Hisitōlia ʻo e Siasí
ʻOliva Kautele


“ʻŌliva Kautele,” Ngaahi Tefito ʻi he Hisitōlia ʻo e Siasí

ʻŌliva Kautele”

ʻOliva Kautele

Naʻe fāʻeleʻi ʻa ʻŌliva Kautele ʻi Veamoni ʻi he 1806, ko e siʻisiʻi taha ia ʻi he fānau ʻe toko valu ʻa Uiliami mo Lepeka Fiula Kautelé. Naʻá ne tupu hake ʻi ha fāmili lotu ne nau kātekina ha ngaahi faingataʻa lahi ʻi heʻene kei siʻí, hangē ko e kovi e ututaʻú mo e lahi e fehikitaki holó. Kimuʻa pea hokosia e taʻu tolu ʻó Kautelé, naʻe mālōlō ʻene faʻeé mei he fatafata-vaivaí, pea ko e mahaki tatau pē ia ʻe faifai pea toe mole ai ʻene moʻuí. ʻOku hā ʻi he lekōtí naʻe nofo ʻa Kautele ʻi heʻene kei talavoú mo hano kāinga ʻo kiʻi fuofuoloa, mahalo ko ha ngaahi ʻuhinga fakaʻekonōmika. Naʻá ne maʻuako ʻi heʻene kei talavoú pea naʻá ne ako e Tohi Tapú mo taukei ʻi he faitohí mo e lea fakafonuá ʻa ia ne iku ʻaonga kiate ia ʻi he konga kimui ʻo ʻene moʻuí.1

ʻĪmisi
Tā valivali ʻo ʻŌliva Kautele

Ta valivali ʻo ʻŌliva Kautele.

ʻI he 1828, ko e taʻu uofulu tupu ia ʻa ʻŌliva Kautelé, naʻá ne hiki ki he fakahihifo ʻo Niu ʻIoké, ʻa ia naʻá ne hoko ai ko ha faiako ʻi ha feituʻu ofi ki Palemaila. Naʻá ne fanongo ai ʻi ha ngaahi talanoa fekauʻaki mo Siosefa Sāmita mo e ʻū lauʻi peleti koulá. Ko e ngaahi fuofua lekooti fakahisitōlia naʻe hiki ʻe Siosefa Sāmitá ʻoku lekooti ai naʻe hā ʻa e ʻEikí kia Kautele ʻo Ne “fakahā kiate ia ʻa e ʻū lauʻi peletí ʻi ha meʻa-hā-mai kae pehē foki ki hono moʻoni ʻo e ngāué.”2 Hili ha taimi nounou ʻo ʻene nofo hili ʻi he ongomātuʻa ʻa Siosefa Sāmitá ʻi Manisesitaá, naʻá ne fakapapau ke fononga ki Hāmoni, Penisilivēnia, ke fetaulaki ai mo Siosefa. Naʻe kamata ngāue leva ʻa Kautele he taimi pē ko iá ko e tangata tohi ʻa Siosefa ki hono liliu ʻo e Tohi ʻa Molomoná. Naʻe maʻu ʻe Kautele ʻa e mafai ʻo e lakanga fakataulaʻeikí mei he kau ʻāngelo tauhí, naʻá ne hoko ko e taha ʻo e Kau Fakamoʻoni ʻe Toko Tolu ki he ʻū lauʻi peleti ʻo e Tohi ʻa Molomoná, naʻá ne tokoni ki hono tokangaʻi ʻo e pulusi ʻo e Tohi ʻa Molomoná, pea naʻá ne kau ʻi he fuofua kāingalotu ne nau fokotuʻu e Siasí ʻi he ʻaho 6{9}ʻo ʻEpeleli, 1830.  Naʻe hiki ʻe Kautele kimui ange fekauʻaki mo ʻene kau ki he ngaahi mana ko ʻeni naʻe hokó ʻo pehē, “Te u fakakaukau maʻu ai pē ki he fakahaá ni ʻo e angalelei ʻa e Fakamoʻuí ʻi he loto-fakatumutumu mo e fakafetaʻi lolotonga hono tuku au ke u kei moʻuí.”3

ʻĪmisi
Ko Hono Toe Fakafoki Mai ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné

Ko e tā fakatātā ʻoku fakahaaʻi ai ʻa hono toe fakafoki mai ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné ʻe Sione Papitaisó. ʻOku tūʻulutui ʻa ʻŌliva Kautele ʻi he tafaʻaki toʻomataʻú.

ʻI he 1830, naʻe taki ʻe Kautele ha kulupu faifekau ʻe toko fā ki he ngaahi nofoʻanga ʻo e kau ʻInitia ʻAmeliká ʻa ia naʻe hoko he taimi ko iá ko e kauʻāfonua fakahihifo ʻo e ʻIunaiteti Siteití. Naʻa nau fononga atu ʻi ʻOhaiō, ʻa ia ne hoko ai ʻenau malangá ke tokolahi e kau ului ne nau tokoni ki hono fokotuʻu ʻo Ketilani ke hoko ko e senitā ʻo e Siasí.4 Hili ha taʻu ʻe ua mei ai, naʻe mali ʻa Kautele mo ʻElisapeti Ane Uitemā. Naʻe maʻu ʻe he ongomātuʻá ha fānau ʻe toko ono, ka ko hona ʻofefine pē ko Malia Louisé naʻe moʻui ʻo aʻu ki hono taʻu matuʻotuʻá. Naʻe mavahevahe ʻaki pē ʻaho ʻe ua ʻa e mālōlō ʻa ʻElisapeti mo Malia Louisé ʻi he 1892 pea naʻe tanu fakataha pē kinaua. Naʻe ʻikai ha toe hako ʻo ʻŌliva Kautele.5

Lolotonga e ngaahi fuofua taʻu ʻo e kamata ʻa e Siasí, naʻe maʻu ʻe Kautele ha ngaahi lakanga māʻolunga, naʻá ne hoko ko e Kaumātuʻa Hono Uá, Tokoni ki he Palesiteni ʻo e Siasí, pea hoko ko e tokoni faifaleʻi ki he Kau Palesitenisī ʻUluakí.6 Naʻá ne fua foki ha fatongia mahuʻinga ʻi hono teuteuʻi e ngaahi fakahā ʻa Siosefa Sāmitá ke pulusi ʻi he Tohi ʻo e Ngaahi Fekaú pea kimui ange ko e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakavá. Fakataha pea mo Siosefa Sāmita mo Sitenei Likitoní, naʻe fakaava ʻe Kautele ʻa e ngaahi matapā ki he Fale ʻo e ʻEikí ʻi Ketilani ʻi he 1836 mo talitali lelei e Kāingalotú ki he ouau fakatapuí. Naʻá ne tokangaʻi ʻa e ngaahi polokalamá ko e taha ʻo e kau palesiteni ʻo e taulaʻeiki lahí pea naʻá ne mātātonu ki he hā mai ʻa Sīsū Kalaisi mo e kau ʻāngelo tauhí ki he temipalé hili ia ha uike ʻe taha mei hono fakatapuí.

Hili ha taʻu ʻe taha mei ai, naʻe hoko e ngaahi faingataʻa fakaʻekonōmika ʻi Ketilaní, kau ai e mole ʻa e pangikē Sosaieti Maluʻi ʻo Ketilaní, ke tōnounou fakapaʻanga ai ʻa ʻŌliva Kautele, pea naʻe iku ʻo ne fokotuʻu ʻene pisinisi pē ʻaʻana kae ʻikai ke ne kei fakatapui ʻene koloá maʻá e Siasí.7 Naʻe hoko atu ʻa Kautele ke ne fakafepaki ki he kau taki ʻo e Siasí ʻaki ʻene tukuakiʻi kinautolu ki heʻenau ngāue hala ʻaki ʻa e paʻangá pea mo fakamafola holo ʻa e talanoa ʻo pehē naʻe tono ʻa Siosefa Sāmita.8 ʻI he 1838, naʻe fekau ʻe Siosefa ʻa e kau alēleaʻanga māʻolungá ke nau fakatotoloʻi ʻa e ngaahi tukuakiʻi ʻa Kautelé. Naʻe faifai pea fakataha ʻa e kau alēleaangá pea naʻa nau aleaʻi e ngaahi hia ʻa Kautelé, naʻe iku ʻo nau fili ke tuʻusi ʻa Kautele mei he Siasí.9 Kimui angé, ne maʻu ha fakahā naʻe fekauʻi ai ke fetongi ʻe Hailame Sāmita ʻa Kautele ʻi hono fatongia ko e Tokoni ki he Palesiteni ʻo e Siasí.10

ʻI he ngaahi taʻu kimui aí ne ngāue mo ako lao ʻa Kautele ʻi Ketilani, pea naʻe faifai peá ne hoko ko ha loea ʻi he Fakamaauʻanga ʻOhaioó. Naʻá ne hiki fakahihifo leva mei ai ʻi ha maile ʻe teau ki Tifini, ʻOhaiō, ʻa ia naʻá ne hoko atu ai ʻene ngāue fakaloeá ʻi ha taʻu ʻe fitu. Lolotonga ʻene ʻi Tifiní, naʻá ne fetaulaki ai mo ha Kāingalotu ʻo e Siasí ʻa ia ne nau fakaʻamu ke toe fakafoki mai ia ki he Siasí. Naʻe ʻaʻahi ʻa e tokoua siʻisiʻi ʻo Pilikihami ʻIongi (ka ko e tokoua ʻi he fono ʻo Kautele) ko Fineasi ʻIongí kia Kautele peá ne ʻiloʻi ai “naʻá ne fuʻu fie maʻu ke toe fakataha mo hono ngaahi kaungāmeʻa motuʻá.”11 ʻI he fanongo ʻa Siosefa ki he ngaahi lipooti ko ʻení, naʻá ne poupouʻi e Kōlomu ʻo e Toko Hongofulu Mā Uá ke nau fakaafeʻi ʻa Kautele ke toe foki mai ki he siasí. Naʻe talaange ʻe Kautele ki he kau mēmipa ʻo e Toko Hongofulu Mā Uá naʻe meimei ke tupu ʻene mamahí mei hono fakamanamanaʻi ia ʻe he Kāingalotu angamālohi ʻi Mīsulí kae ʻikai koeʻuhí ko haʻane huʻuhuʻu ki he kau ʻAposetoló pe kau taki kehé.12 Naʻe fakaʻamu ʻe Kautele ʻe lava heʻene fakamoʻoni kuo pulusi ʻi he Tohi ʻa Molomoná ʻo matuʻuaki ʻene ngaahi tōnounoú mo e ongoongó. ʻI ha kihiʻi vahaʻataimi nounou, ne hangē ka toe foki mai ʻa Kautele ʻo kau fakataha mo e Kāingalotu ʻi Nāvuú. Naʻe maʻu mo lau ʻe Siosefa Sāmita ha tohi meia Kautele ʻi ha ngaahi houa kimuʻa pea fakapoongi ia ʻi he Fale Fakapōpula Kātesí.13

ʻI he 1847, naʻe hiki ʻa Kautele ki Uisikonisini ko e fakaʻamu ʻe tokoni e liliu ʻa e ʻeá ke ne moʻui lelei ai. Naʻá ne kemipeini ai ke kau ki he fale alea fakavahefonuá ka naʻá ne ʻulungia ʻaki ha foʻi fili ʻe 40 pea naʻá ne fakakaukau he taimi ko iá ke ne kau ki he ngaahi kulupu ʻo e kau paionia Māmonga ne nau hikifonua ki ʻIutaá. Naʻe lea ʻa Kautele ʻi ha konifelenisi ʻi ʻAiouā pea naʻá ne tukupā ai te ne tokoni ki he Kōlomu ʻo e Toko Hongofulu Mā Uá. Hili ha ngaahi ʻaho mei ai, naʻe fili ʻa e Fakataha Alēleaʻanga Māʻolungá ke toe fakafoki mai ʻa Kautele ki he siasí. Naʻe fai ʻe ʻOasoni Haiti ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá ʻa hono toe papitaiso, toe hilifakinima mo toe fakanofo ʻo Kautelé, pea naʻá ne palani leva ke toe kau fakataha mo e Kāingalotu ʻi ʻIutaá. Ka neongo iá, naʻá ne kei mahamahaki pē pea naʻá ne mālōlō ʻi he 1850 ʻoku teʻeki ke ne fononga ki he hihifó.14