud, et mu õde iial evangeeliumi kuuleb. Kui ma näen, kuidas Jumal minu perekonnas imesid teeb, tärkavad minus tuleviku suhtes suured lootused.”
Dennise koguduses õpivad noored mehed iga nädal raamatust „Jutlusta minu evangeeliumit”. Nad on saanud meeskonnaks, töötades koos põhimisjonäridega ja tuues sõpru pühapäevastele koosolekutele ning teistele üritustele, näiteks nädala sees toimuvatele korvpalli- ja jalgpallimängudele. Preestrid on ristinud oma sõpru ja teisi, keda nad on koos misjonäridega õpetanud. Mitme aasta jooksul on see noortest meestest koosnev meeskond tugevdanud tervet kogudust ja neist neli – teiste hulgas Dennis – said kutse teenida Keenia Nairobi misjonil.
Nad on järginud Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme vanem David A. Bednari nõuannet: „Saage misjonäriks ammu enne misjonile minemist.”3 Nad tegid kvoorumina koostööd – paremat meeskonda on raske leida.
Kõik neli misjonäri pidid ületama katsumusi, et misjonil teenida. Wilberforce selgitas: „Ma olin misjonile mineku suhtes lootust kaotamas (kuna see maksab päris palju), aga siis lugesin ma Matteuse 6:19–20, mis ütleb: „Ärge koguge endile aardeid maa peale, .. [vaid] koguge endile aardeid taevasse.” Ja nii õnnestus mul tänu usinusele ja pühendumisele saavutada eesmärk põhimisjonil teenida. Ma armastan misjonitööd. Miski ei ole parem kui otsida ennekõike taevariiki.”
Tulevikulootus
Uganda noored aitavad ehitada siin Jumala kuningriiki suurte tulevikulootustega. Kuigi Ida-Aafrikas ei ole templit, ootavad noored aega, mil võivad mõnes kauges templis abielluda. Üks vaiaüritus keskendus templisse minekuks ettevalmistamisele ja ürituse lõpus jagas vaia juhtkonna liige oma tunnistust: „Jumal armastab teid. Teie olete Kiriku tulevik Ugandas.” Neil õiglastel noortel on juba praegu suur mõjuvõim.
Uganda noored mehed ja naised toovad ohvriks maailma asjad, et saada õnnistusi, mis kestavad igavesti. Nad on istutanud ususeemne ja kannavad selle eest hoolt (vt Alma 32:33–37). Nagu vilju täis puu (vt Alma 32:42) jagavad noored sellel viljakal maal evangeeliumi rõõmu.
Esipilt: Noored koos vaia küünlavalgusõhtul.
Ülal: Susan (keskel) on pagulane Ugandas, kes leidis tänu evangeeliumile rahu ja tõi oma õdesid-vendi ja teisi lapsi kirikusse.
Keskel: Selle koguduse noortele naistele meeldib „Isikliku arengu” programmi kallal töötada.
Paremal: Dennis loobus kohast professionaalses jalgpallimeeskonnas, et kuulutada evangeeliumi. Tema ja teised tema preestrite kvoorumi noored mehed tõid ohverdusi ja ületasid katsumusi, et teenida misjonil.
Fotod: Cindy Smith