Hell süda ja abikäed
Kõik teie, kelle hell süda ja abikäed on nii paljude koormaid kergendanud, võtke palun vastu minu südamlik tänu.
Eile õhtul sõime me õde Burtoniga veidi hiina toitu. Minu õnneküpsise sees oli sõnum: „Su pinged saavad peagi leevendatud.” Tõsilugu!
Üks meesterühm oli parasjagu prohvet Joseph Smithiga rääkimas, kui saabusid uudised, et ühe linnast eemal elanud vaese venna maja oli maha põlenud. Igaüks väljendas kurvastust juhtunu üle. Prohvet kuulas hetke, „pani siis käe taskusse, võttis sealt viis dollarit ja ütles: „Minul on sellest mehest kahju viie dollari jagu. Kui palju teil kõigil temast kahju on?””1 Prohveti viivitamatu reageering väärib tähelepanu. Möödunud aastal reageerisid miljonid teie seast teiste kurbusele oma vahendite, hellade südamete ja abikäte vahendusel. Aitäh teile teie imelise heldusemäära eest.
Kaastunne teiste vastu on alati olnud üks peamisi Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmete iseloomustajaid. Prohvet Alma ütles:
„Te soovite tulla Jumala lambatarasse ja soovite olla kutsutud tema rahvaks ja tahate kanda üksteise koormaid, et need oleksid kerged; jah, ja tahate leinata koos nendega, kes leinavad; jah, ja trööstida neid, kes vajavad tröösti.”2
Päästja palub meil „abista[da] nõrku, tõsta käsi, mis on rippu vajunud, ja tugevda[da] nõrkenud põlvi.”3
Ma olen näinud ise pealt viimse aja pühade ja teiste mitte meie usku inimeste pühendumist—kellel on hell süda ja abikäed—kes „kan[navad] üksteise koormat”4. Massiliste laastustööde nägemine ja lootusetute ohvrite külastamine on valmistanud mulle sügavat kurbust.
Viimastel aastatel on emake loodus näidanud oma kättemaksu ja üleolekut ebatavalisel ja võimsal viisil. 2004. aasta detsembri lõpuga kaasnes kohutav maavärin Indoneesia ranniku lähedal, tekitades surmava hiidlaine, mis tappis tuhandeid ja purustas nende elu, kes neist maha jäid. Kohalike preesterluse juhtide ja täiskasvanud misjonäripaaride juhatusel asuti kohe abistama ja anti hädavajalikku abi haiglates, kiirreageerijatele ning Indoneesia, Sri Lanka, India ja Tai kogukondadele.
Lühikese ajaga sõitsid mitmed Kiriku liikmed kannatusterohkeimasse piirkonda—Acehi regiooni Põhja-Sumatras. Õde Bertha Suranto, ringkonna Noorte Naiste juhataja Indoneesia pealinnast Jakartast, ja tema kaaslased sõitsid kohale veoautodega, mis olid täidetud vajalike esemetega, mis päästaks elu ja tooks tröösti neile, kellele olid saanud osaks nii suured kaotused.
Bertha ütles: „Iga kord, kui me saabusime külla, kogunesid inimesed meie ümber ja pakkusid jagamiseks toitu—isegi kui neil oli vaid veidi riisi ja mõned kalad, mis nad olid ookeanist püüdnud. Kogukonna juhid teatasid mošeedest, et „saabus järgmine annetus Jeesuse kirikult”.
Kui kõige pakilisemad vajadused olid rahuldatud, asuti pikemaajaliste projektide kallale. Täitmisel on plaanid kaugelt üle tuhande elumaja ehitamiseks ning haiglate ja koolide taastamiseks. Külaelanikel aidati saada uued kalapaadid ja -võrgud. Jagati kangastelgi ja õmblusmasinad, et aidata peredel taas iseendaga toime tulla.
Pakistani põhjaosa ja Indiat tabas regiooni saja aasta tugevaim maavärin, kus kaotati tuhandeid inimelusid ja paljud jäid ilma koduta. Selle piirkonna karmide talvede tõttu muretseti mitte ainult nende pärast, kes olid saanud haavata, vaid ka nende pärast, kes olid jäänud peavarjuta. Neli päeva pärast maavärinat andis Islami Abiorganisatsioon meile suure kaubalennuki, mis täideti kiiresti täies ulatuses piiskopi laohoonest pärit tekkide, telkide, hügieenikomplektide, meditsiinitarvete, magamiskottide, mantlite ja presentidega. Õhu kaudu ning maad ja merd mööda toimetati kohale suured konteinerid täiendavate tagavarade ning talvetelkidega, mis mahutavad 75 000 inimest.
Kui üleujutus tabas Kesk-Ameerikat, avati kogudusehooned, et anda evakueeritutele ajutist peavarju. Piirkondades, kuhu ei saanud minna autoga, kinnitasid Kiriku liikmed tagavarad endale rihmadega selga ning läksid läbi vetevoogude ja ohtlike paikade hädasolijatele abi viima.
Pärast Sudaanis aset leidnud rahvarahutusi on rohkem kui miljon inimest põgenenud oma kodudest ja küladest, et turvalisust otsida. Paljud pagulased kõndisid sadu miile üle karuste maastike, et jõuda pagulaslaagritesse, püüdes kohtuda oma perega ja taas terveks saada.
Neid varustati Atmitiga—vitamiinide ja mineraalidega pudruga, millest on olnud suur abi nälgivate laste ja vanurite elu päästmisel. Lisaks sellele anti neile ka meditsiinitarbeid ning tuhandeid hügieeni- ja vastsündinu komplekte.
Kirik on teinud koostööd muude tuntud heategevusorganisatsioonidega, et aidata vaktsineerida leetrite vastase kampaania käigus miljoneid Aafrika lapsi. Kaks tuhat ustavat aafriklasest Kiriku liiget tegid mitmeid tunde vabatahtlikku tööd kampaaniat reklaamides, lapsi kokku kogudes ja süsti tegemise juures abiks olles.
2005. aasta orkaanihooaeg lõuna-osariikides ja Kariibi mere lääneosas oli rekordiliselt kulukaim ja laastavaim. Torm tormi järel tabas kodusid ja ettevõtteid Hondurasest Floridani. Iga kord, kui orkaan tabas, tulid tuhanded vabatahtlikud preesterluse juhtimisel kohale, tuues kaasa eluks vajalikku. Hügieeni- ja puhastusvahendite komplektid, toit, vesi, köögitarbed, voodilinad ja muud tarbekaubad aitasid kodusid korda teha ja kanda hoolt ajutise majutuse eest.
Vend Michael Kagle sõitis veoautokonvoiga, mis olid laetud tema enda firmast pärit seadmetega, Mississippisse. Paljud töötajad, kes ei ole meie kirikust, liitusid temaga vabatahtlikult igal nädalavahetusel, et anda abi tormist räsitud piirkondades. Teel olles suheldi raadiotelefonidega. Mike´i ülempreestrite rühma juht, kes järgnes neile oma väikese veoautoga, ütles, et ta sõrmenukid olid kiirest sõidust valged. Püüdes konvoi sõitu aeglustada, ütles ta läbi raadiotelefoni: „Härrased, kas te mõistate, et me sõidame 130 kilomeetrit tunnis?” Üks veoautojuhtidest vastas seepeale eetri vahendusel: „Saage aru, see on nende suurte veoautode puhul maksimum. Me ei suuda kiiremini.”
Me oleme saanud sadu tänukirju. Üks Mississippist pärit medõde kirjutas: „Mul polnud sõnu. Kas Jumal vastas mu palvetele nii kiiresti? Mul hakkasid otsekohe mööda põski jooksma pisarad, kui kiivrite ja saabastega mehed igasuguste ja igas suuruses mootorsaagidega rusude seast välja ilmusid. See oli täiesti selgelt üks neist ülimatest ohverdustest, millest mina olen isiklikult osa saanud.”
Lubage mul väljendada tänu nobedatele näppudele, kes on õmmelnud tuhandeid ilusaid tekke ja tänada eriti meie mitte enam nii nobedate näppudega vanemaid õdesid, kes on meisterdanud samuti väga vajatud lapitekke. Üks 92-aastane vanavanaema on õmmelnud mitusada tekki. Tema puhul on õnnistatud nii valmistaja kui saaja. Kui tema poeg ta kätetööd imetles, küsis ema: „Mis sa arvad, kas keegi kunagi ka mõnda mu tekki kasutab?” Sellele küsimusele vastab ühe noore ema kiri Louisianast:
„Ma elan Louisianas ja käin oma lastega kohalikus tervisekeskuses. Seal olles anti mulle mõned lasteriided, mähkmed, niisutatud salvrätid ja kaks ilusat beebitekki. Ühel tekil on kollane tagakülg ning esiküljel jala- ja käejäljed. Teine tekk on pruunikas ja sellel on sebrad. Need on nii ilusad. Mu nelja-aastasele meeldib sebratekk ja loomulikult ei suuda mu seitsmekuune palju kaasa rääkida. Ma tahtsin vaid öelda teile ja teie Kiriku liikmetele aitäh teie helduse eest. Jumal õnnistagu teid ja teie perekonda.”
Reageerides hiljutistele maalihetele Filipiinidel, panid piirkonna pühad kokku hügieenikomplekte ja toidukaste ning viisid need koos tekkidega abivajajatele. Kui kõikjal maailmas abi antakse, järgitakse ja õpetatakse töö ja enesega toimetulekuga seotud sotsiaalabi põhimõtteid. 2005. aastal said paljud külad uute kaevude vahendusel puhast vett. Külaelanikke õpetati kaevusid kaevama ja pumpasid paigaldama ning neid vajadusel parandama. Kohalikud vabatahtlikud ja üliväga pühendunud misjonäridest abielupaarid võimaldavad peredel saada isekasvatatud, toitaineterikast toitu. Me oleme jaganud palju ratastoole, et aidata erivajadustega inimestel saada iseseisvamaks. Me oleme koolitanud tuhandeid meditsiinitöötajaid, et nad oskaksid päästa vastsündinute elu. Oma ala asjatundjad on viinud läbi hallkae eemaldamise operatsioone, taastades paljudel nägemist. VAP Pereteenistused on nõustanud kõikjal maailmas hoolitseval kombel.
Paljude rahvaste seas on rajatud arusaamise ja austuse sildu, kui me teeme koostööd teiste toimivate ja usaldusväärsete organisatsioonidega.
Aafrika endine suursaadik Ameerika Ühendriikides, dr Simbi Mubako, ütles: „Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku töö on seda enam muljetavaldav, et see ei piirdu üksnes Kiriku liikmetega, vaid levib kõigi eri kultuuridest ja eri usku inimesteni, sest [nad] näevad igas inimeses Jeesuse Kristuse peegelpilti.”
Meie armastatud president Gordon B. Hinckley on aidanud kaasa selle suure humanitaarabi töö arenemisel. „Me peame ulatama sõbrakäe kogu inimkonnale,” on ta öelnud. „Nad on kõik Jumala, meie Igavese Isa pojad ja tütred ning Tema peab meid vastutavaks selle eest, mida me teeme nendega seoses … Õnnistagem inimkonda, jõudes kõikideni, abistades rõhutuid ja pitsitatuid, toites ja riietades näljaseid ja abivajajaid, näidates armastust ja heanaaberlikkust neile meie ümber, kes ei pruugi olla sellest Kirikust.”5
See kaasaegne humanitaarne jõupingutus ilmutab imelisel kombel ligimesearmastust, mis põleb nende hinges, kelle südamed on hellad ja käed abivalmis. See omakasupüüdmatu teenimine demonstreerib tõeliselt Kristuse puhast armastust.
Päästja lubab suuri õnnistusi neile, kes annavad endast: „Andke, siis antakse ka teile; … sest sama mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse ka teile.”6
See, millest ma olen täna rääkinud, pole isegi sajandik sellest, mis kogu maailma külades ja rahvaste seas aset leiab. Kõikjal, kuhu ma reisin, kuulen ma sügavaid tänuavaldusi. Lubage mul väljendada sügavaimat tänu ja imetlust Esimese Presidentkonna, Kaheteistkümne Kvoorumi ja Kiriku Sotsiaalabi Täitevkomitee nimel, kelle ülesandeks on seda tööd ohjata.
Ma ei oska sõnades väljendada mu hinges põlevaid pühasid tundeid. Lihtne aitäh tundub vaata et leierdatuna. Kõik teie, kelle hell süda ja abikäed on nii paljude koormaid kergendanud, võtke palun vastu minu südamlik tänu. Ma palun teile ja teie peredele Issanda valitumaid õnnistusi, kui te peate jätkuvalt meeles neid, kelle südamed on vaevatud ja kelle käed on rippu vajunud, Jeesuse Kristuse nimel, aamen.