Kuidas õnnistab preesterlus noori?
Meile on antud võimalus teenida nagu inglid, et jutlustada evangeeliumi kõikidel mandritel ja aidata hingedel tulla Kristuse juurde.
Vennad ja õed! Olen tõesti tänulik, et saan sel ajaloolisel õhtul teile kõneleda preesterluse pühast annist ja imelisest väest õnnistada selle ajajärgu noori. Palvetan, et minu ebatäiuslikkusest hoolimata aitab Vaim mul õpetada tõde.
Esimene Presidentkond on Aaroni preesterluse hoidjatele meelde tuletanud, et „sa elad probleemide- ja võimalusterohkel ajal – ajal, mil preesterlus on taastatud. Sul on volitus viia läbi Aaroni preesterluse talitusi. Kasutades seda volitust palvemeelselt ja vääriliselt, õnnistad rohkelt neid, kes on sinu ümber.”1 Kiriku noorte meestena tuletatakse meile samuti meelde, et me oleme „Jumala armastatud pojad ja Tal on meie jaoks töö teha”2 ja et me aitame teha Tema tööd „tuua inimesele surematus ja igavene elu” (Ms 1:39).
Preesterlus on volitus teha Päästja evangeeliumi talitusi ja sõlmida lepinguid nende jaoks, kes on väärilised neid saama. Nende preesterluse talituste ja pühade lepingute kaudu tulevad Päästja lunastuse kõik õnnistused, mis aitavad meil täide viia oma jumalikku saatust.
Joseph Smith oli noor mees, kui Jumal kutsus teda Jeesuse Kristuse evangeeliumi taastama. Sel eesmärgil anti preesterlus, mida ta kasutas kogu inimkonna õnnistamiseks. Õpetuse ja Lepingute 135. osas viidatakse paljudele õnnistustele, mille Joseph on andnud selle ajajärgu noortele. Me loeme: „Joseph Smith ‥ on selles maailmas teinud inimeste päästeks rohkem kui ükski teine siin elanud inimene, välja arvatud ainult Jeesus. Ta [on] esile toonud Mormoni Raamatu, ‥ ta on saatnud igavikulise evangeeliumi täiuse ‥ maa nelja ilmakaarde, on toonud esile ilmutused ja käsud, mis moodustavad selle Õpetuse ja Lepingute raamatu, ‥ ta on kokku kogunud mitmed tuhanded viimse aja pühad ‥ ning jätnud endast maha kuulsuse ja nime, mida ei saa hävitada” (ÕL 135:3).
Selleks, et teenida sama tõhusalt, kui Joseph seda tegi, peame olema väärilised kasutama Issanda preesterluse väge. Mormoni Raamatut tõlkides soovisid Joseph ja Oliver Cowdery ristitud saada, kuid neil puudus vastav volitus. 15. mail 1829 põlvitasid nad palves ja neile ilmus Ristija Johannes, kes andis neile Aaroni preesterluse võtmed ja volituse, öeldes: „Teile, minu kaasteenijad, annan ma Messia nimel Aaroni preesterluse, mis sisaldab inglite teenimise ja meeleparanduse evangeeliumi ning vee alla kastmise teel pattude andekssaamiseks sooritatava ristimise võtmeid” (ÕL 13:1).
Meile on antud võimalus teenida nagu inglid, et jutlustada evangeeliumi kõikidel mandritel ja aidata hingedel tulla Kristuse juurde. Selline teenimine näitab, et teeme sama tööd kui Ristija Johannes, Moroni, Joseph Smith, president Russell M. Nelson ja teised Issanda usinad teenijad.
Meie teenimine Tema preesterluses toob kokku need, kes on pühendunud, et järgida täpselt Issanda õpetusi ja elada nende järgi, mille kohta ma isiklikult tean, et see võib olla raske, kui seisame silmitsi noorte probleemidega. Kuid kui ühineme nende Issanda kaasteenijatega Tema töö tegemisel, aitab see meid vaenlase kiusatuste ja pettuste vastu tugevdada. Te võite olla tuletornid kõigile neile, kes endas kahtlevad. Teis peituv valgus särab nii heledalt, et igaüks, keda te vastastikku mõjutate, saab õnnistatud lihtsalt tänu sellele, et on teie seltsis. Aeg-ajalt võib raske olla tunnetada meie vaimsete kaaslaste kohalolu, kuid ma olen tänulik, et tean, et olen ustava preesterluse kvoorumi liige, kellega koos saan teha tööd, et Kristusega lähedasemaks saada.
Lisaks meie sõpradele ja perele on Püha Vaim üheks meie kõige ustavamaks ja usaldusväärsemaks kaaslaseks. Kuid selleks, et Tema pidev kaaslus võiks olla meiega, peame viibima olukordades ja kohtades, kus Ta tahaks olla. See võib saada alguse meie kodust, kui teeme tööd, et muuta see pühaks paigaks, osaledes igapäevasel pühakirjade uurimisel ja perega palvetades, ning mis veelgi olulisem, kui me isiklikult pühakirju uurime ja palvetame.
Sel aastal oli mul elevust tekitav, kuid samal ajal alandlikuks muutev kogemus aidata oma väikesel õel Oceanel lepingute rajal edasi minna, võttes vastu kutse saada ristitud ja täita üht vajalikku nõuet kogu selestilise kuningriigi jaoks. Ta lükkas oma ristimise ühe kuu võrra edasi, kuni mind asetati preestriks, et mulle saaks osaks au viia läbi talitus, samal ajal kui minu teistel õdedel oli samuti au täita preesterluse ülesannet ja olla tunnistajad. Kui seisime teine teisel pool basseini ja valmistusime vette astuma, märkasin tema elevust, mis mindki valdas. Ja ma tundsin temaga ühtsust, nähes teda seda õiget otsust tegemas. See preesterluse kasutamise võimalus nõudis, et oleksin evangeeliumi järgi elamises veelgi hoolikam ja vähem ilmalik. Selleks, et valmistuda, käisin ma tol nädalal iga päev templis, saades tuge oma emalt, vanaemalt ja õelt, kellega tegime ristimisi surnute eest.
See kogemus õpetas mulle palju preesterlusest ja sellest, kuidas ma saan seda vääriliselt rakendada. Ma tean, et kõik preesterluse hoidjad võivad tunda sama, mida mina, kui me järgime Nefi eeskuju „ma lähen ja teen” (vt 1Ne 3:7). Me ei saa lihtsalt istuda ja oodata, et Issand meid oma suure töö tegemiseks kasutab. Me ei pea ootama, et need, kes vajavad meie abi, otsivad meid ise üles. Meie kohustus preesterluse hoidjatena on olla eeskujuks ja seista Jumala tunnistajatena. Kui teeme otsuseid, mis pidurdavad meie igavest arengut, peame end kohe muutma. Saatan püüab nii, kuidas suudab hoida meid lihtsate rõõmude otsimise lihalikus seisundis. Kuid ma tean, et kui me püüame leida neid, kes meid toetavad, ja teeme iga päev meeleparandust, tulevad selle tulemusel erakordsed õnnistused ja meie elu muutub igaveseks, kui me lepingute rajal edasi pürgime.
Ma tean, et see on meie Jeesuse Kristuse õige Kirik, kes on meie Päästja ja on andnud preesterluse võtmed oma apostlitele, kes nende abil meid juhatavad, eriti neil rasketel aegadel, ning valmistavad maailma ette Tema tagasitulemiseks.
Ma tean, et Joseph Smith oli taastamise prohvet ja et president Nelson on praegu meie elav prohvet. Ma kutsun meid kõiki uurima nende suurepäraste preesterluse hoidjate elu ja püüdma end iga päev arendada, et me võiksime olla valmis oma Loojaga kohtumiseks. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.