Ühtsus Jumala töö tegemisel
Kõige tõhusam viis meie jumaliku potentsiaali saavutamiseks on tegutseda koos, saades preesterluse väe ja volituse õnnistusi.
Kallid imelised õed ja vennad! On rõõm olla koos teiega. Kus iganes te ka kuulate, edastan oma õdedele kallistusi ja vendadele südamlikke käepigistusi. Me oleme ühtsed Issanda töös.
Mõeldes Aadamale ja Eevale, on sageli meie esimene mõte nende ideaalne elu Eedeni aias. Kujutan ette, et ilm oli alati ilus, mitte liiga palav või liiga külm, ja et käeulatuses oli külluses maitsvaid puu- ja köögivilju, nii et nad võisid süüa millal iganes. Kuna see oli nende jaoks uus maailm, oli neil palju avastamist, seega oli iga päev huvitav, kui nad jälgisid loomade elu ja uudistasid imekaunist ümbrust. Samuti olid neile antud kuuletumiseks käsud ja nende juhiste rakendamiseks erinevad viisid, mis põhjustasid alguses mõningast ärevust ja segadust. 1 Kuid kui nad langetasid nende elu igaveseks muutvaid otsuseid, õppisid nad koos tööd tegema ja muutusid ühtseks, et täita eesmärgid, mis Jumalal nende ja kõigi Tema laste jaoks olid.
Kujutage nüüd sama abielupaari ette surelikkuses. Nad pidid toidu saamiseks tööd tegema, mõned loomad pidasid neid oma toiduks ja neil olid tõsised probleemid, mida sai lahendada üksnes koos nõu pidades ja palvetades. Kujutlen, et kindlasti tuli ette kordi, kus nad olid eri meelt, kuidas neid probleeme lahendada. Kuid nad olid langemise ajal õppinud, et kõige tähtsam on ühiselt ja armastuses tegutseda. Pühadest allikatest saadud juhistes õpetati neile päästmisplaanist ja Jeesuse Kristuse evangeeliumi põhimõtetest, mis selle plaani võimalikuks teevad. Kuna nad mõistsid, et nende maine eesmärk ja igavene siht on samad, tõi neile armastuses ja õigemeelsuses koos töötama õppimine rahuldust ja edu.
Kui neile lapsed sündisid, õpetasid Aadam ja Eeva oma perele, mida nad olid taevastelt sõnumitoojatelt õppinud. Nad keskendusid sellele, et aidata ka oma lastel mõista ja omaks võtta põhimõtteid, mis toovad neile selles elus õnne, valmistades neid ette tagasipöördumiseks oma taevaste vanemate juurde pärast seda, kui nad on oma võimeid suurendanud ja tõestanud, et on Jumalale kuulekad. Selle protsessi jooksul õppisid Aadam ja Eeva hindama oma erinevaid tugevusi ja toetasid teineteist oma igavikulises tähendusrikkas töös. 2
Sajandite ja seejärel aastatuhande möödudes varjutasid meeste ja naiste inspireeritud ja vastastikku seotud panustamist valeinfo ja mittemõistmine. Ajal, mis jäi selle Eedeni aias aset leidnud imelise alguse ja tänapäeva vahele, oli vastane olnud üsna edukas oma eesmärgis lahutada mehi ja naisi, püüdes allutada meie hingi. Lutsifer teab, et kui ta suudab kahjustada ühtsust, mida mehed ja naised tunnevad, kui ta suudab tekitada meis segadust meie jumaliku väärtuse ja lepinguga seotud kohustuste suhtes, kroonib teda edu perede hävitamisel, mis on igaviku tähtsaimad üksused.
Saatan kasutab võrdlemist relvana, mille abil tekitada tundeid, et oleme parimad või halvimad, peites igavest tõde, et mehe ja naise loomupärased erinevused on Jumala poolt antud ja nad on võrdselt hinnalised. Ta on püüdnud alandada naise panust nii perekonnas kui ka ühiskonnas, pisendades seeläbi nende meeltülendavat mõju teha head. Tema eesmärk on olnud pigem võimuvõitluse edendamine kui meeste ja naiste ainulaadse panuse väärtustamine, mis täiendavad üksteist ja aitavad kaasa ühtsusele.
Niisiis on aastate jooksul kogu maailmas täielik arusaamine jumalikust vastastikusest seotusest ning siiski naiste ja meeste erinevatest panustest ja vastutustest enamjaolt kadunud. Paljudes ühiskondades on naistest saanud pigem meeste teenijad kui õlg õla kõrval tegutsevad kaaslased ning nende tegevus on piiratud. Neil pimedatel aegadel muutus vaimne areng ääretult aeglaseks. Sellegipoolest võis pisike vaimne valgus tungida üleolevatest tavadest läbi imbunud meeltesse ja südametesse.
Ja siis lõi särama taastatud evangeeliumi valgus, „mis oli eredam päikesevalgusest”, 3 kui Jumal Isa ja Tema Poeg Jeesus Kristus ilmusid 1820. aasta varakevadel New Yorgi osariigi põhjaosas pühas metsasalus poisile, kelle nimi oli Joseph Smith. Sellest sündmusest said alguse tänapäeval taevast saadetavad ilmutused. Kristuse esialgse Kiriku ühe esimese asjana taastati Jumala preesterluse volitus. Taastamise jätkudes hakkasid mehed ja naised uuesti mõistma partneritena tegutsemise tähtsust ja potentsiaali, milleks Tema selles pühas töös volituse ja juhatuse andis.
1842. aastal, kui alles areneva Kiriku naised soovisid rajada ametlikku rühma, et selles töös abiks olla, tundis president Joseph Smith inspiratsiooni organiseerida nad „preesterluse mudelit järgides preesterluse alla”. 4 Ta ütles: „Jumala nimel annan ma teile nüüd võtmed üle; ‥ see on paremate päevade algus”. 5 Ja hetkest, mil see võti anti, on naiste hariduslikud, poliitilised ja majanduslikud võimalused hakanud kogu maailmas tasapisi laienema. 6
See Kiriku uus naisteorganisatsioon, mille nimi on Abiühing, ei sarnanenud tol ajal ühegi teise naisteorganisatsiooniga, kuna selle oli rajanud prohvet, kes tegutses preesterluse volitusega anda naistele volitus, pühad ülesanded ja ametlik positsioon Kiriku struktuuris, mitte sellest eraldi. 7
Prohvet Joseph Smithi aegadest kuni tänapäevani on kõigi asjade käimasolev taastamine toonud valgustust preesterluse volituse ja väe vajalikkusest, et aidata nii meestel kui ka naistel täita neile jumalikult antud ülesandeid. Hiljuti õpetati meile, et naised, kes preesterluse võtmete hoidja juhatusel ametisse asetatakse, tegutsevad oma kutsetes preesterluse volitusel. 8
2019. aasta oktoobris õpetas president Russell M. Nelson, et naistel, kes on saanud templianni, on nende elus ja kodus preesterluse vägi, kui nad Jumalaga tehtud pühadest lepingutest kinni peavad. 9 Ta selgitas, et „taevad on sama avatud naistele, kellele on antud Jumala vägi, mis lähtub nende preesterluse lepingutest, kui ka meestele, kes kannavad preesterlust”. Ja ta julgustas iga õde ammutama „heldelt Päästja väest tuge oma pere ja teiste teile armsate inimeste abistamiseks”. 10
Mida see teie ja minu jaoks tähendab? Kuidas muudab preesterluse volitusest ja väest arusaamine meie elu? Üks tähtis asi on mõista, et kui naised ja mehed koos tegutsevad, saavutame palju rohkem kui eraldi tegutsedes. 11 Meie rollid on pigem teineteist täiendavad kui üksteisega võistlevad. Kuigi naised ei ole preesterluse ametisse pühitsetud, siis nagu varem mainitud, on naised õnnistatud preesterluse väega, kui nad peavad kinni oma lepingutest, ning tegutsevad preesterluse volitusega, kui nad kutsesse asetatakse.
Ühel kenal augustikuu päeval oli mul au istuda koos president Russell M. Nelsoniga Joseph ja Emma Smithi taasrajatud kodus Pennsylvania osariigis Harmonys, selle koha lähedal, kus sel viimsel ajal Aaroni preesterlus taastati. Meie vestluse ajal rääkis president Nelson tähtsast rollist, mis naistel taastamises oli.
President Nelson: „Üheks tähtsamaks asjaks, mis mulle siia preesterluse taastamise kohale tulle meenus, on naiste tähtis roll taastamises.
Kui Joseph alustas Mormoni Raamatu tõlkimist, siis kes selle kirja pani? Ta ise kirjutas veidi, aga mitte palju. Emma tuli appi.
Ja siis mõtlen ma, kuidas Joseph läks New Yorgi osariigis Palmyras oma kodu lähedale metsa palvetama. Kuhu ta läks? Ta läks pühasse metsasallu. Miks ta sinna läks? Sest see oli koht, kuhu ta ema läks, kui tahtis palvetada.
Need on vaid kaks naistest, kel olid preesterluse taastamises ja Kiriku taastamises tähtsad rollid. Pole kahtlustki, et me võime öelda, et meie naised on tänapäeval sama olulised kui algusaegade naised. Loomulikult on see nii.”
Sarnaselt Emmale, Lucyle ja Josephile oleme kõige efektiivsemad, kui oleme võimelised üksteiselt õppima ning oleme ühtsed oma eesmärgis saada Jeesuse Kristuse jüngriteks ja aidata teisi sellel teel.
Meile on õpetatud, et „preesterlus õnnistab Jumala laste elu lugematutel viisidel. ‥ Viimse aja pühad naised ja mehed täidavad preesterluse väe ja volitusega kirikukutseid, templitalitusi, peresuhteid ja omaenda vaikseid teenimisülesandeid. Selline meeste ja naiste vastastikune sõltuvus, et teha Jumala tööd Tema väega, on Jeesuse Kristuse evangeeliumis, mille prohvet Joseph Smith taastas, kesksel kohal.” 12
Ühtsus on tähtis jumalikus töös, mida meil on au teha ja mida me oleme tegema kutsutud, kuid see ei tule iseenesest. See nõuab püüdlusi ja aega, et tõepoolest koos nõu pidada, saada aru üksteise vaatenurkadest ja jagada kogemusi, kuid selle protsessi tulemus on veelgi inspireerivamad otsused. Olgu kodustes või Kiriku kohustustes, kõige tõhusam viis meie jumaliku potentsiaali saavutamiseks on tegutseda koos, saades preesterluse väe ja volituse õnnistusi meie erinevates, kuid teineteist täiendavates rollides.
Milline näeb see partnerlus välja tänapäeva lepingunaiste elus? Lubage ma toon ühe näite.
Alison ja John olid ainulaadsed partnerid. Nad sõitsid tandemjalgrattaga nii lühikesi kui ka pikki võistlusdistantse. Et sellisel rattal edukalt võistelda, peavad kaks sõitjat olema harmoonias. Nad peavad end õigel ajal samas suunas kallutama. Üks ei saa teise üle domineerida, kuid nad peavad suhtlema selgelt ja igaüks peab tegema oma osa. Ees istuv kapten kontrollib seda, millal pidurdada ja millal püsti tõusta. Taga istuv pedaalija peab pöörama tähelepanu sellele, mis toimub, ja olema valmis vajadusel kõvemini väntama, kui nad veidi maha jäävad, või hoogu maha võtma, kui nad teistele rattasõitjatele liiga lähedale jõuavad. Nad peavad teineteist toetama, et asi edeneks ja nad saavutaksid oma eesmärgi.
Alison selgitas: „Esialgu ütleb kapteni positsioonis olev inimene vajadusel „Püsti!”, kui peame tõusma, ja „Pidurdus!”, kui peame pedaalide sõtkumise lõpetama. Aja jooksul õpib pedaalija ära, millal kapten on püsti tõusmas või pidurdamas, ja pole vaja öelda ühtki sõna. Õppisime olema kursis sellega, kuidas teineteisel läheb, ja oskasime öelda, millal ühel oli raske ja [siis] teine püüdis rohkem pingutada. Asi on tegelikult usalduses ja koos töötamises.” 13
John ja Alison olid ühtsed mitte üksnes jalgratta pedaalimisel, vaid nad olid ühtsed ka oma abielus. Kumbki soovis teise õnne rohkem kui enda oma. Kumbki nägi teises head ja tegutses, et endas muuta mitte nii positiivseid asju. Kui ühel partneril oli raske, võtsid nad kordamööda juhtimise enda peale ja andsid kordamööda endast rohkem. Mõlemad hindasid teise panust ja leidsid ühistele probleemidele paremaid lahendusi, kui nad oma anded ja jõu ühendasid. Nad on kristliku armastuse kaudu tõesti omavahel ühtsed.
Üha rohkem ühes rütmis jumaliku mudeli järgi ühtsena koos tegutsemine on tänapäeval meid ümbritsevate „mina esimesena!” sõnumite tõttu ülimalt oluline. Naistel on erilised jumalikud annid 14 ja neile antakse ainulaadseid ülesandeid, kuid need pole rohkem või vähem olulised kui meeste anded ja ülesanded. Kõik on loodud ja vajalikud, et viia täide Taevase Isa jumalik plaan anda igale Tema lapsele parim võimalus oma jumaliku potentsiaali täitmiseks.
Tänapäeval me vajame, et naised, kellel on meie ema Eeva julgus ja nägemus, 15 ühineksid oma vendadega, et tuua hingi Kristuse juurde. 16 Mehed peavad muutuma pigem tõelisteks partneriteks, mitte eeldama, et üksnes nemad vastutavad või „mängivad” partnereid, samal ajal kui naised teevad suure osa tööst. Naised peavad olema valmis astuma ette ning võtma partneritena sisse oma õiguspärase ja vajaliku koha, 17 mitte mõtlema, et nad peavad tegema seda kõike üksinda või ootama, et neile tuleb öelda, mida teha. 18
Naiste nägemine ülioluliste osalistena ei seisne mitte pariteedi loomises, vaid õpetusliku tõe mõistmises. Selle asemel, et luua programmi selle saavutamiseks, saame aktiivselt tegutseda selle nimel, et väärtustada naisi nii, nagu Jumal seda teeb – oluliste partneritena päästmistöös ja ülenduses.
Kas oleme valmis? Kas üritame üle saada kultuurilistest eelarvamustest ja võtta selle asemel omaks jumalikud mudelid ja tavad, mis tuginevad põhiõpetusele? President Russell M. Nelson kutsub meid kõndima käsikäes selles pühas töös, et aidata ette valmistada maailma Issanda teiseks tulemiseks. 19 Seda tehes õpime hindama iga inimese panust ja suurendame oma tõhusust meie jumalike rollide täitmisel. Me tunneme suuremat rõõmu, kui eales tundnud oleme.
Otsustagu igaüks meist Issanda inspireeritud moel ühtseks saada, et aidata Tema tööl edasi minna. Meie armastatud Päästja Jeesuse Kristuse nimel, aamen.