Õigemeelse kohtumõistmise tagamine
Õigemeelse kohtumõistmise tagamiseks kõrvaldab Päästja lepitav ohverdus teadmatuse aluse ja teiste põhjustatud valulised okkad.
Mormoni Raamat õpetab Kristuse õpetust.
Eelmise aasta oktoobris kutsus president Russell M. Nelson meid mõtisklema selle üle, mil moel erineks meie elu, kui ühtäkki võetaks meilt teadmised, mida oleme saanud Mormoni Raamatust.1 Olen selle küsimuse üle mõtisklenud ja olen kindel, et paljud teist on sama teinud. Üks mõte on mulle korduvalt pähe tulnud – kuhu ma rahu leidmiseks pöörduksin ilma Mormoni Raamatu ning Kristuse õpetuse ja Tema lepitava ohverduse selguseta, mida see raamat pakub?
Kristuse õpetust, mis kätkeb endas päästvaid põhimõtteid ja usutalitusi Kristuses, meeleparandust, ristimist, Püha Vaimu andi ja lõpuni vastupidamist, õpetatakse korduvalt kõikides taastamise pühakirjades, kuid erilisel väel just Mormoni Raamatus.2 See õpetus algab usust Kristusesse ja kõik selle tahud sõltuvad Tema lepitava ohverduse usaldamisest.
Nagu president Nelson on õpetatud: „Mormoni Raamat pakub kõige täielikumat ja autoriteetsemat mõistmist Jeesuse Kristuse lepitusest, mujalt sellist ei leia.”3 Mida rohkem me Päästja ülimat andi mõistame, seda rohkem saame oma mõtetes ja südames teada4 president Nelsoni kinnituse tegelikkusest, et „Mormoni Raamatu tõdedel on vägi tervendada, lohutada, taastada, leevendada, tugevdada, trööstida ja hinge rõõmustada”.5
Päästja lepitus rahuldab kõik õigluse nõuded
Mormoni Raamatu elutähtis ja rahutoov panus, et mõistaksime Päästja lepitust, on õpetus, et Kristuse halastav ohverdus rahuldab õigluse kõik nõuded. Nagu Alma on selgitanud: „Jumal ise lepitab maailma patud, et ellu viia halastuse plaani, et rahuldada õigluse nõudeid, et Jumal võiks olla täiuslik, õiglane Jumal ja ka halastav Jumal.”6 Isa halastuse plaan,7 mida pühakirjades kutsutakse ka õnneplaaniks8 või päästmisplaaniks,9 ei saaks täide minna muidu, kui kõik õigluse nõuded on rahuldatud.
Kuid millised siis õigluse nõuded täpsemalt on? Mõelge Alma enda kogemuse peale. Pidage meeles, et noore mehena püüdis Alma „hävitada kirikut”.10 Tegelikult rääkis Alma oma pojale Heelamanile, et teda „piinati põrgupiinadega”, kuna ta oli „mõrvanud palju [Jumala] lapsi või õigemini juhtinud neid hävitusse”.11
Alma selgitas Heelamanile, et lõpuks leidis ta rahu, kui talle „tuli meelde” tema isa õpetus „Jeesuse Kristuse ‥ tulemisest, et lepitada maailma patud”.12 Pattu kahetsev Alma anus Kristuselt halastust13 ning tundis siis rõõmu ja kergendust, kui taipas, et Kristus oli lepitanud tema patud ja maksnud kõik, mida õiglus nõudis. Taas, mida oli õiglus Almalt nõudnud? Nagu Alma ise hiljem õpetas: „Miski, mis pole puhas, ei või pärida Jumala kuningriiki.”14 Seega pidi osa Alma kergendusest olema seotud sellega, et kui halastus poleks sekkunud, oleks õiglus takistanud tal Taevase Isa juurde elama naasta.15
Päästja tervendab haavad, mida meie ei suuda tervendada
Kuid kas Alma rõõm keskendus vaid iseendale, et tema pääses karistusest ja tema saab Isa juurde naasta? Me teame, et Alma piinles ka nende pärast, keda ta oli tõest eemale juhtinud.16 Kuid Alma ise ei suutnud tervendada ja endiseks muuta kõiki neid, keda ta oli eemale juhtinud. Ta ei suutnud ise tagada seda, et neile antakse õiglane võimalus õppida Kristuse õpetust ja saada selle rõõmutoovate põhimõtete järgi elades õnnistatud. Ta ei suutnud tuua tagasi neid, kes olid ehk surnud, olles endiselt tema valeõpetustest pimestatud.
Nagu juhataja Boyd K. Packer kord õpetas: „Kristuse lepituse peamine eesmärk on taastada see, mida meie ei saa taastada, parandada haavad, mida meie ei saa parandada, tehes terveks selle, mille meie katki tegime ega suuda ise terveks teha.”17 Rõõmu toov tõde, mis Almale meelde tuli, polnud mitte see, et tema ise võib puhtaks saada, vaid ka need, kellele ta oli kahju teinud, võisid saada tervendatud ja terveks.
Päästja ohverdus tagab õiglase kohtumõistmise
Aastaid enne seda, kui Alma selle innustava õpetuse kaudu päästeti, oli kuningas Benjamin õpetanud laialdasest tervendamisest, mida Päästja lepitav ohverdus pakkus. Kuningas Benjamin kuulutas, et rõõmusõnumid suurest rõõmust olid talle teada antud „Jumala ingli kaudu”.18 Nende rõõmusõnumite seas oli tõde, et Kristus kannatab ja sureb meie pattude ja eksimuste eest, selleks et „inimlastele saaks osaks õigemeelne kohtumõistmine”.19
Mida täpsemalt õigemeelne kohtumõistmine nõuab? Järgmises salmis selgitab kuningas Benjamin, et õigemeelse kohtumõistmise kindlustamiseks Päästja veri lepitas „nende patud, kes on langenud Aadama üleastumise tõttu”, ja nende, „kes on surnud, teadmata Jumala tahet nende suhtes, ehk kes on teadmatult patustanud”.20 Ta õpetas, et õigemeelne kohtumõistmine nõuab samuti, et väikeste laste patud „lepitab Kristuse veri”.21
Need pühakirjakohad õpetavad oivalist õpetust – Päästja lepitav ohverdus tervendab tasuta annina neid, kes teadmatuses patustavad, neid, kellele Jaakobi sõnul „ei ole antud seadust”.22 Patu eest vastutamine sõltub valgusest, mis meile on antud, ja meie võimest kasutada oma valikuvabadust.23 Me teame seda tervendavat ja trööstivat tõde üksnes tänu Mormoni Raamatule ja teistele taastamise pühakirjadele.24
Loomulikult seal, kus seadus on antud, kus Jumala tahe pole meile teadmata, oleme vastutavad. Nagu kuningas Benjamin rõhutas: „Aga häda, häda sellele, kes teab, et ta hakkab vastu Jumalale! Sest päästet ei tule mitte ühelegi sellisele muidu, kui vaid meeleparanduse ja usu läbi Issandasse Jeesusesse Kristusesse.”25
Ka see on Kristuse õpetuse rõõmusõnum. Päästja ei tervenda ega taasta üksnes neid, kes teadmatusest patustavad, vaid ka neid, kes valguse vastu patustavad, sest Päästja pakub tervendamist, kui parandatakse meelt ja usutakse Temasse.26
Alma pidi „klammerduma” nende mõlema tõe külge. Kas Alma tõesti tundis seda, mida ta kirjeldas kui „oivalist ‥ rõõmu”,27 kui ta mõtles, et Kristus päästis tema, kuid jättis igavesti kahjustatuks need, kelle ta oli tõest eemale juhtinud? Kindlasti mitte! Selleks, et Alma tunneks täielikku rahu, oli vaja, et ka neil, keda ta kahjustas, oleks võimalus terveks saada.
Kuid kuidas täpselt nemad – või need, keda meie võime kahjustada – terveks tehakse? Kuigi me ei mõista täielikult pühasid mehhanisme, mille abil Päästja lepitav ohverdus tervendab ja taastab, teame siiski, et õigemeelse kohtumõistmise tagamiseks Päästja kõrvaldab teadmatuse aluse ja teiste põhjustatud valulised okkad.28 Sellega tagab Ta, et kõikidele Jumala lastele antakse selge nägemusega võimalus valida Tema järgimine ja suure õnneplaani omaksvõtmine.29
Päästja parandab kõik, mille oleme katki teinud
Just need tõed oleksid Almale rahu toonud. Ja need tõed peaksid tooma suure rahu ka meile. Loomupäraste meeste ja naistena me kõik müksame üksteist või põrkame mõnikord kokku ja teeme üksteisele haiget. Nagu iga lapsevanem võib tunnistada, ei ole meie eksimustega seotud valu mitte üksnes kartus meie endi karistuse ees, vaid hirm, et võime olla vähendanud oma laste rõõmu ja mingil viisil hoidnud neid tagasi tõe nägemisest ja mõistmisest. Päästja lepitava ohverduse hiilgav lubadus seoses sellega, mis puudutab meie kui vanemate eksimusi, on see, et Tema jaoks on meie lapsed süütud ja Ta lubab nende tervendamist.30 Ja isegi kui nad on valguse vastu patustanud – nagu me kõik seda teeme –, Tema halastuse käsivars on välja sirutatud 31 ja Ta lunastab nad, kui nad vaid vaatavad Tema poole ja elavad.32
Kuigi Päästjal on vägi parandada seda, mida meie ei suuda, käsib Ta meil teha kõik, mida saame, et heastamisest saaks osa meie meeleparandusest.33 Meie patud ja eksimused ei muuda mitte üksnes meie suhet Jumalaga, vaid ka meie suhteid teistega. Mõnikord võivad meie püüded tervendada ja taastada olla niisama lihtsad kui vabanduse palumine, kuid teistel kordadel võib heastamine nõuda aastatepikkusi alandlikke püüdeid.34 Siiski, paljude meie pattude ja eksimuste puhul ei suuda me lihtsalt täielikult tervendada neid, kellele oleme haiget teinud. Mormoni Raamatu ja taastatud evangeeliumi suurepärane rahuandev lubadus on see, et Päästja parandab kõik, mille me oleme lõhkunud.35 Ja Ta parandab ka meid, kui pöördume Tema poole usus ja parandame meelt kahjust, mida oleme põhjustanud.36 Ta pakub mõlemat neist andidest, kuna Ta armastab meid kõiki täiusliku armastusega37 ja kuna Ta on pühendunud õigemeelse kohtumõistmise tagamisele, mis austaks nii õiglust kui ka halastust. Ma tunnistan, et see on tõde, Jeesuse Kristuse nimel, aamen.