Hea jalgealune tulevasteks aegadeks
Lubagem Salt Lake’i templis tehtavatel täiustustel meid lähiaastatel liigutada ja inspireerida.
Salt Lake’i templi ajalugu
Rännakem ajas tagasi 1847. aasta 24. juuli palavusse, kui kell oli umbes kahe paiku pärastlõunal. Pärast 111-päevalist vaevalist rännakut koos esimese läände suundunud 148-st Kiriku liikmest koosnenud seltskonnaga astus toonane Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhataja Brigham Young kõrgmäestikuhaigusest vaevatu ja nõrgana Soolajärve orgu.
Kaks päeva hiljem haigusest toibudes läks Brigham Young mõne Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme ja teiste eesotsas uurimisretkele. William Clayton pani kirja: „Umbes kilomeetri kaugusel laagrist põhja suunas saabusime kaunile tasandikule, mis oli tasane ja kenasti läände kaldu.”1
Uurinud seda paika rühmaga, jäi Brigham Young äkitselt seisma, lõi oma jalutuskepi maasse ja hüüatas: „Siia kerkib meie Jumala tempel!” Üks tema kaaslasi oli vanem Wilford Woodruff, kelle sõnul see teadaanne teda „välguna läbistas” ning pesident Youngi jalutuskepist jäänud jälje märgistamiseks surus ta maasse roika. Templi jaoks valiti kuusteist hektarit ning linn otsustati projekteerida „täiuslikult põhjast lõunasse, idast läände”&&, tempel kõige keskpunktis.2
1851. aasta kevadisel üldkonverentsil toetasid Kiriku liikmed ühehäälselt ettepanekut „Issanda nimel”3 tempel ehitada. Kaks aastat hiljem, 14. veebruaril 1853, pühitses Heber C. Kimball selle paiga avaliku tseremoonia käigus, millest võttis osa mitu tuhat püha, ja mil Salt Lake’i templi aluse rajamiseks löödi maasse labidas. Mõni kuu hiljem, 6. aprillil, asetati templile vägevad nurgakivid, mis pühitseti üksikasjalikult kavandatud tseremooniate käigus, mille juurde kuulusid kaartlased, orkestrid ja Kiriku juhtide juhitud rongkäik vana tabernaakli juurest templikrundile, kus kõigi nelja kivi juures kõneleti ja palvetati.4
President Young meenutas nurgakivitseremoonial, et oli saanud nägemuse, kui ta orupõhja uurides esmakordselt oma jala seal maha pani, öeldes: „Teadsin [siis] niisama hästi, kui tean praegu, et see on koht, kuhu tempel püstitada – see koht oli minu ees.”5
Kümme aastat hiljem esitas Brigham Young 1863. aasta sügisesel üldkonverentsil järgmise prohvetliku kaemuse: „Ma tahan veenduda, et [seda] templit ehitatakse nii, et see püsib läbi tuhandeaastase rahuriigi. See pole ainus tempel, mille me ehitame. Me ehitame ja pühitseme Issandale veel sadu templeid. See tempel saab tuntuks esimese templina, mille viimse aja pühad mägedesse ehitasid. ‥ Tahan, et see tempel ‥ seisaks uhke ausambana Jumala pühade usule, visadusele ja töökusele mägedes.”6
See lühike ajalugu tekitab minus aukartust Brigham Youngi nägemuslikkuse suhtes. Esiteks tema garantii, et sellises ulatuses nagu võimalik, ja tol ajal ja tolles paigas olemas olnud ehitusmeetodeid kasutades ehitatakse Salt Lake’i tempel sellisel viisil, mis peaks vastu läbi tuhandeaastase rahuriigi. Ja teiseks ta prohvetlik kuulutamine tulevaste templite kasvust kogu maailmas, mille arv ulatub lausa sadadesse.
Salt Lake’i templi renoveerimine
Brigham Youngi sarnaselt hoolib ka meie tänane prohvet väga Salt Lake’i ja teiste templite käekäigust. Esimene Presidentkond on andnud aastate jooksul aeg-ajalt Juhtivale Piiskopkonnale nõu veenduda, et Salt Lake’i templi vundament on kindel. Kui ma teenisin Juhtivas Piiskopkonnas, vaatasime Esimese Presidentkonna palvel kogu Salt Lake’i templi hoone põhjalikult üle, võttes arvesse ka viimaseid seismoloogias tehtud edusamme ja ehitustehnoloogiaid.
Siin on osa Esimesele Presidentkonnale tookord esitatud ülevaatest: „Salt Lake’i templi planeerimisel ja ehitamisel kasutati parimaid inseneriteadmisi, oskustööd, ehitusmaterjale, sisustust ja muid tol perioodil olemas olevaid materjale. Alates templi pühitsemisest 1893. aastal on see kindlalt püsti seisnud ning teeninud rahvast usu, lootuse ja valguse majakana. Templit on hoitud suure hoolega töökorras, puhtana ja heas seisukorras. Graniidist välisküljed ning põranda- ja tugitalad on heas seisukorras. Hiljutised uuringud kinnitavad, et Brigham Youngi valitud templi asukoht on pinnase poolest väga hea ja tihedusnäitajate poolest suurepärane.”7
Aruandes järeldati, et templi remontimiseks ja nüüdisajastamiseks olid vajalikud tavalised remondi- ja parandustööd, sealhulgas välistel tasapindadel ja õuealal, iganenud kommunaalsüsteemides ja ristimisruumi aladel. Samas soovitati kaaluda ka eraldiseisvaid ulatuslikke seismilisi täiendusi templi vundamendist ülespoole.
Templi vundament
Ehk meenub teile, et president Brigham Young osales ise väga üksikasjalikult esialgse templivundamendi ehitamisel, mis on templit selle 127 aasta tagusest valmimisest peale hästi teeninud. Äsja välja pakutud templi seismiliste täienduste paketi puhul kasutatakse vundamendi isolatsioonitehnoloogiat, mida selle ehitamise ajal isegi ette ei kujutatud. Seda peetakse viimaseks, tipptasemel maavärinakindlaks tehnoloogiasaavutuseks.
Selle hiljuti väljaarendatud tehnoloogia puhul alustatakse vundamendist ja see tagab tugeva kaitse maavärinakahjustuste vastu. Sisuliselt tugevdab see templi püsimajäämist tervikuna ka siis, kui maapinnas ja ümbritsevas keskkonnas leiab aset mõni maavärinat esile kutsuv seismiline juhtum.
Esimene Presidentkond teavitas selle tehnoloogia kasutamisest templi renoveerimisel möödunud aastal. Ehitustöödega alustati Juhtiva Piiskopkonna juhatusel mõni kuu tagasi, 2020. aasta jaanuaris. Töödega plaanitakse lõpule jõuda umbes nelja aasta jooksul.
Oma isikliku jalgealuse kindlustamine
Kui ma mõtlen järgmisele neljale aastale selle kauni, ülla, ülendatud ja aukartust äratava Salt Lake’i templi eluloos, on see minu silmis rohkem uuendusteaeg kui aeg, mil see on suletud! Sarnaselt võiksime esitada ka iseendale küsimuse: „Kuidas need Salt Lake’i templi ulatuslikud uuendused võiksid anda inspiratsiooni meie enda vaimseks uuenemiseks, ümberehitamiseks, ümbersünniks, elujõulisuse uuendamiseks või taastumiseks?”
Enesevaatluse käigus võib ilmneda, et ka meile endale ja meie perele võiks olla kasu mõningatest vajalikest hooldus- ja korrastustöödest, lausa seismilistest uuendustest! Võiksime alustada seda protsessi küsimustega:
„Milline mu jalgealune välja näeb?”
„Millest on tehtud minu isikliku jalgealuse toekad, kindlad, tugevad nurgakivid, millel lasub minu tunnistus?”
„Millised on minu peamised vaimsed ja emotsionaalsed iseloomujooned, mistõttu mu pere võib olla lausa nii kindel ja vankumatu, et taluda maavärinat ja tormilisi seismilisi juhtumeid, mis meie elus mõistagi aset leiavad?”
Neid sündmusi, nagu ka maavärinaid, on sageli raske ennustada ja need on oma tugevusastmelt erinevad. Sellised on küsimuste või kahtlustega maadlemine, katsumused ja vastuseis, Kiriku juhtide, liikmete, õpetuse või tegevuspoliitika peale solvumine ja sellest jagusaamine. Parima kaitse selle vastu annab meie vaimne jalgealune.
Mis võiksid olla meie isikliku ja pereelu vaimsed nurgakivid? Nendeks võiksid olla lihtsad, selged ja hinnalised evangeeliumi järgi elamise põhimõtted: perepalve, pühakirjade – nende seas Mormoni Raamatu – uurimine, templis käimine ja evangeeliumi õppimine trükise „Tule, järgne mulle” abil ning pereõhtu. Muude vaimset jalgealust tugevdavate abimaterjalide seas võiksid olla usuartiklid, perekonnaläkitus ja „Elav Kristus”.
Minu jaoks panevad vaimsele jalgealusele tugeva põhja templisoovituse saamisel arutatud küsimustes, eriti neljas esimeses küsimuses sisalduvad põhimõtted. Ma võtan neid kui vaimseid nurgakive.
Need küsimused on meile loomulikult tuttavad, kuna president Russell M. Nelson luges need meile ükshaaval ette viimasel üldkonverentsil.
-
Kas sa usud Jumalasse, Igavesse Isasse, Tema Poega Jeesusesse Kristusesse ja Pühasse Vaimu ning kas sul on nende kohta tunnistus?
KujutisJumalus -
Kas sul on tunnistus Jeesuse Kristuse lepitusest ning Tema rollist sinu Päästja ja Lunastajana?
KujutisJeesuse Kristuse lepitus -
Kas sul on tunnistus Jeesuse Kristuse evangeeliumi taastamisest?
KujutisTaastamine -
Kas sa toetad Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku presidenti kui prohvetit, nägijat ja ilmutajat ning kui ainukest isikut maa peal, kes on volitatud kasutama kõiki preesterluse võtmeid?8
KujutisProhvetid
Kas mõistate, kuidas võiksite pidada neid küsimusi väärt koostisosadeks, mis aitavad teil oma jalgealust ehitada ja tugevdada? Paulus õpetas efeslastele kirikust, mis oli „rajatud apostlite ja prohvetite alusele, kus Kristus Jeesus ise on nurgakivi, milles kogu hoone on kokku liidetud ja kasvab pühaks templiks Issandas”9.
Üks asi, mis mulle siin elus suurimat rõõmu valmistab, on tutvuda kõikjal maailmas Kiriku liikmetega, kes on elavaks eeskujuks usust Jeesusesse Kristusesse ja Tema evangeeliumisse, ning lasta neil ennast inspireerida. Neil on tugev jalgealune, mis võimaldab neil taluda seismilisi juhtumeid vankumatu mõistusega, vaatamata nende südamevalule ja vaevale.
Veidi isiklikumast tasandist rääkides kõnelesin ma hiljuti ühe ilusa, elurõõmsa noore abikaasa ja ema matusel (kes on ka meie peresõber). Ta oli põhinaiskonnas kartmatu jalgpallimängija, kui kohtas oma hambaravi õppivat abikaasat ja abiellus temaga. Neid õnnistati ilusa enneaegse tütrega. Ta võitles kuus proovile panevat aastat erinevate vähktõve vormidega. Alalisele emotsionaalsele ja füüsilisele kurnatusele vaatamata usaldas ta oma armastavat Taevast Isa ja tema jälgijad sotsiaalmeedias tsiteerisid sageli tema kuulsat ütlust: „Jumal on üksikasjades.”
Ühes oma sotsiaalmeediapostituses kirjutas ta, et keegi oli temalt küsinud: „Kuidas sul keset kogu sind ümbritsevat südamevalu ikka veel usku jagub?” Ta sõnas kindlameelselt: „Sest just usk aitab mul need sünged ajad üle elada. Uskumine ei tähenda, et midagi halba ei juhtu. Usk laseb mul uskuda, et taas saabub valgus. Ja see valgus on veel eredam, kuna ma olen läinud läbi pimeda. Ükskõik kui palju pimedust ma olen aastate jooksul näinud, olen ma näinud sellest palju enam valgust. Olen näinud imesid. Olen tunnetanud ingleid. Olen teadnud, et mu Taevane Isa mind kannab. Kui elu oleks kerge, oleks see kõik jäänud kogemata. Tulevik võib olla selles elus teadmata, kuid mitte minu usk. Kui minu valik oleks usust loobuda, valiksin vaid pimeduse. Sest ilma usuta jääb alles üksnes pimedus.”10
Tema vankumatu tunnistus usust Issandasse Jeesusesse Kristusesse nii tema sõnadesse panduna kui ka tema tegudes inspireeris teisi. Kuigi ta keha oli nõrk, andis ta teistele jõudu.
Selle õe sarnaselt on minu mõtteis lugematul arvul teisi Kiriku liikmeid, temasarnaseid võitlejaid, kes käivad iga päev usus ning püüavad olla meie Päästja Jeesuse Kristuse truud ja kartmatud jüngrid. Nad õpivad Kristusest. Nad jutlustavad Kristusest. Nad püüavad Teda jäljendada. Ükskõik kas maapind nende elupäevadel püsib paigal või rappub, on nende vaimne jalgealune tugev ja vankumatu.
Need on need pühendunud hinged, kes mõistavad laulusõnu „on usk meile kalju, nii kõikumatu” ja „Jeesuse juurde lä[hevad] kiirustades”.11 Olen mõõtmatult tänulik, et saan kõndida nende seas, kes on valmistanud pühade nime väärilise jalgealuse ning on piisavalt tugevad ja kaitstud, et pidada vastu paljudele elutormidele.
Minu arvates pole võimalik sellise kindla jalgealuse olulisust elus ületähtsustada. Meie Algühingu lastele õpetatakse seda tõde juba maast madalast, kui nad laulavad:
Üks tark mees tegi maja kaljule
ja siis hakkas sadama. ‥
Siis vihm kõik kohad üle ujutas,
aga jäi maja püsima.12
Seda põhiõpetust kinnitatakse pühakirjades. Päästja õpetas Ameerika mandri rahvale:
„Ja kui te teete seda alati, siis te olete õnnistatud, sest te olete ehitatud minu kaljule.
Kuid kes iganes teie seast teeb rohkem või vähem kui seda, need ei ole ehitatud minu kaljule, vaid on ehitatud liivasele alusele; ja kui tuleb sadu ja tulevad vetevood ja tuuled puhuvad ja sööstavad vastu neid, siis nad langevad.”13
Kiriku juhid loodavad siiralt, et Salt Lake’i templi märkimisväärsed uuendused toetavad Brigham Youngi soovi veenduda, „et seda templit ehitatakse nii, et see püsib läbi tuhandeaastase rahuriigi”. Lubagem neil Salt Lake’i templis tehtavatel täiustustel meid lähiaastatel liigutada ja anda meile üksikisikute ja peredena inspiratsiooni, et ka meie oleksime ülekantud tähenduses „ehitatud nii, et püsida läbi tuhandeaastase rahuriigi”.
Teeme seda, kui täidame apostel Pauluse korraldust „koguda enestele raudvara heaks aluseks tuleviku jaoks, et saavutada tõelist elu”14. Palvetan tulihingeliselt, et meie vaimne jalgealune oleks kindel, et meie tunnistus Jeesuse Kristuse lepitusest ja Tema rollist meie Päästja ja Lunastajana oleks meile meie enda tähtsaim nurgakivi. Tema, Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.