Valikuvabaduse and
Kui me kuuletume oma Taevase Isa käskudele, meie usk suureneb, meie tarkus ja vaimne tugevus kasvab ning meil on kergem teha õigeid valikuid.
Mõni aeg tagasi pidin ma autoga sõites punase fooritule taga peatuma. Mulle jäi silma minu ees olev sõiduk. Sellel oli kleebis kirjaga: „Teen, mis tahan.”
Ma imestasin, miks paneb keegi sellise avalduse oma auto külge. Millist sõnumit tahab ta edastada? Ehk tahtis selle sõiduki juht anda rahvale teada, et ta on saavutanud täieliku vabaduse, tehes ainult seda, mis talle meeldib. Mõeldes sellele, mõistsin ma, et meie maailm oleks üsna kaootiline, kui kõik teeksid vaid seda, mida nad tahavad.
See teema tekitab meie ühiskonnas täiesti ilmselt segadust. Meedias, reklaamides, meelelahutuses ja mujal levib laialdaselt idee, et kui keegi saab teha, mida ta tahab, tunneb ta rõõmu vabadusest ja on õnnelik. See paneb ette, et otsuste tegemisel on ainsaks mõõdupuuks see, mis meile meeldib, mis on lõbus või mis läheb kokku meie isiklike soovidega.
Meie Taevane Isa on andnud meile parema idee. Selleks on Tema suur õnneplaan, mis annab meile tõelise vabaduse ja õnne. Me loeme Mormoni Raamatust:
„Ja Messias tuleb aegade täiusel, et ta võiks lunastada inimlapsed langemisest. Ja kuna nad on lunastatud langemisest, on nad saanud igavesti vabaks, eristades head halvast, et tegutseda ise ja mitte olla mõjutatavad muust, kui seaduse karistusest sellel suurel ja viimasel päeval, vastavalt käskudele, mis Jumal on andnud.
Sellepärast on inimesed vabad vastavalt lihale ja kõik asjad, mis on inimesele kasulikud, on neile antud. Ja nad on vabad, et valida vabadust ja igavest elu kõikide inimeste suure Vahemehe kaudu, või valida vangistus ja surm vastavalt kuradi vangistusele ja võimule, sest tema püüab teha kõik inimesed sama õnnetuks, nagu ta ise on.”1
Kui me tulime siia maailma, tõime me endaga oma taevasest kodust Jumalalt saadud anni ja erilise võimaluse, mida me nimetame oma valikuvabaduseks. See annab meile õiguse ja väe teha otsuseid ja valida. Valikuvabadus on igavene seadus. President Brigham Young õpetas meie valikuvabaduse kohta järgmist: „See on seadus, mis on olnud olemas kogu igaviku ja mis jääb kestma läbi kõigi tulevaste igavike. Iga aruga olend peab saama valida.”2
President Wilford Woodruff puudutas sama teemat: „See valikuvabadus on olnud alati inimese pärandiks Jumala valitsuse ja võimu all. Tal oli see kõrgeimas taevas, enne kui maailm oli, ning Issand säilitas ja kaitses seda seal Lutsiferi ja tema poolele asunute pealetungi eest. Selle valikuvabaduse tõttu oleme meie teiega ning kogu inimkond vastutavad, vastutades suuna eest, mida me järgime, elu eest, mida me elame ja tegude eest, mida me teeme.”3
Kui Issand õpetas Aabrahamile vaimude igavesest olemusest ja sellest, et ta valiti välja juba enne tema sündi, selgitas Ta Aabrahamile ühte tähtsaimat siia maa peale tulemise eesmärki, öeldes: „Ja paneme nad nõnda proovile, et näha, kas nad teevad kõike, mida iganes Issand, nende Jumal, neil teha käsib.”4
Nii teeb meie valikuvabadus meie elust siin maa peal prooviaja. Kui meil poleks seda suurepärast valikuvabaduse andi, ei saaks me näidata oma Taevaisale, kas me teeme kõik, mida Ta meil käsib.
Selleks, et oma valikuvabadust kasutada, peame me teadma, mis on hea ja mis on halb, me peame saama vabalt valida ning pärast valikuvabaduse rakendamist peavad meie valikutele järgnema tagajärjed.
Ma olen õppinud, et kui me kuuletume oma Taevase Isa käskudele, meie usk suureneb, meie tarkus ja vaimne jõud kasvab ning meil on kergem teha õigeid valikuid.
Meie suur eeskuju, Issand Jeesus Kristus, seadis meile kõigile täiusliku eeskuju, kuidas oma valikuvabadust kasutada. Toonases Taevanõukogus, mil meile kanti ette meie Isa plaan -- et meil on võimalik tulla siia maa peale ja saada keha -- ütles Armastatud Poeg, kes oli Isa Armas ja Väljavalitu algusest saadik, oma Isale: „Isa, sinu tahe sündigu, ja auhiilgus olgu igavesti sinu!”5
Ka meie peaksime tegema oma valikud sama kriteeriumi alusel. Selle asemel et öelda: „Teen, mis tahan,” peaks meie motoks olema: „Teen, mis Isa tahab.”
Seda tehes võime me olla kindlad, et Issanda õnnistused on meie peal. Võib juhtuda, et me peame tegema mõned sellised valikud, mida ei ole lihtne teha. Ma olen siiski õppinud, et kuigi ajastus ei pruugi minna kokku meie ajakavaga, kuid me teeme ikkagi õige valiku, hoolitseb Issand meie eest omal viisil, mis sel hetkel pole veel meile teada.
Kui meid 1989. aastal Saksamaa Hamburgi misjonilt Ida-Saksamaale Dresdeni misjoni eesotsa üle viidi, polnud ajastus meie pere jaoks sobilik. Meie lapsed olid harjunud just oma uue kooliga Hamburgis ja pidid nüüd tutvuma Ida-Saksamaa sotsialistliku koolisüsteemiga. Üks laps ei saanud meiega isegi kaasa tulla, kuna tal oli vaja Lääne-Saksamaal kool lõpetada. Me oleme siiski sellest kogemusest õppinud, et sellest, mis meile algul raske näis, sai meie kõigi jaoks lõpuks suur õnnistus. Issandal oli oma moodus meie probleemide eest hoolitsemiseks.
Mu kallid vennad ja õed, ma olen nii tänulik imelise valikuvabaduse anni eest, mille meie Taevaisa on meile andnud. Ma olen tänulik, et tean, et me oleme Tema lapsed. Ma tean paljude omaenda kogemuste alusel, et Ta armastab meid ja et Ta hoolib meist. Ma tean, et Jeesus on Kristus, Jumala Poeg, meie Päästja ja Lunastaja. Ma tean, et prohvet Joseph Smith nägi Isa ja Poega ja et ta on taastamisaja prohvet. Ma tean, et president Gordon B. Hinckley on Jumala prohvet tänapäeval.
Ma tunnistan sellest Jeesuse Kristuse nimel, aamen.