Jeesuse Kristuse väe toomine oma ellu
Jeesuse Kristuse evangeelium on täis Tema väge, mis on kättesaadav igale Jumala tütrele või pojale, kes tõsimeelselt otsib.
Mu kallid vennad ja õed! Me elame kõige keerulisemal evangeeliumi ajajärgul. Meie ümber keerlevad probleemid, vastuolud ja raskused. Päästja nägi neid rahutuid aegu ette. Ta hoiatas meid, et meie päevil ärgitab vastane inimeste südameid vihale ja juhib nad eksiteele.1 Ometi polnud Taevasel Isal iial kavas, et peaksime isiklike probleemide ja ühiskondlike tüliküsimustega üksinda toime tulema.
Jumal armastas maailma nõnda, et saatis oma Ainusündinud Poja2 meile appi.3 Ja Tema Poeg Jeesus Kristus andis meie eest oma elu. Kõike seda sellepärast, et meil oleks ligipääs jumalikule väele – väele, millest piisab, et tulla toime meie aja koormate, takistuste ja kiusatustega.4 Täna tahaksin ma kõneleda sellest, kuidas me saame oma Issanda ja Õpetaja Jeesuse Kristuse väge oma ellu tuua.
Alustuseks me õpime Tema kohta.5 „Teadmatuses [on meil] võimatu saada päästetud.”6 Mida enam teame Päästja teenimistööst ja missioonist7 – mida enam mõistame Tema õpetust8 ja mida Ta tegi meie heaks –, seda enam teame, et Tema saab anda seda väge, mida elus vajame.
Varem sel aastal palusin ma Kiriku noortel täiskasvanutel pühendada iga nädal osa ajast sellele, et uurida kõike, mida Jeesus on öelnud ja teinud, nagu on kirjas põhiteostes.9 Ma kutsusin neid üles, et nad laseksid temaatilises sisujuhis „Topical Guide” Jeesuse Kristuse kohta toodud pühakirjakatketel saada oma isiklikuks põhiõppekavaks.10
Esitasin selle üleskutse, kuna olin selle juba ise vastu võtnud. Ma lugesin läbi ja joonisin alla kõik temaatilises sisujuhis „Topical Guide” viiekümne seitsme alapealkirja all olevad salmid, milles viidatakse Jeesusele Kristusele.11 Kui olin selle põneva ülesande lõpetanud, küsis mu naine, kuidas see mulle mõjus. Vastasin talle: „Olen hoopis teine inimene!”
Tundsin, kuidas mu pühendumus Temale kasvas, kui lugesin taas Mormoni Raamatust Päästja enda missiooniavaldust surelikkuses. Ta kuulutas:
„Mina tulin maailma, et teha oma Isa tahet, sest minu Isa saatis mind.
Ja minu Isa saatis mind, et mind saaks tõsta üles ristile.”12
Viimse aja pühadena nimetame me Tema missiooni Jeesuse Kristuse lepituseks, mis tegi ülestõusmise kõigi jaoks reaalseks ja võimaldas igavest elu neile, kes parandavad pattudest meelt ning saavad hädavajalikud talitused ja lepingud ja peavad neist kinni.
Issanda lepitusohvrist rääkimine selliseid lühifraase kasutades nagu „lepitus”, „lepituse suutlikuks tegev vägi”, „lepituse rakendamine” või „lepitusest jõudu saamine” on puudulik õpetus. Nende väljenditega kaasneb tõsine risk, et usk võib võtta vale suuna, kuna need käsitlevad seda sündmust, otsekui lepitus elaks oma elu ja sel oleksid omad võimed ka ilma meie Taevase Isa ja Tema Poja Jeesuse Kristuseta.
Isa suure igavese plaani kohaselt kannatas Päästja. Päästja murdis surmaahelad. Päästja tasus meie pattude ja üleastumiste eest ja kustutab need meie meeleparanduse tingimusel. Päästja vabastab meid füüsilisest ja vaimsest surmast.
Pole olemas sellist amorfset iseseisvat olemusvormi nagu „lepitus”, mille poole võime hüüda, et saada abi, tervenemist, andestust või väge. Kõige selle allikas on Jeesus Kristus. Sellised pühad sõnad nagu lepitus ja ülestõusmine kirjeldavad seda, mida tegi Päästja Isa plaani järgi, et võiksime elada selles elus lootusrikkalt ja saada igavese elu tulevas maailmas. Päästja lepitusohver – kogu inimajaloo tähtsaim tegu – on kõige paremini mõistetav ja hinnatav siis, kui seda selgesõnaliselt ja segamata Temaga seostada.
Päästja missiooni tähtsust on rõhutanud prohvet Joseph Smith, kes on kuulutanud tundeküllaselt, et „meie usundi põhialuseks on apostlite ja prohvetite tunnistus Jeesusest Kristusest, et Ta suri, maeti maha ja tõusis kolmandal päeval surnuist üles ning läks taevasse; ja kõik muu, mis kuulub meie usundi juurde, on ainult lisand sellele tunnistusele.”13
Just see prohveti avaldus innustas 15 prohvetit, nägijat ja ilmutajat väljastama ja allkirjastama tunnistust Issanda 2000. sünniaastapäeva tähistamiseks. Selle ajaloolise tunnistuse pealkirjaks on „Elav Kristus”.14 Paljud liikmed on selle tõed pähe õppinud. Teised teavad vaevu selle olemasolust. Kui tahate Jeesuse Kristuse kohta rohkem teada saada, õhutan ma teid tunnistust „Elav Kristus” uurima.
Kui panustame Päästja ja Ta lepitusohvri kohta uurimisse aega, tõmmatakse meid osa saama veel ühest võtmeelemendist, et Tema väele ligi pääseda: me otsustame Temasse uskuda ja Teda järgida.
Tõelised Jeesuse Kristuse jüngrid on nõus välja paistma, sõna võtma ja maailma inimestest erinema. Nad on kohkumatud, pühendunud ja vaprad. Sain sellistest jüngritest teada ühe hiljutise ülesande täitmisel Mehhikos, kus kohtusin valitsusametnike ja teiste usuühingute juhtidega. Igaüks neist tänas mind meie liikmete kangelaslike ja edukate jõupingutuste eest kaitsta nende riigis abielu ja hoida seda tugevana.
Selliseks vägevaks jüngriks saamine pole kerge ega tule automaatselt. Meie tähelepanu peab olema kinnitunud Päästjale ja Tema evangeeliumile. Püüd vaadata Tema poole igas oma mõttes, on vaimselt päris ränk.15 Kuid seda tehes meie kahtlused ja hirmud põgenevad.16
Sain hiljuti teada ühest kartmatust noorest naisest loorberite klassis. Teda kutsuti oma gümnaasiumi esindama osariiklikele võistlustele, mis toimusid samal õhtul, kui ta oli kohustunud osalema vaia Abiühingu koosolekul. Kui ta mõistis tekkinud vastuolu ja selgitas võistluse korraldajatele, et peab tähtsa koosoleku tõttu võistluselt varem lahkuma, öeldi talle, et seda tehes ta diskvalifitseeritakse.
Mida see viimse aja loorber tegi? Ta pidas kinni kohustusest osaleda Abiühingu koosolekul. Ja nagu lubatud, diskvalifitseeriti ta osariiklikelt võistlustelt. Kui temalt ta otsuse kohta järele päriti, vastas ta lihtsalt: „Kirik on ju tähtsam, kas pole?”
Usk Jeesusesse Kristusesse paneb meid tegema seda, mida me muidu ei teeks. Usk, mis ajendab tegutsema, annab meile suurema ligipääsu Tema väele.
Samuti suurendame Päästja väge oma elus, kui sõlmime pühi lepinguid ja peame neist lepingutest täpselt kinni. Meie lepingud seovad meid Temaga ja annavad meile jumalikku väge. Ustavate jüngritena me parandame meelt ja järgneme Talle ristimisvetesse. Me kõnnime lepingurajal, et saada muud olulised talitused.17 Ja õnneks näeb Jumala plaan ette, et need õnnistused laienevad ka esivanematele, kes surid, ilma et neil oleks olnud võimalus saada neid surelikus elus.18
Lepinguid pidavad mehed ja naised otsivad viise, kuidas hoida end maailmast määrdumata, et miski ei takistaks neile ligipääsu Päästja väele. Üks ustav abikaasa ja ema kirjutas hiljuti: „Praegu on rasked ja ohtlikud ajad. Kui õnnistatud me oleme, et meil on suuremad teadmised päästmisplaanist ning armastavate prohvetite, apostlite ja juhtide inspireeritud juhised, mis aitavad meil seilata neil tormistel meredel ohutult. Me lõpetasime juba harjumuseks saanud hommikuse raadiokuulamise. Selle asemel kuulame nüüd hommikuti päevaks valmistudes mobiiltelefonist üldkonverentsikõnet.”
Üks võimalus, kuidas tuua oma ellu Päästja väge, on pöörduda Tema poole usus. Selline pöördumine nõuab usinaid, keskendunud jõupingutusi.
Kas teil on meeles Piibli lugu naisest, kes kannatas 12 aastat kurnava probleemi pärast?19 Tal oli suur usk Päästjasse, mõeldes: „Kui ma aga puudutaksin tema riideid, saaksin ma terveks.”20
See ustav, keskendunud naine pidi sirutama käe nii kaugele, kui suutis, et Tema väele ligi pääseda. Ta füüsiline käesirutus sümboliseeris seda, kuidas ta pidi end vaimselt sirutama.
Paljud meist on toonud südamesoppidest kuuldavale eri variatsioone selle naise sõnadest: „Kui suudaksin end vaimselt piisavalt sirutada, et tuua oma ellu Päästja väge, teaksin ma, kuidas oma südantlõhestava olukorraga toime tulla. Teaksin, mida teha. Ja mul oleks vägi sellega hakkama saada.”
Kui sirutate oma elus käe Issanda väe järele sama jõuliselt, nagu uppuja haarab abi järele ja ahmib õhku, on Jeesuselt Kristuselt saadav vägi teie päralt. Kui Päästja teab, et tahate tõepoolest kätt Temani sirutada – kui Ta tunneb, et teie suurim südamesoov on tuua oma ellu Tema väge –, annab Püha Vaim teile juhatust, nii et te teate täpselt, mida teil on vaja teha.21
Kui sirutate end vaimselt kaugemale kui iial varem, voogab teisse Tema vägi.22 Ja siis mõistate te nende sõnade sügavat tähendust, mida laulame kirikulaulus „Jumala Vaim”:
„Issand nüüd avardab pühadel mõistmist. ..
Nii võimu Ta suurendab maa peal kui teadmist.
Ja eesriide paotab me silmade eest.”23
Jeesuse Kristuse evangeelium on täidetud Tema väega, mis on kättesaadav igale Jumala tütrele või pojale, kes tõsimeelselt otsib. Tunnistan, et kui toome oma ellu Tema väge, siis on Tema rõõmus ja oleme rõõmsad ka meie.24
Teatan ühe Tema erilise tunnistajana, et Jumal elab! Jeesus on Kristus! Tema Kirik on taastatud maa peale! Täna maa peal olev Jumala prohvet on president Thomas S. Monson, keda toetan kogu oma südamest. Tunnistan seda, jagades teie kõigiga oma armastust ja õnnistust, Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.